pühapäev, 22. detsember 2013

Poodlemise päevad

Käisime ja ostsime siiski Elinale uue jope ära. Käisime Tarjoustalos ning leidsimegi nii ilusa ja täiusliku jope, et pidime selle ära soetama. Hinnaks oli sildil märgitud 49.99, kuid pärast tsekki uurides nägime, et sealt saime 19.99€ alla! Seega win-win ost.
Ikkagi reedel koristasin ja dekoreerisin toad ka ära. Eile sai natukene juurdegi ehteid soetatud. Nüüd on tuba päris kena juba.

Käisin eile siis muude jõuluostude seas ka endale saapaid vaatamas. Leidsingi Andiamost ilusad saapad, aga.. Olid olemas vaid suurused 37-39 ning see viimane, jäi mulle väikseks. Jätsime need siis sinna.

Leitsin ühed ka Citymarketist, aga... Mõlemal 39-l, mis seal poes jalga mahtusid, olid lukud katki. Jätsime ka need sinna. Noh, mis seal ikka- leiab ehk hoopis Eestist midagi.

Täna otsustasime pika kaalumise peale minna Itäkeskusesse. Kuna Gunnar sisse ei tahtnud tulla ja Elina juba autos magama jäi, saatis ta mu üksi poodlema.
"Helista, kui valmis oled!"
"Jaa!"
 Astusin autost välja ja katsusin oma taskuid- telefon jäi autosse! Lehvitasin veel Gunnarit tagasi, aga ei midagi.
Seisin korraks seal Itäkeskuse ukse ees ja väristasin huult- hakka või kõigi nende inimeste ees, keset tänavat nutma. Astsusin siiski sisse ja kalkuleerisin peas, kuidas Gunnar kätte saada?! Helistada kellegi teise telefonilt ma ei saa, sest need Soome numbrid on nii rasked, et need ei jää lihtsalt meelde.
Lõpuks siis lõin käega, et ehk ta tuleb ikka sisse, kui märkab, et mobiili autosse jätsin.

Leidsin Kookengäst lõpuks samad kingad, mis Andiamos olid ning oh rõõmu, need olid -20%! Soetasin need ära ja aja mööda laskmiseks, läksin H&Mi lapsele riideid vaatama. Uskumatu, mis aled on Soome poodides võrrelded Eesti omadega. Alles kolmapäeval käisin Postimaja H&Mis ja polnud mitte üht allahindlust. Siin aga- lettide viisi miinuse märke. Lasteosakonnas sain Elinale pluusesid kolme euro eest! Uskumatu!

Kui sealt end välja lõpuks pressisin, hakkasin keskel siis Gunnarit igaksjuhuks ootama. Vaatasin veidi ringi ja juba nägingi tuttavat pead koos väikeste mütsi-sarvekestega. Thank god, Gunnar tuligi mind sisse otsima. Kuigi ise ta mind leida ei lootnud, sest see rahva mass, mis seal on, on hullumeelne. Aga lõpp hea, kõik hea!


Trenni pole ma siin teinud. Lihtsalt tänu sellele, et oleme terved päevad kas väljas olnud (kuigi shoppamine on ju ka omamoodi sport!) või kodus koristanud, kaunistanud vms.
Homme hakkab uus nädal, ehk ma siis ei ole nii laisk! Võtsin küll endale eesmärgiks iga päev Piloxingut teha, sest video on vaja varsti siiski valmis teha.
Tahaks ikka jooksma ka jõuda, aga siin tormitab veidikene jälle. Õnneks ei pea enam tagasi Eesti kiirustama.

Vaatame tobe-naljakaid jõulufilme ja naudime ühist aega. Naginaid on ka natukene, aga eks peab veidi harjuma, et koos oleme!

Kommentaare ei ole: