kolmapäev, 5. juuni 2013

Haigus+ trennid

Pühapäeval käisin hommikul 5 km ringil, kuna uni läks kell kuus juba ära. See oli väga julge ja kohati ehk ka rumal samm, kuna laupäeva hommik hakkas päris kehvalt. Ärkasin mingisuguse köhuviirusega, mis oleks mul pildi eest löönud. Terve päeva olin nagu köndiv laip, kes kohe-kohe kukubki pikali. Pühapäevaks siiski oli tunne normis, mis siis et vetsu vahet veel veidi jooksin.

Pühapäeval käisin siis jooksmas ära ja Gunnar ülejäänud päeva lasi mul lihtsalt olla. Viis Elina jalutama ja jätis mu üksi, mis ajal ma siiski tegin suurpuhastuse ära. Peale seda öhtul vaid veidi tukkusin.

Esmaspäeval käisime Elinaga Leppäkorpil ujumas esimest korda. Plika oli vees nagu kala ja ei tahtnud üldse välja tulla. Alles kui värises ja pruun nahk valkeks läks, töin ta jöuga välja ja läksime edasi jalutama.
Õhtul helistas Taimi, kes uuesti mu nädala plaani üle vaatas ja korrektuurid tegi. Peale seda läksin jooksma, kus tuli üllatuseks veel üks parim 10 km! Kui nüüd selle tunde ja tempoga saaks ööjooksu ka tehtud, oleks väga hea!

Eile passisime terve päeva toas, sest nii palav oli. Viisin Elinale vanni veega rõdule ja lasi tal seal sulistada ja olla. Käis ta ka terve päeva paljalt ringi.
Ise pistsin kella nelja ajal intervalli tegema. Ilusad madalad pulsid ja kerge jalg. Kui tagasi jöudsin, panin Elina riide ja saatsin ta koos Gunnariga Reenale vastu, ise Piloxingusse minnes. Oli seegi kogemus! Üks köhna tüdruk kõndis lihtsalt poole peale minema ja kõik peale minu ja treeneri, käisid iga 10 min vähemalt, joomas. Ise ma ei joo trennide ajal. Ei tunne vajadust ja minu meelest teeb see oleku raskemaks. Aga oli väga raske trenn, kuna peale jooksu, said vatti, eile just jalad.

Kui tagasi tulin, oli perekond juba üleval. Elina saab aru küll, et tita on, aga ei saa ka. Seetähendab, ta näeb, et on tita, aga ei see teda eriti huvita. Eile läksid tädi Reena ja onu Silver rohkem loosi. Väike Vilola on pikk ja peenike neiu. Võrreldes Kristoferiga, ikka väga, väga sale. Elinaga vörrelda ei oska. Praegu tunduvad ühte mõõtu, aga tõepoolest ei mäleta, milline Elina oli Viola vanuselt.
Elina läks kohe julgelt tädi sülle istuma ja sööma. Ei mingit hirmu ega võõrastamist. Oli tore jutustada ja muljetada, aga lapseg hakkasid ära vajuma ja hakkasime me kodu poole minema... Lubati veel täna enne ära sõitu alla ka tulla mängima.

Täna sõidame me Elinaga siis Rakverre ära. Pelgan seda veidi, sest pole temaga enne bussiga söitnud. Ja nüüd pean ma seda poolteist tundi tegema. Loodan, et ta magama vajub siiski sel ajal just.
Veidi pelgan Moonakülas olemist ka. Päris üksi kaks päeva. Loodan, et ilm ilus ja saab homme Elina une ajal muru ära niita ja mingiaeg siis käia vöistluskraami toomas.
Eks paista, ka reedel läheme ka enne jooksu melust osa saama või ei.

Nüüd selgus, et me Pamela sünnale kahjuks ei jöua, kuna Gunnar tuleb reede hommikul alles töölt ja peaksime hakkama juba kell seistes laupäeval liikuma. St, ta ei saaks pea terve nädalavahetuse jälle magada. Ja kuna ta niigi suuri ohverdusi teeb, et sinna ööjooksule jõuda, siis ei saa ma temalt seda nõuda. Jääb tal ju lausa Avicii kontsert ära...

Pühapäeval söidame siis maale ja sealt edasi vaatan, millal ja kuhu. Loodan siiski Pami juurest läbi käia mingiaeg. Ja töesti ehk veel Rakverregi jõuda. Pühapäeval arvatavasti, tulen siis Soome tagasi.

Kommentaare ei ole: