kolmapäev, 5. veebruar 2014

Minu toidusedel-mida söön, mida mitte

Ma olen vilksamisi ikka maininud, mida oma toitumises olen muutnud ja mida ma ei tarbi, kui ma kava jälgin. Mõtlesin siis teha eraldi postituse asjadest, mida ma tõepoolest ei tarbi enam, mida väga vähesel määral ning mis asjad on minu menüüsse lisandunud, mida enne eriti ei pruukinud.

Kuigi otseselt kava jälgides (sest kui kava jälgida, siis ei tähenda see, et mingi asi oleks 100% keelatud, vaid sa pead oskama seda oma menüü ja treeningutega sobitada) ei ole midagi "keelatud", siis nendest asjadest, olen ma loobunud küll:
  • Suhkur- ma olin eelnevalt väga suur suhkru sõber. Kui ma jõin kohvi või teed, keerasin sinna sisse head 4 lusikatäit suhkrut. Nüüd seisab mul kapis eelmisel kevadel ostetud indiaanisuhkur, mida kasutasin tähtpäeva kookide jms tegemisel. Tavalist valget suhkrut ostsin viimati eelmisel sügisel külaliste tarbeks. Samuti olen kasutanud kookossuhkrut.
  • Koogid, saiakesed, pirukad- kui me Saksamaal olime, siis seal on tavaline asi, et hommikul tuuakse pagariärist saiakesi hommikusöögiks. Sealt sain ma maitse suhu ja patustasin nii mõnigi kord sügisel ka pirukatega. Ma söön pirukat siiski vaid väga äärmisel juhul, kui kellaaeg on kätte jõudnud ja mitte midagi muud tõepoolest võtta pole. Eelistan ma siiski soolaseid magusatele. Kui ma ise kooki teen, siis ikka tüki maitsen, aga ega ma väga külaski kooki võta.
  • Leib, sai- Kuigi leib on paljudesse kavadesse sisse kirjutatud, siis väga hea meelega ma seda ei söö. Võtan teda ehk kaks korda kuus, kui lihtsalt isu tuleb. Siis ka täistera rukkijahust. Saia ei ole meie perre ammu ostetud.
  • Kohvi- Ma olen siin pikalt virisenud, et kohvi joomist piirata tahaksin. Lihtsalt tänu sellele, et ma seda meeletus koguses ja hirmsa piimaga joon. Nüüdseks joon ühe tassikese hommikul, hommikusöögi kõrvale ja ülejäänud päeva vältel, tarbin (rohelist)teed. Isegi kui väljas käin, võtan ikka ja alati teetassi endale ette. Kohvi loetakse nö kalorijoogi hulka, mida ei soovitata toidukordade vahepeal juua.
  • Alkohol- üks asi, millest 99% kaalulangetajatest ei suuda loobuda, on alkohol. Ma olin ka enne väga suur joomalemb, kuid rasedaks jäädes lõppes see iseenesest mõistetavalt ära ja peale seda olen ma ehk kolm korda veini maitsnud. See ei maitse mulle ja ma ei leia põhjust, miks peaksin iga tähtpäeva/sündmuse saabudes end täis pruukima asjast, mis on mulle kahjulik ja nagunii ei maitse/meeldi.
  • Maiustused- see vist läheb ka suhkru alla, aga väldin ka maiustusi. Minu nõrkuseks on vaid piparkoogid, mida võiksin kahe käega sisse ajada. Õnneks avastasin nipi neid kodus hoides, siis on nad pidevalt silma all, lõhn on ninas ja harjub nendega nii ära, et ei teki isu.
  • Mahlad, karastusjoogid- siin ei pea vist midagi ütlemagi. Kui ma mahla tahan, siis pressin seda ise. Väga harva kui leian 100% täismahla, siis ostan ka seda.
  • Kartul- ma küll söön kartulit ja kartuliga toite, kuid eelistan kodus neid mitte teha. Külas siiski valida nii lihtne pole.
  • Makaronid, riis- kasutan ma vahest, harva küll, kuid siis täistera oma.
  • Vorst, viiner, sardell jne- teen parem ise mõnd kotletikest või hakkvorsti.
  • Sool- ma pole ammu tavalist soola kasutanud. Eelistan meresoola või maitseainesegusid/puljongeid.
  • Banaan- no kui ta mulle nagunii ei maitse ja salajane kaloripomm on, siis...
Loomulikult läheb sinna alla veel igasugu erinevaid asju: pitsa, kartulikrõpsud, rasvased praed jne, mis on kõik niigi juba loogiline.

