teisipäev, 16. oktoober 2012

Poolmaraton

Üle pika aja teen postituse päris enda kohta.
Võtsin end täna kätte ja jooksin ära pool maratoni. Üllatavalt lihtne oli seda teha-vaid viimased viis kilomeetrit jooksin pisarad silmas ja hambad ristis, kuna siis oli väga, väga tugev tuul vastu.

Aga ometi tegin selle ära! 21 kilomeetrit, ilusa 2 tunni ja 10 minutiga. Olen enese üle ikka uhke. Võtta kaalust alla jne, oli kindlasti üks suur teema minu elus, aga liikuda selliseid meid ja selliste aegadega, on hoopis midagi muud!
Mäletan, kui sai aastaid tagasi Elerini ja Eveliniga jooksmist proovitud, siis ei jõudnud ma kilomeetritki välja vedada, kui nemad ees kappasid nagu noored sälud ja mulle hüüdsid, et see ju nii väike maa ja kuidas ma ikka ei suuda. Nüüd saaksin- aga ei tee, neile uhkelt öelda, et jooksen maid, mida nad elusees ei suudaks läbida.

Mulle meeldib, et olen leidnud lõpuks endas uuesti selle tahtejõu ja soovi midagi teha ja midagi saavutada!
Tunnen end iga mõtteraasu ja iga sammuga, üha rohkem iseendana!

Kommentaare ei ole: