kolmapäev, 22. jaanuar 2014

Retsept ja veidi raske nädala algus

Kuna väike preili otsustas tõsiselt haigeks jääda, siis toast välja ma eriti pole saanud. Olen laisk inimene ja lasen Gunnaril päris palju värsket salatit, kohupiimakreemi ja kodujuustu koju tuua, et ma ei peaks ise süüa tegema. Sest noh, ma tunnen end nagu filmis "Stuck on You", kuna Elina on otsustanud, et ta ei saa ilma minuta hingata enam. Eks ta saab andeks, sest olgem ausad, esmaspäeva õhtul oli tal pea 40 kraadine palavik.
Kusjuures hommikul polnud tal midagi viga ja käisime lõunal isegi vankriga poes. Kui ta aga kella viie ajal oma lõunaunest ärkas, oli ta tulikuum. See oli ka viimase aja täiesti trennivaba päev.
Kuigi eile oli tal juba tunduvalt parem, ei saanud ma vetsuski käia ilma, et ta ei karjuks ja nutaks mind taga. Küll suutsin ma end jooksma vedada, kui olin ta koos Gunnariga lõunaunne meelitanud. Sain oma peaaegu tunnise ringi tehtud, kui tuppa astudes ootas mind karjuv laps ees. Gunnar ütles, et olevat ta ärganud pool tundi peale mu minekut ja terve selle aja minu järgi karjunud. Õhtul, magama minnes, ei sobinud talle see, et ma juukseid kammin ja nuttis end lausa oksendama.
Täna hommikul on ta veidi loid, kuid õnneks kuum enam pole. On vaid veidi köha ja hääl on kähe.
Kuna ta aga praegu siis selline koaalakaru mu küljes koguaeg on, siis ajab see mind ikka piisavalt endast välja. Ma lihtsalt ei saagi midagi teha, ilma et ta viriseks või nutaks ning hullemal juhul mu jala küljes ripuks. Ainsaks pääseteeks on hetkel "Mõmmi ja aabits", mille saatel ta vaikselt istub ja tegeleb, kuid ometi pean ma samas ruumis olema.

Kuna ma hommikust õhtuni ja öösel ka, pean seda (haigusest) tingitud virina keskel olema (sest koguaeg on midagi valesti ja pahasti), vajan ma seda jooksmist nagu õhku. Sõna otseses mõttes, sest ma pean selle tunnikese pead tuulutada ja värsket õhku süsteemi saama. Võtan seda nagu teraapiat, et siis uued 24h vastu pidada.

Pean ka oma arsti aja üles ütlema, sest haige lapsega kuskile ju ei reisi. Eks järgmisel nädalal saab ehk päevakruiisiga ära käidud kuidagi.

Aga esmaspäeval ma siiski jõudsin ma süüa teha ja kuna see sai nii suurepärane, jagan siingi retsepti.
Originaalretsept on pärit SIIT. Mina aga tegin veidi teistmoodi.
Vaja läks:
* suur, kuni 1500g lõhe
* 2-3 viilu porgandi-kaera leiba (hea maitse annab ka rukkileib)
* 100-150g parmesani juustu
* võid
* pool sidrunit
* soola-pipart
Tegin ma nii:
Soojendasin ahju 175 kraadini. Panin lõhe pannile. Riivisin ära leiva viilud. Meil olid siin olemas juba riivitud parmesanid ning ka laastud, nii et neid ma riivima ei pidanud. Kõige  lihtsam oleks aga kõik kann-blenderis puruks lasta. Maitsestasin kala meresoola ja pipraga. Siin on samuti olemas vedelal kujul või, mida ma kalale panin. siis puistasin lõhe leiva-parmesani seguga üle, nii et kala täiesti kaetud oli. Panin veel veidi lisa laaste juustu peale.
Lasin kalal ca 15 min ahjus olla ning siis pigistasin sidruni sinna peale. Lisasin veel mõned parmesani laastud ja küpsetasin veel 15 minutit. Tulemus oli nii hea, et isegi haige laps sõi seda. Ise sain ma kahjuks vaid ühe tüki, kuid otsa sai see kiiresti.
Kõrvale tegime täisterariisi koos juurviljadega, kuhu lisasin kanapuljongit ja soja kastet.

Ülejäänud aja oleme me söönud toorsalatit, kohupiimakreemi ja hommikul on võimalus olnud nii muna-peekonit praadida, kui putru keeta.

Eile käisin ma pimedas alles jooksmas ja kuigi miinuseid oli vaid kümme alla nulli, siis on pimedas ikka külmem joosta kui päikese ja -16 kraadiga. Samas, eile jätsin ma kolmandad püksid jalga panemata, kuid samm oli tänu sellele kiirem ja kergem.

Kommentaare ei ole: