kolmapäev, 15. jaanuar 2014

Kuidas ma korralikuks hakkasin

Ma usun, et kõik kellega ma olen koos elanud, võivad pead noogutades kinnitada kui hästi ma koristada oskan. Jah, ma võin ka nädalaid sealaudas elada, kuid kui end kätte võtan siis... Ütleme nii, et ma ei ole naine, kes viitsiks iga sööki killu või kortsus riide pärast end liigutada. Ma pigem olen selline, kes kogub ja kogub ning siis teen väga jõhkra koristus päeva.
Eile ma siis võtsingi end lõpuks kokku ja hakkasin oma kohvreid lahti pakkima. Tulemuseks oli see, et alustasin kell 13:00 ja lõpetasin alles kella 21:00. Sinna vahepeale jäid vaid väikesed pausid söömiseks, Elina multikate vahetamiseks ja ta vanavanemate juurde viimiseks.
Tulemuseks on siis kõigil päris oma korras riidekapid, laes maani puhtad toad, kõik kenasti ära organiseeritud.
Elina mõmmi nurk
Oma plaani tegin ma ka teoks ja Gunnaril on nüüd eraldi riidekapp. Ja hea oli, sest kui ma enda kapi kallale läksin asju lahti pakkima, oli kapp lõpuks punnis täis.
Teine punnitav kapp on Elina oma. Mul on kolm suur kotitäit Elina vanu riideid alles, mida ma ei raatsi ära visata/anda/müüa. Lihtsalt tänu sellele, et paari või mõne aasta jooksul tahaks ikka väikest beebit veel, keda neisse riietesse siis riietada. Milleks siis hakata uusi ostma, kui praegu on kõik olemas. Sama lugu mähkmetega. Neid on alles veel pakkide viisi, aga no ei anna ära!
Kui ma oma kappi vaatan, muutun tegelikult veidikene kurvaks. Kuna seal on nii palju ilusaid riideid, mida ma praegu kanda ei saa! Nad küll mahuks selga, aga näeks nii tobedad viiner kiles riided välja. Gunnar täna naljatles, et ma ei tohiks alla võtta, sest siis tahan ma muudkui näha riideid enda seljas ja ostan neid veel juurde. Tegelikkuses aga, kui ma alla ei saa, et riided seljas normaalselt oleks, siis tuleb just suuremaid riideid juurde osta ju! Samas, mul neid raseduse aegseid riideid ka veel alles, kui kitsaks peaks minema!
Minu riidekapp
Ja kuna ma juba hoos olin, siis tegin ka end vähe korralikumaks. Olin juba ei-tea-kui-kaua metsikute kulmudega ringi käinud. Juuksevärv oli mitmeid sentimeetreid välja kasvanud. Võtsingi kätte ja tegin need kaks asja korda. Juuksed muide, värvisin ma pruuniga üle, sest ei taha neid enam edaspidi värvida. Et siis noh, kui see punakas toon välja kasvab ja tumepruun all on, on päris jube.
Ja siis ma täna hommikul mõtlesin, et kui juba toad on nii ilusad, siis miks peaks naine olema kodus nagu laudaleenu. Panin ilusti meigi peale, korralikud riided selga ja välja minnes isegi saapad jalga. Gunnar väga mesikeel ei ole, nii et oli päris hea kuulda lauset: "Näed, oled küll ilus, kui tahad!".

Ma väga seda tüüpi inimene ei ole, kes oma jumestustoodetele tähelepanu pöörab. Või noh, ei olnud ma siis siiani. Ja ei ole ma väga selline ka, kes midagi kiitma hakkab, kuid seekord pean ma oma imehead ostud ära märkima.
Viimased paar nädalat olen ma kasutanud MaxFactori CC kreemi, mis iseenesest on suurepärane, kuid jättis naha kuidagi väga raskeks. Au pean ma andma talle selles suhtes, et see pidas kõik mu Piloxingu tunnid vastu. Kuna mul on aga viimasel ajal probleeme punnikestega olnud, tahtsin midagi kerget, katvat ja nahasõbralikumat. Nagu maa alt tuligi Maybelline'il välja Super Stay Better Skin jumestuskreemiga, mis üle ootuste mulle tõepoolest sobib! Tavaliselt mulle Maybelline tooted ei meeldi, kuna näiteks erinevatel jumestuskreemidel ja BB- kreemil, jääb toon minu jaoks oranžikas. Sellel mitte ja nägu näib loomulik ja tundub kerge!
Teise ostuna kiidan ma taevani Diorshow Iconic Overcurl ripsmedushi! Jah, ta hind on küll soolane (väga soolane!), kuid kui ma siiani olin rahul oma L'Olerali ripsmedushidega, siis peale silmaoperatsiooni, muutsid need silmad tundlikuks, kui õhtul dushi maha võtsin. See on silmasõbralikum ja teeb oma tööd mitu korda paremini. Ripsmed ongi peale esimest peale kandmist pikad, eraldatud ja koolutatud.
Ja sellest kahest kooslusest täiesti piisab, et Gunnari arvates ilus olla!

