pühapäev, 23. märts 2014

Märtsi poolmaraton-tehtud!

Kuna mul oli selle kuu poolmaraton tegemata ja uuel nädalal ilmselgelt selle jaoks aega kuidagi ei leia, oli see mul juba tükk aega tagasi eilseks paika pandud. Õnneks oli eile esimene päris kevadilm Soomes ning otsustasin siis seda ära kasutada.

Saatsin kella 17:00 ajal perekonna HopLop'i mängima ning asusin teele.
Ma ei teagi... Mu keha oli ikka veel kinni. Olin oma peas ilusti juba distantsi välja mõelnud. Mõte oli siis oma tavaline 10km ring teha, kuid siis kaks korda ja veidi peale.
Niisiis läksin teele. Esimesed kilomeetrid olid rasked, mõtlesin koguaeg et küll läheb paremaks ja lihtsamaks. Sain esimestest tõusudest üle ja lohutasin end teadmisega, et nüüd on vähemalt kolm kilomeetrit üsna tasane jooks. Siis aga... pöörasin ja kuigi ilm oli ilus ja puud ei liikunud, puhus väga tugev tuul vastu. Noh jah, punnisin vastu tuult kuni uue tõusuni ja sealt edasi viimase, selle kõige hullema tõusu peale.
Kui see surmatõus ületatud sai, hakkasin mõtteid mõlgutama et koju ära pöörata ja jätta sel korral(kuul) poolmaraton tegemata. Jooksin ja jooksin ja jooksin, kuni allamäge minek tuli. Pöörasin automaatselt uuesti sellele ringile ning olin kindel, et kui tuleb koht kus valida saab lühema ja pikema ringi vahel, pööran lühema peale ja sõuan koju. Teelahkmel põrutasin siiski automaatselt edasi. Endal peas koguaeg mõtted, kuidas ja millal lõpuks pooleli jätta.
Oli siis plaan peas, et lasen muusika playlisti lõpuni mängida ja siis jalutan koju ära. Sai seegi otsa ja hakkas algusest mängima, kuid jooks jätkus. Siis otsustasin et panen uuelt pöörde kohalt otse koju ja ei hakka seda surmatõusu ületama. Sinna jõudes mõtlesin jällegi, et mis see kolm-neli kilomeetrit enam ära pole. Ja tõepoolest, need polnudki midagi hullu. Olin umbes kella järgi arvestanud ja enam-vähem distantsi järgi arvestanud, et saabki see 21 kilomeetrit kodu Neste juures täis. Seal siis kookisin oma telefoni välja ja vaatasin andmeid: alles 20.9 km! Panin aga telefoni tagasi ning muudkui jooksin. No kurat, kui juba 20 on joostud, siis on ju narr see viimane tegemata jätta. Õnneks on tee Rekolasse enamasti allamäge ning see eriti muret ei valmistanud. Võtsin viimase 100m ajal telefoni välja ja nii kui 21.11 ette viskas, panin mõõdud kinni.

Nüüd olin ma jõudnud ca 1km kaugusele kodunt. Mis iseenesest on hea, sest sain keha kõndimidega lõdvestada ja maharahustada. Veidi ka venitada. Suureks miinuseks oli vaid see, et seljas olid higist märjad riided, mis läksid koheselt külmaks ning nii ma selle kilomeetrise mineku külmetasingi. Selleks ajaks kui ma lõpetasin oli soe päike asendunud mõne miinuskraadiga.
Koju jõudes ma kõigepealt jõin, võtsin riided ära ja hakkasin sooja otsima. Panin elektriradika järgi ja soojendasin end selle ees. Lõpuks kui jalgadesse veidigi jõudu sisse tuli, vedasin end dušši alla.

Küll ma lasin end siis mudida ja ägisesin iga liigutuse juures. Hirmuga juba mõtlesin, et tänaseks on keha nii valus et Piloxingu andmisest ei tule midagi välja. Rääkimata siis tantsutrennist. Enda rõõmustuseks on täna aga hea olla ja lihasvalu minimaalne. Mõni seljalihas vaid tuikab. Usun et see tuleneb sellest, et ma proovin nüüd juba tükimat aega joostes oma rühti ja hoiakut parandada, sest eelmisel aastal jooksin ma kole küürus.
Igatahes kuna täna teeme me Piloxingus nagunii uuest kavast elemente, siis ei tohiks midagi hullu olla. Olen päris elevil tänase tunni pärast, sest noh, ikkagi uued asjad ja need tõotavad väga ägedad ja lõbusad olla. Uued sjad on teoorias nii lihtsad ja ägedad, kuid praktikas paras katsumus. Isegi mulle!
Mäletan kui ma alustasin kavade õppimisega, läks mul nii kaua aega et kava selgeks saada. Alati kui uus kava tuli, vaatasin ja mõtlesin, et mina ei vaheta oma kava kunagi. Nüüd on aga asi nii, et vaatan paar korda asja üle, proovin ja asi on selge. Enda jaoks on ka see nii äge, mis moodi keha, hing ja mõte koostööd on hakanud tegema.

