teisipäev, 27. mai 2014

Cheat day

Pidin ma ju täna oma eilse intervalli ära tegema. Reaalsuses tegin ma aga poppi ja istusin kodus.
Tegelikult oli mul selle ära jätmiseks kaks väga head põhjust:
  1. ilm, mis muutus 360 kraadi, mis tähendab, et on külm ja vihma on sadanud terve päeva.
  2. põlv, mis mulle siiani endast märku annab
See põlv on üldse naljakas. Käisin eile jalutamas ning oma pingul ja valutavate lihastega, tundus mulle, et valu lävib tagumiku alt mööda lihast (või närvi) alla, põlveni. Samas ei ole mul valus ei käia, joosta ega hüpata ja jalga tõsta. Ta teeb liiga vaid siis, kui ma põlvele vajutan või põlvele toetun.
Näiteks kui ma selili olles põlved rinnale tõmban (kõhulihaste lõdvestamine). Või kui ma näiteks eile õhtul magama minnes põlvedel voodisse läksin, siis lõi valu sisse. Kui ma täna põlvele toetudes diivanile end sättisin, lõi nii suur valu sisse, et ma kartsin kõige hullemat. Ma tõsimeeli mõtlesin, et nüüd on sellega kõik. Painutasin jalga igasse erinevasse asendisse, mudisin, paitasin- mitte miski ei aidanud. Umbes 10 minuti pärast valu alles vaibus.

Sellise sundviisilise kodus istumise juures on aga üks väga suur miinus- ohjeldamatu näksimine igavusest! Kuni lõunasöögini on kõik kontrolli all, kuid siis hakkan ma pidevalt köögi vahet kõndima. Alustan ilusti nektariinidest, õuntest, apelsinist ning lõpuks on ikka mingi võiku näppude vahel.
Kui on ilus ilm, siis lähen ma Elinaga õue, peesitan ta une ajal rõdul, läheme jalutama, mida iganes, aga sellist igavust pole. Vihmase ilmaga aga pole absoluutselt midagi teha ning nii see näksimine hakkab. JUBE! Õnneks ma päris põhja pole veel end vedanud.
Homme sadagu või pussnuge, aga kui põlv joostes liiga ei tee, lähen jooksma!

Lisaks tuleb sellise ilmaga vastik laiskus sisse. Mul on siiani pesemata potid-pannid kraanikausis. Oleks võinud ma need juba kella kolme ajal ära pesta, aga jätan hommikuks. Lihtsalt ei jõua ega taha. Mitte täna.
Oma osa mängib kindlasti ka väsimus. Teine ülesöömise, näksimise ja laiskuse allikas. Täna hommikul äratas meid näiteks lehepuhur üles, mis mõnusalt akna all ca 20 minutit töötas! Boonusena oleme me esimesel korrusel ja magama lahtise aknaga. Kui täna Helsingis, Eesti saatkonnas käisime, siis sealt tagasi sõites, pidin ma Elinat üleval hoidma, aga olin ise tukkumise piiril. Pidin küll koos tema ja Gunnariga lõunaund tegema minema, aga siis oli uni pühitud.

Viimasel ajal olen ma tohutult palju Sia uut lugu kuulanud ja vaadanud. Nüüd, ise tantsides, vaatan ma seda hoopis teise pilguga ja reaalselt, see lugu toob mulle klombi kurku. Isegi Elina vaatab seda hea meelega ning kui vaid kuuleb, siis räägib et tita (ta ütleb siiani kõigi laste kohta tita) tantsib.




Homme olen ma aga tubli! Raudselt!

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Kui ilm pöördub 360 kraadi, siis on ta ju sama mis enne :D
Pigem ikka mõtlesid 180 kraadi :D

Kati ütles ...

Hahaahaa, jaa, niipidi ikka :)