kolmapäev, 9. aprill 2014

Kelleks ma saada tahan?

Ma olen selle postituse tegemise peale ammu mõelnud. Küll veidi teises võtmes, kuid mõte jääks samaks. Kuna seda mult siin-seal on ikka uuritud ja küsitud, siis panen ma selle lõpuks kirja.

Seda juttu, kui rumal ja loll jne edasi ma olen, et kooli pooleli jätsin kuulen ja tunnen (õnneks mitte enam viimasel ajal väga :)) söögi alla ja peale. Eks ma tean ise ka, et mulle oleks sadu uksi rohkem avatud, kui see tunnistus käes oleks. Aga mida pole, seda pole ja mis tehtud, see tehtud. Milleks patja nutta ja kahetseda?!
Kuid see ei tähenda, et ma õppimis ja edasiarenemis mõtted oleks maha matnud. Reaalselt olen ma mitu kuud erinevaid koolide lehti, koolituste lehti jne vaadanud ja uurinud. Probleem sellega on vaid see, et 95% teemadest mind ikkagi ei huvita. Mind ei huvitaks söögitegemine kui selline, erinevad iluvaldkonnad jne. Mind tõmbab ikkagi see spordi, rühmatrenni ja toitumise teema.
Loomulikult ei olene kõik minu soovid ja otsused vaid minust- palju oleneb Gunnari tööst, Elina hoidmistest jne.
Praeguse seisuga on minu esimene prioriteet käia läbi soome keele kursused. Ning siis otsida erinevaid kursuseid, kus käia. Tulevikuks sooviks ma endale saada lisaks Piloxingule ka pilatese ja jooga instruktori pabereid. Sinna juurde ka toitumisnõustaja omi.
Lähiaastate plaani sisse kuulub ka Piloxingus veidi ennast arendada ja loodetavasti Master Trainer'i staatus kunagi omandada. See oleks üks väga suur soov ja eesmärk.

Õnneks on enamik kursuseid ja loenguid siiski raha küsimus mitte koolitunnistuse taga, nii et selles suhtes on mul üks väike koht, kus kohal saan veidi kergemini hingatud.
Kuskil tagakuklas on mul imepisikene mõte ja soov küll need kaks viimast klassi ära käia, aga kui, siis juba Soomes.

Treeningute ja spordi vallas eesärke on veidi raske välja tuua. Üheks sooviks või eesmärgiks oleks kindlasti maratoni läbimine. Kindlasti ei toimu see selle aasta sees, aga kui saatus ja tervis lubavad, siis enne 30ndat eluaastat soovin selle kindlasti ära teha. Vahet ei ole, kas mõnel suurel üritusel või metsade vahel. Aeg mulle ka tähtis ei ole- peaasi, et 42.2 km joostud saan!
Teine asi on aga lühemate distantsidega. Jällegi, ma ei looda ega arva, et ma seda selle aastanumbri sees suudan, aga millalgi sooviks ma poolmaratoni läbida vähemalt 1h:45min. Iseenesest ei ole see mõeldamatu eesmärk, kuna rekord on mul veidi üle nelja minuti vaid aeglasem.

Mingiaeg, kui ma Kalmusega tööd alustasin, oli mul väikene soov ka lavale püüelda, aga jäi see kuidagi katki. Ju ei olnud soov piisavalt suur. Vahel ma vaatan ja imetlen neid naisi ja mõtlen, et võiks ju, aga ma armastan liiga palju sellejaoks jooksmist. Aga tööd võiks sellise keha nimel ju iseenesest ka veidi teha...

Üheks kindlaks plaaniks on jääda tervisliku elustiili juurde. Ma ei ole õnneks selline inimene, kes peaks kaalulangetamiseks dieeti ja ihaleb salaja pitsa, sushi, pasta jms järele. Ainus asi, millest ma viimasel ajal unistanud olen, on soe, pehme sai, kuhu on võid määritud.... ahhh!
Ma olen üldiselt stressisööja ja püüan end meelega igasugu stressiolukordadest eemal hoida.
Jah, ma jälgin küll kaalulangetamise eesmärgil kava, kuid toonitaks et see kaal ei tõusnud sellepärast, et mul hirmsalt oleks igasugu patutoidu peale isutanud. Tõusis ta tänu sellele, et olin stressis, masenduses ja kui end piirata püüdsin, andis keha vastulöögi. Kuigi üsna palju taipu on mul endal ka, et mingisugune kava endale väljamõelda, olen ma piisavalt rumal ja laisk ning palusin abi uuesti Kalmuselt. Sest ma tahan kiiresti ja võimalikult head tulemust.
Seega jah, plaanin jääda eluks ajaks tervislikuks!

Eraelu... See on jällegi selline asi, mida ma ei saa üksi öelda, et nii nüüd on ja nii teeme. Kindlasti on meil plaan soetada oma kodu. Kui meie mõtted, soovid ja mõni asi veel paika läheb, siis tõenäoliselt elame me kuskil linnaääres. Ja siis juba kas majas või rivielamus.
Siiani oleme me mõlemad kindlad, et Elina endale õde või venda ei saa. Ma ei ole küll enam raudkindel, et mitte kunagi, kuid kindlasti mitte ei juhtu seda lähima viie aasta jooksul ja sealt edasi tulevad juba mängu teised tegurid, miks mitte.

Kui ma räägin puhtalt vaid endast, siis minu suurimaks eesmärgiks on kasvada. Mitte füüsiliselt (sest seal võiks ma ikka veidi väiksemaks jääda :D), vaid ikka vaimselt. Ma tahaks mingiks hetkeks jõuda sinna punkti, kus ma olen rahul endaga, enda eluga ja suutnud lasta ümbritsevast lahti lasta. Kus mulle ei läheks korda teiste arvamus, teiste tegemised jne. Praegu on mul veel loll komme enda seest leida energiat, et kellegi peale kade olla, et kellegi tegemisi arvustada ja lasta ennast häirida. Minu suurimaks eesmärgiks on saada sellisest energiakulutamisest lahti ning kogu jõud positiivsusele suunata.
See aga nõuab suurt tööd! Õnneks olen ma võtnud kindlaks sihiks see tee ette võtta!

Loomulikult on minu suurimaks sooviks olla Elinale hea ema ja talle suurepärast lapsepõlve ja tuleviku pakkuda. See peaks olema sõnadetagi selge...

Sellised mõtted ja eemärgid tulid mul praeguse seisuga meelde. Jah, suuri ja erakordseid soove mul pole. Kõik on reaalsed ja normaalsed. Loomulikult on mul ka väikesi pidepunkte (näiteks, mida teha enne 30ndat eluaastat), aga neist ehk teinekord.

2 kommentaari:

Kaja ütles ...

Edu! Loodan, et su unistused ja lootused ja ootused täituvad!

Kati ütles ...

Kiitoksia :)