reede, 10. jaanuar 2014

Jutunurk

Miks on küll nii, et kui Sa midagi väga ootad, venib aeg nagu sülg Siberis? Ja kui Sa pead hommikul kell pool seitse ärkama, siis saad Sa und alles kella nelja ajal? Ja loomulikult peab siis laps ka kell pool kuus, koos Sinuga ärkama...
Igatahes jah, homme saab lõpuks koju. Täna sõitsin kella kaheksaks Viimsisse, et läbida pikk tervise kontroll ja muidugi ei saanud ma enne kella nelja und. Ja kuigi ma hommikul hästi vaikselt end voodist välja ajasin, ärkas kuidagi väike printsess ka üles. Õnneks päeva jooksul isa ütles, et olevat üsna pea uuesti magama vajunud.
Nii ma siis istusin pea kella kolmeni seal haiglas ja mõtlesin vaid sellele, kui jumala väsinud ma olen! Ja hetkel olen ma nii ampaatne, et ei suuda oma homsest koju sõidustki rõõmu tunda. Noh, vähemalt on tervis nüüd korras või kohe-kohe korda saamas ning võin vaikselt treeningutega algust teha. Kas just homme, aga ülehomme juba kindlasti, kavatsen ma jooksutossud jalga ajada.
Loodan võimalikult kiiresti ehk juba mingitele keele kursustele minna. Samamoodi plaanin poole silmaga hakata end spordiklubidesse sokutama.

Täna seal hiaglas aega parajaks tehes, hakkasin lugema "Seljata stress meditasiooniga". Mul on nii kahju, et Osho meditasiooni raamat läbimüüdud on! Pean end iga võimaliku vahendiga kuidagi tasakaalu saama. Uskumatu, et ma seda Eestist leida lootsin. Nüüd kodunt eemal olles, saan aru küll, et rohi ei ole teiselpool rohelisem.

Täna sai veel põgusalt Kertuga räägitud, kes Piloxingut taga igatseb. Ma olen siin omaette vaikselt mõelnud, et iseenesest, kui soovijaid oleks, kes ka reaalselt kohal käiks, siis oleks minu jaoks mõeldav variant käia paar korda kuuski Eestis trenni andmas. Otsiksin saali rentimiseks jne. Ainus tingimus olekski see, et need edasi-tagasi sõidud peaks end siis rahaliselt ära tasuma. Seega, kui vähemalt kümme inimest koos oleks ja trennis käiks, siis tasuks asi ära.
Mis Sina arvad? Kas oleksid sellisest asjast huvitatud?

Kuna ma jälle nii vähe magada olen saanud, siis tegelikult on mu pea üsna tühi täna. Ja kuna Elina ärkas oma lõunaunest alles kell kuus õhtul, pole mul lootust enne keskööd magama ka saada. Mõtlesin ma välja igatahes enda jaoks plaani, et homme Soome minnes, olen ma nädalakese ilma internetita. See tähendab ei mingit Facebooki, ei blogi sissekandeid ega lugemisi. Vahepeal siis kirjutage ise hästi palju, et mul oleks, mida tagantjärgi pärast lugeda! Challenge missugune, kuid ehk saan hakkama!
See on lihtsalt uskumatu, kui palju negatiivsust näiteks Facebookistki, ma alateadlikult juba sisse võtan. Vaadates, kui ilusad on kõik teised, kui tore elu kõigil on, kui palju sõpru neid on... Jah, pseudoproobleemid, mida ise ette kujutan? Eks seegi on enda kätte võtmise asi- võta ka alla ja saa ilusaks, ela ka rahulikult ja rõõmsalt, mine ja otsi ise sõbrad üles või loo uusi tutvusi. Noh, eks ma tasapisi pean seda tegema hakkama.

Sellega seoses tuli mul praegu (tegelikult juba eile öösel) meelde üks ärritav fakt, mida isegi pidevalt teen/tegin. Nimelt- kui sale, ideaalse (ehk ka madala) kaaluga inimene viriseb, et ta on siit paks ja siit jube. Mäletan, kui ise veel 52 kilogrammi kaalusin, virisesin ka ning võin nüüd alles aru saada ja mõelda, mida võisid tunda inimesed, kes nägid alles tol ajal oma kaaluga vaeva!
Praegugi virisen ma enda kaalu üle, kuigi ma olen täiesti normaalkaalus. Kannan M suurus riideid ja olen tegelikult ju täiesti keskmise kehaga naine. Kuid ikka, kuna on juba selles ideaalkaalus (55-57 kg) oldud, siis ikka tahad uuesti seda kätte saada (ja siis säilitada!). Ikka tahad, et S-XS riided selga istuksid uuesti, mis kapis tolmu koguvad hetkel.
Kuid kuna ma tean, kui ärritav see tõesti kaaluga päriselt hädas olevatele on, siis ma luban, et püüan vähem kaalu kallal viriseda ja pigem ennast ja ehk ka teisi langetajaid motiveerida. Proovida võtta asja positiivselt!
Et mitte pettuda, tuleks püstitada suurte eesmärkide asemel mitu väikest. Ehk siis ärgem mõelgem, et mai kuuks on vaja kuus kilo alla saada, vaid jaanuari lõpuks võiks kilo all olla.
Luban pühalikult, et kui uue postituse teen, märgin üles ka oma mõõdud ja kaalu nii et mingit enesepettust ja taganemisteed pole!

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Kui Su interneti challenge läbi saab, siis tea, et mina ootan suure huviga Sinuga tutvumist!! :)


Parimatega,
Helena

sipsik ütles ...

Kuule, Sa pole veel Soome tagasi läinudki, juba kipud jälle ühe jalaga Eestisse. Mina seda ei poolda - kui oled otsustanud Soomes olla, siis ole, ära tilbenda edasi-tagasi. Arvan, et nii on ikka pere koos ja saate stabiilsemaks kogu olemist. Proovi parem Soomes jalad alla saada. Ilusat nädalavahetust! Reena