Siin on aga asjad, mida ma enne ei tarbinud ja millest ma kuulnudki polnud:
  • Läätsed, kinoa, kuskus- mitte ühestki neist polnud ma enne kuulnud, kuid kui valida tervislikud variandid (täistera omad), on need suurepäraseks lisandiks paljudele woki- toitudele ja juurviljadele
  • Kliid- suurepärased abimehed seedimise soodustamiseks. Sobivad suurepäraselt hommikupudru ja ise tehtud smuutide sisse. Soovitatakse ka niisama keefiriga sisse juua. Sobib suurepäraselt ka kotlettide jms sisse.
  • Brokkoli- ma täpselt ei tea, miks ma seda enne ei söönud, aga ma ei kujuta ette ka, et teda kuskil mu söökide sees ei oleks enam.
  • Avokaado- suurepärane rasvade allikas, sobib eriti mõnusalt salatite sisse, leivale või asemel. Soomest sain ka avokaadoõli, mida saan lisada salatitesse ja hommikupudrule.
  • Puder- ma väga suur pudrusõber pole kunagi olnud, aga siis hakkasin Soomes siinseid putre  proovima ja need mulle maitsevad. Eestis olevad pudrud, on mulle siia maani vastumeelsed ja eelistan seal hommikuhelbeid süüa.
  • Maitsestamata piimatooted- jogurt, kohupiimakreem, kodujuust, tulevad meie perre maitsestamata kujul. Saan nende maitsestamisega ise ka väga hästi hakkama ning toidud on meeltmööda ja tervislikud kõigile. Maitsestamata jogurtit kasutan tihti hapukoore/kermavili asemel. (Muide, mina ei ole üks nendest eestlastest, kes Eestist hapukoort kaasa ostab! Saan väga hästi hakkama ka soomlaste versiooniga ja ei tunne sellest absoluutselt puudust + tegelikkuses on hapukoore üle piiri toomine keelatud. )
  • Kala- ma ei olnud enne väga suur kala sõber, kuid nüüd on see mereelukas meie söögilaual korra-kaks nädalas vähemalt.
Rohkem mul nagu ette selliseid tähtsamaid asju ei tule meelde.
 Üks asi, mis mind ka nö kavajälgijatest-kaalulangetajatest eristab on nn patupäevad. Nimelt neid ma ei pea. Mulle ei ole kunagi pähe mahtunud loogika, et ma pean korralikult toituma ja ennast tagasi hoidma terve nädala, selle jaoks et siis viimasel päeval endale mõni ebatervislik rämpstoit sisse süüa. See jätab mulje nagu ma toituks tervislikult kellegi sunnil ja vaid selle ühe pitsa jaoks, mis mind siis nädala lõpus ootab. Selles lihtsalt puudub loogika minu jaoks. Ma mõistan, et ikka tuleb mõni olukord ette, kui tahaks seda halba toitu süüa, kuid söö siis seda ja edasi mine uuesti tervislikult. Selline patupäeva loogika on kuidagi kummaline.
Mina mõtlen pigem niimoodi, et selle tervisliku toitumisega muudan ma oma elustiili, mitte ei piira ega sunni end, et siis peale mingi piiri ületamist end rämpstoiduga premeerida. Mina siiski ei pea dieeti, et menüüst järge ajades kinni pean. Ei, ma söön tervislikult, kasulikult ja normaalselt. Ma tõepoolest ei taha ega vaja patupäevi.

98% toitudest teen ma ise kodus. On väga harv juhus, kui ma pole kas toitu kaasa teinud ja õigeks ajaks koju ei jõua ning peame kuskilt väljast süüa ostma. Siis olen ma ka siiski enamasti tubli ja tellin tervisliku valiku. Uskuge või mitte, aga isegi McDonaldisi on võimalik tervislikult süüa! Mina näiteks eelistan seal täistera wrapi. Sealsed salatid mulle väga ei meeldi. Ja ma ei näe jälle põhjust, miks ma peaks maitse pärast tellima friikartuleid ja burgerit.

On siiski üks kord, kui ma luban endale midagi kaloririkkamat- siis kui ma järgmisel päeval poolmaratoni tegema lähen, siis vajan ma ikkagi kahe tunniseks, intensiivseks treeninguks energiat.

Samuti on mul toidukorrad päeva peale ära jaotatud. Hommik on alati kõige tugevam söök- tavaliselt puder, lõunasöök on tavaliselt praad ja puuviljad, sest selle energia kulutan ma veel ära ja siis õhtusöök olgu kergem- supp, salat, smuuti, sest õhtust energiat kasutan ma vaid öösel, magamiseks.

Eile käisin ma jooksmas. Oli nii soe juba, et ei pannud ma isegi sooja pesu selga, vaid lippasin õhukeste jooksupükste väel. Oli kohe poole kergem joosta ja kena tempo juures, oli uskumatult madal pulss. Hakka või vaatama, et saab vaikselt oma eelmise hooaja vormile lähedale juba! Kõik oleks ilus ja tore olnud, kui kõnniteed poleks olnud ära songitud nagu kevadine metssea põld ning ülestõusud, poleks 45kraadised. Eelviimasel kilomeetril ilmus mu kõrvale jooksma üks noormees. Ega ma siis kehv saanud olla ja panin kiirema käigu sisse. Uskumatu, kui kerge oli mul teha kiiret sammu! Ja pulss oli ka täiesti arvestatav... Sulaks nüüd vaid see lumekene kiiresti ära, et saaks juba palja tee peal kapata!

Kommentaare ei ole: