teisipäev, 29. oktoober 2013

Kuidas KSA mulle "silmad" tagasi andis

Tean, et ma ei pidanud enne täielikku paranemist siia postitusi tegema, aga tunnen end piisavalt hästi, et see KSA postitus siiski ära teha.

Kuu aega tagasi sain ma siis positiivse vastuse silma laseroperatsiooniks. Kahekümneteisel oktoobril see kaua oodatud ja igatsetud aeg kätte jõudiski. Opertasiooni ajaks oli pandud kell 14:15. Ca kahe ajal olime emaga seal platsis juba. Ajasime paberid korda ning jäin edasist üksi edsi ootama.
Kõigepealt tuli minuga rääkima naine, kes tutvustas mulle lühidalt protseduuri, õpetas rohtusid võtma ning rääkis taastumisest. Võtsin ka esimesed tabletid juba sisse. Peale seda ootasin ma veidi aega operatsiooni tegevat arsti. Siis kontrolliti kiirelt veel (kaks korda!) mu silmad üle ning võisin asuda end opertasiooni riietesse riietuma.
Pean tunnistama, et olin terve aja olnud nagu vana rahu ise. Ei tulnud mul pabinat sisse ei eelnevatel päevadel, ega KSAs juba sees olles. Kui ma aga ootasin oma korda, tuli üks naine just oma opilt, kes mulle seletas, kui lihtne ja kiire kõik on. Ja,vot siis, teades, kui lihtne see tegelikult on, tuli ärevus sisse.
Lõpuks läksin ma siis lauale pikali. Tilgutati silma tuimestavat ainet ning midagi veel. Alustati paremast silmast-vasak pandi leokoplastiga kinni. Pidin vaatama ainuti üht rohelist tulukest. Valgus läks väga, väga eredaks, aga püüdsin siiski seda väikest rohelist tulikest pilgul hoida. Ning järsku tundsin midagi külma. Väike vahe ja veel seda külma. Ning siis ütles arst, et nüüd hakkab laser tööle ja seda 30 sekundit. Lugesin ma siis ise ka kolmekümneni ja oligi tõesti kõik. Veidi veel seda külma asja ning peale kaht oodatavata minutit pandi silma kaitseks lääts.
Teise silmaga sama teema, aga laser töötas 33 sekundit. See külm, mida ma tundsin, oli minu arvamuse kohaselt, mingi puhastav vedelik. Laserit nägin ja tundsin vaid nii palju, et ninna tungis kärssava karva hais.
Kõige naljakam osa sellest kõigest oli muidugi see, kui arst valge vati pulgaga mu silma puhastas. Näha midagi silma peal liikumas, aga ise ei tunne midagi! Asi mida veel väga kaua mäletada...
Veel pandi silmakanalitesse väikesed mini ampullid, mis silma niisutavad. Ning oligi kõik- asusin koju minema. Pidin küll hotelli puhkama minema, aga kuna tundsin end suurepäraselt, sõitsin koju, et siis sealt maale kihutada.

Ma kujutasin ette, et peale oppi, olen ma suht pime. Sai pandud sellepärast ka aeg klappima, et ema oleks vaba ja kodus ning saaksin maale isa juurde sõita, et nad siis oleks mulle Elinaga abiks. Samamoodi sai Gunnar endale nädalase puhkuse välja võetud, et mind toetada. Tegelikkuses astusin ma sealt välja aga juba parema nägemisega, kui mul enne, prille kandes, aga ilma nendeta oli.

Keskmise statistika kohaselt peaksid peale operatsiooni teine ja kolmas päev olema väga rasked. Eriti kolmas päev, kui silmad võivad olla raked ja võib esineda liiv-silmas-tunnet. Uurisin ka, mis sportimisest saab ning kästi vaiksemalt võtta.

Nagu erand ikka reeglit kinnitab, siis keskmine ma ei ole. Kuigi nad helistasid mulle nii teisel ja kolmandal päeval, uurimaks, kuidas mul läheb, sain ma iga kord neile öelda, et ma tunnen end väga hästi. Ja nii see oli ka. Vahel tõesti muutusid silmad kuivaks ja pidin neid tihedamini niisutama, aga mingit erilist ebamugavust ma ei tundnud. See kolmas- kõige hullem päev, möödus mul tavaliselt ja vaid korra kurtsin Gunnarile, et ma ei taha Skypes rohkem olla, sest ekraan väsitab silmi.
Juba teisel õhtul võtsin ette 11 kilomeetrise jalutuskäigu. Keelati ära jooksmine, aga tegin ka paar jooksusammu. Aga aeglaselt ja ettevaatlikult, vaatamaks et higi silma ei satuks.
Juba operatsiooni õhtul tegin ma kodus kõhulihase harjutusi.

Kuni tänaseni olid mul silmas kaitseläätsed, mida täna eemaldamas käisin. Silmad on ilusti korras ja paranenud. Doktor Gustav küll ütles, et arvutiga tööd ja lugeda ma mõni aeg veel ei näe, kuid ometi siin ma olen. Jah, ega ma just teksti jälgi, mida kirjutan, aga klaviatuuri nuppe näen hästi ju!

Kuidas ma end siis aga tunnen? Noh, ma näen paremini, kui prillidega. Isegi neid kandes ei näinud ma nii vabalt. Mul on veel raskusi lugemisega nii lähedalt kui kaugelt, kuid üldine pilk on mul avar ja selge. Vahel lööb natukene udusemaid hetki sisse. Näiteks, kui telerit vaatame või kui toas liiga hämar valgus on. Tavaliselt siis on nagunii juba silmatilkade aeg ka.
Tilku pean ma silma laskma nüüd pikalt. Aga see pole mingi probleem.

Terve selle nädala siis oli raskem ja aktiivsem trenn keelatud. Käisin ma siis iga päev pikkadel jalutuskäikudel ning võtsin ette jõukava trenni, mida rahulikult ning "kergelt" teen. Natukene piinav oli mõte, et võimalus oleks jooksma minna, aga ei tohi.

Mis aga väga aitas mu Osho teooriale kaasa oli see, et pidin hoiduma meigist ja raskendatud oli pesemine. Kuna olid silmas kaitseläätsed, siis pidin olema ettevaatlik, et need ära ei tuleks. Seega dushi all sain käia väikese survega ja püüdsin nägu võimalikult vähe peast. Õnneks sai puhstavate salvrättidega näo "pestud". Samamoodi juuksepesu, mida ma siis tegin vaid korra selle nädala jooksul, sest nii kurnav ja tüütu on vaikse voolu all, ettevaatlikult neid pesta. Eriti, kui need kurivaimud on nii paksud, et loputamine võtab terve igaviku! Ja tore oli siis eile, esmakordselt end peeglist korralikult nähes avastada, et põski kaunistavad punnid. Punnid, mida ma ei saanud meigiga ka ära peita. ja ma olin terve nädala sellise välimusega ringi käinud! Jah, vähemalt ei läinud see mulle korda- Osho töötab!

Täna, sain ma siis lõpuks ometi KORRALIKULT pesemas käia! Oh seda rõõmu!

Praegu on minu jaoks veel harjumatu, et hommikul ei pea ma esimese asjana prille ette panema, vaid näen kohe. Ma ei oska veel kuidagi olla ega rõõmustada mõtte üle, et olen nägija, kuid usun, et see rõõm tuleb, kui ma silmi juba rohkem kasutada saan.
Olen igatahes väga õnnelik ja rahul, et selle võimaluse lõpuks sain ja selline asi välja on leiutatud! Usun, et tööle minnes, annab see mulle kordades kõike juurde ja parandab mu elu ja mu enda kvaliteeti!

Olgu tänatud KSA meeskond ja laseroperatsioon!

4 kommentaari:

brittkolismetsa ütles ...

Mul on väga hea meel, et sul opp ja taastumine mõlemad hästi läksid ja nüüd nägemine tiptop! :)

Minu mees käis ka silmaopil aga kuna ta silmade seisukord oli veidi nigel, siis tema sai kahjuks sedasorti laseropi, mis tegi haiget. Tal paluti lausa kaaluda kas ta üldse tahab seda teha. Aga siiski tegi ja järgnevad 3 päeva lebas voodis, tekk üle pea ja päikeseprillid ees ja sõi ainult valuvaigisteid.

Nii et olles näinud valusat stsenaariumit kõrvalt, siis on ainult hea lugeda positiivseid kogemusi, sest tahaks ise kah kunagi nägemist korrigeerida :)

Kati ütles ...

Tänan! :)

Kui ma esialgu sinna läksin, kartsin et saan ka matrixi, kuid õnneks mu silmad nii hullus seisus polnud :).
Olin end ette valmistanud muidugi ka selleks, et kolmandal päeval olen samamoodi teki all ja söön kaasa antud Xanaxit sisse. Aga ma olen üldiselt nagunii väga kiire ja hea taastuja kõigest, nii et lihtsalt head geenid vist :).

Soovitan kindlasti! :)

Kui palju aega mehe opist möödas on? Kuidas nägemine- olemine on?

brittkolismetsa ütles ...

Tal on veidi üle kuu aja operatsioonist möödas. Viimases arstlikus kontrollis öeldi, et nägemine on juba peaaegu perfektne. Ise särab õnnest kogu aeg, sest ta tegeleb spordiga ja läätsed/prillid olid aeg-ajalt üsna takistavaks faktoriks.

Aga ta ka ikka vahel hommikuti unisena hakkab prille otsima ja siis tuleb meelde, et polegi enam :D

Kati ütles ...

Jaa, see prillide otsimine on mul ka veel nö käe sees :D.

Mul sai ka sportimise faktor selleks nääravaks ja kôige tähtsamaks :).
Palju tervisi Su mehele ja pikka iga silmadele :)