Täna ma jooksma ei saanud. Kuna Gunnar pidi varem tööle minema ja tuleb homme vaid koju magama, et siis kohe uuesti sõitu minna, on ka homne minek kahtluse all. Samas ehk tunnevad Elina vanaema ja vanaisa endid piisavalt hästi (ülemine korrus on haige nimelt), et selle tunnikese Elinaga olla. Ja noh, loodame, et Elina jälle haigeks ei jää.
Tänaseks mõtlen ma kuklas koguaeg et teen puhkepäeva, aga tõenäoliselt, teen ikkagi kasvõi lihasharjutusi, kui mitte isegi Piloxingut.
Sain laupäeval kätte uue kava ja uue muusika ja mul on nii kahju, et ma ei saa kuskil tundi anda! Uus muusika on pea et 95% ulatuses selline, nagu ma lootsin ja ootasin! Aga noh, mis Sa teed...

Eile oli hommikul akna taga -15 kraadi. Kuigi ma kolm-neli korda panin spordirinnahoidjat selga ja võtsin ära, siis otsustasin end siiski sisse pakkida ja tiirul ära käia. Ja hästi tegin, kui arvestada tänast "üllatust" aja puuduse näol.


Samas ongi tänane sundpuhkus hea, sest eile andis selg ja sääre eeslihased päris kõvasti tunda, et peaksin end lihastrenniga aitama. Seega panustangi täna pigem sellele.
Aga selline külma-jooks on mõnus. On mõnusalt jahutav, kuid samas läheb nahk märjaks, tempo on nauditav ja kiiret pole kuskile.
Toitumine on olnud korralik ja siiani oleme teinud supinädala. Eile Rassolnik (mu absoluutne lemmik! Ja tundub, et Elina ka) ja täna Seljanka. Homme kanapoolkoivad juurviljadega, küpsetuskotis.
Mu eelmises postituses mainitud kohvi joomine, tekitas ka veidi küsimusi. Nimelt, ma ei väida ega arva, et kui jooksin 1-2 tassi kohvi päevas, hoiaks see vett kinni või mõjutaks see piima hulk kuidagi kalori seisu. Küll aga olen ma joonud ka 20 tassi päevas seda piimakohvi sisse. Ja kuna piimakohv, ja kohvi üleüldse sisaldab kaloreid, siis vähemalt minu puhul, võrdub söögikordade vahepeal kohvi joomine näksimisega, mis kogu toitumiskava põhimõttele kriipsu peale tõmbab. 99% toitumiskavadest on kirjas, et söögikordade vahepeale, tuleks juua kaloriteta jooke, v.a roheline tee. Sellest ka see kohvi võõrutus, mis muide läheb suurepäraselt. Kuna ma lähen nüüd koos Elinaga magama ja ei jää Gunnarit ära ootama, magan ma end öösiti välja ja hommikul ning päeva jooksul, ei tule mitte kohvi isugi. Ma küll teen endale hommikul kohvi, kuid jätan sellest poole joomata.
Noh ja see uni... Kuna ma päeval jooksmas ikkagi käin ja palju aktiivsem, rahulikum ja rõõmsam olen, magan ma öösiti väga hästi. Nii kui ma Elinaga voodisse heidan, vajuvad endalgi silmad kinni. Ei ma tunne vajadust FBsse kiigata ega telekat passima jääda. Rääkimata mingist mängust. Ja hommikul, koos lapsega ärkamine, pole ka enam mingi probleem. Ärkame, teeme oma hommikupudru valmis ja hakkame lõunasööki ette valmistama.
Ja tõepoolest, ma olen rahulikum, rõõmsam ja tasakaalukam! Mul on eelkõige endal selle üle tohutult hea meel...
Ja mõni on huvi tundnud, miks mul vaid kolm toidukorda päevas on, kuigi soovitatakse ju 4-5 korda süüa. Noh, ma ei vaja vahepalasid. Lihtsalt tänu sellele, et ma ärkan piisavalt hilja ja lähen magama piisavalt vara. Ma söön vahepala vaid siis kui on olnud väga varajane ärkamine ja hiline magama minemine.
Kaalu peal ma ei ole käinud ja ei kavatsegi seda teha enne jaanuari lõppu. Täna kitsaid teksasid jalga tõmmates, käis korra mõte läbi, et need ei ole veel laiemaks jäänud, aga kurjam, täna on alles kolmas päeva olla korralik. Andku ma endale ka ikka aega atra seada! Peaasi, et enesetundest juba muutust aru saada on. Küll see peegelpilt ja ka riidesuurus järgi tuleb!

5 kommentaari:

Kertu ütles ...

Sau!
Kas sa seda uut treeningut kuidagi filmida ja üles ei tahaks panna?
Tekkis kohe huvi mihuke see välja näeb :)

Kertu ütles ...
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
Liis ütles ...

Sa nii sale ju!
Kuidas teil see elamine seal on? Mingit maja jagate Gunnari vanematega? Aed on ka? Poed lähedal?

Kati ütles ...

Ma mingiaeg võin midagi näidata küll :) Ma pole veel ise uut kava lahti teinud. Vaid muusikaga tutvusin :)


Liis, me elame kortermajas. Lihtsalt Gunnari pere elab samas trepikojas ;) Väikepiha, nagu ikka kortermajadel on, kuid oma aeda pole. Lähim tankla pood on 300m kaugusel ja lähim korralik toidupood ca 700 m kaugusel.

Anonüümne ütles ...

See pilt on küll väga kena.