Nüüd aga jooksu juurde tagasi ja numbritest ka. Kokku tuli siis 21,1 km ja seda ajaga 2h:10min:25sek, mis on viimase poolmaratoniga võrreldes lausa peaaegu 20 minutit parandust.
Keskmine kilomeetri aeg 6:11 min/km ja maksimaalne kiirus 4:35min/km, mis on jällegi suhteliselt hea, kui arvestada et püüdsin ühtlast tempot hoida. Kaotasin lausa 1559kcal, mis paneb mind tänama ennast et fetajuustu salatit* sõin ja plaanisin veel süüa.

Kuigi mul oli keha tõepoolest lukus ja ma ikka veel toonitan neid Soomes olevaid tõuse, siis ajaliselt oli juba päris kena jooks. Kui saaks veel 20minutit aja parandust, oleksin eelmise aasta ööjooksu tasemel kenasti. Sinna aga on õnneks veidi üle saja päeva/ viie kuu treenida aega. Õhtul arutasime Gunnariga, et millest see keha raskus võib tingitud olla ja leidsime et see on vähese magamatuse süü. Millegi pärast on olnud viimased kolm päeva jälle sellised, kus läheme Elinaga kell 22 voodisse ja ma ise keerutan ja keerutan, aga magama ei jää enne kella 2-3 öösel. Hommikul on meil ärkamised aga varasemad- lausa kella 7-8 vahel (jah, see on meie jaoks, kes me varemalt alles kell 10-11 üles saime, vara :D). Eile see-eest jäin ma tukkuma juba siis kui pea patja puudutas ja sain terve öö kenasti magatud ja puhatud. Hurraa!


*Minu eilne Fetajuustu salat oli inspireeritud sellest imelisest Läätsesalatist, millest ennegi siin juttu olen teinud ning mille ma Kristi blogist noppisin ning natukene mõtteid sain ja mõned elemedid pätsasin ma Helena retseptist.
Tegin ma igatahes nii:
Keetsin läätsed ja quinoa. Hakkisin  punase sibula, tomati (mul polnud kirsstomatit, mis oleks veel paremini sobinud), fetajuustu ja porgandi. Kõik peeniksesteks ribadeks. Segasin asjad kokku, lisasin oliiviõli ja sidruni (otse sidrunist)mahla ning sidrunipipart. Lõpetuseks purustasin sisse küüslauguküüne ka. Segasin, lasin veidi seista ja maitse oli nii hea, et isegi Elina sõi seda. Täna on mul veidi seda salatit veel alles ja plaanin seda ka juurde teha. Tõeliselt hea ja täis kõike parimat.

PS: käisin ma eile ilusa ilma puhul jooksmas Lunarglide'idega ja kuigi ma armastan oma Asicseid, siis Lunarid on mu jala jaoks lausa loodud. Mul on meeletult kahju, et neid enam kuskil ei müüda. Loodan väga et uued versioonid on samahead (või paremadki).
Igatahes tegin ma nii palju küll valesti, et oleksin pidanud enne nad lühema maa peal paar korda sisse jooksma, sest nad on põhimõtteliselt eelmise aasta ööjooksust saati seisnud ja õiget jooksu oodanud. Olid nad veidi kõvad ja jäigad ning esimesed kilomeetrid, oli päris raske ja ebamugav. Lõpp muidugi oli suurepärane!

2 kommentaari:

M. ütles ...

Tahtsin Sinult küsida jooksutossude kohta. Ise elan ka Soomes ja oskad sa öelda, mis hinnavahe on Eestis ja Soomes Asicsitel ja Lunarglide-idel? Ise tahaks soetada Asics Gel Kayano 20, aga ei tea, kas need head ka on. Hinna kohta tean, et Soomes on need 200€ ja natuke peale, aga Eestis?

Kati ütles ...

Soomes oleneb täiesti poest. Üldiselt olen jalanõude osas täheldanud, et Soomes nö normaalne hind on veidi kõrgem (ca paarkend eurot, kui aga sattuda alede ajal Soomes poodi, siis on vahe märgatav Soome kasuks.
Endal on mul Gel kayano 19 ja sain need soodushinnaga 140€, kui täishind oli 200€, samas kui Eestis olid need samad 170-180€.

Nike tundub üldiselt olevat Soomes ja Eestis ühel tasemel, aga jällegi sattusin ma Eestis Nike esindusse, kui Kristiine oma kinni pandi ja sain seal need 40% odavamalt, ca 130€ eest :)