reede, 30. mai 2014

Jutumull 30052014



Ma olen kunagi siin juba maininud seda, et ma ei räägi asju ette, kartes kõike ära sõnuda. Ei rääkinud ma oma koolitusest kellelegi, ei rääkinud tööle minekutest- mitte millestki. Mida aeg edasi, seda kindlamaks ma muutun, et kui midagi suurelt enne välja hõigata, seda valusamalt see kokku kukub.

Mul on omast käest näidegi koha võtta: kilkasin ja rääkisin ma suurelt ja laial, kuidas sügisel kooli lähen ja klassiga ühelepoole saan jne. Kokkuvõttes, ei saanud ma seal käia, jäin maha ja sada häda veel. Samuti olin ma uhke, et Elina saab hoidu minna, kuhu ta ei pääsenudki, sest oli konkreetselt kogu Tallinnas oleku aja nohus-köhas.

Kui ma aga siin DancEstiga asju hakkasin ajama, ei rääkinudki ma enne midagi, kui Martaga asi kindel oli ja esimesed trennid käisid.

Ma olen väga suur mõttejõu ja ebaõnne uskuja. Ma reaalselt usun, et kui ma midagi suurelt välja hõikan, siis keegi tuleb, loeb seda ning saadab oma halva mõtte a'la: "See võiks tal täiesti pekki minna!" minu poole teele ja nii see lähebki.

Ma ei kirjuta väga palju Elinast, sest äkki keegi saadab oma halvad mõtted tema poole teele. Ma võin küll vähesel määral mainida, et mis seisus ta on, aga püüan ka seda vältida.
Suhtest, abielust ja Gunnarist ma ei räägi üldse. Väga põgusalt mainin, kui midagi teinud oleme või kuskil käinud, aga ei muud. Seda kahel põhjusel: esiteks, sest ta konkreetselt keelas mul endast rääkimise ja ta ei mõista miks ma blogi pean, ning teiseks jällegi see karma teema.
Varasemalt ma ikka pikalt ja laialt kirjutasin ja hõiskasin, kui kena ja ilus kõik on. Ning siis mingiaeg hakkas kõik metsa minema. Seega, kõik, mis toimub meie koduseinte vahel, jääb ka siia.

Isegi oma trenne ei taha ma väga suure suuga välja hõigata, et näiteks homme lähen ma poolmaratoni püüdma. Sest üldiselt, kui ma seda teen, siis täit maad ma ära ei suuda joosta või tuleb midagi muud ette ja ma ei pääse üldse kuskile.

Ja viimasel ajal on blogimaasikule üldse nii palju õeldaid lugejaid ilmunud, et jube! Alustades siis nendest perekoolifoorumite teemadest ja lõpetades Ask.fm'i õelustest. Kuigi ma enda omakinni panin, siis vahel mõnda lemmikumat sirvimas ikka käin. Täna näiteks sattusin Merje omale ja kohutav, kui halvasti inimesed kellelegi öelda võivad. Kommentaariumites sama asi!
Ning seega, et kõike seda negatiivset eemal hoida, kirjutangi ma vaid suuremal osal enda trennidest ning väga mokaotsast mainin midagi muud. Samal põhjusel pole mul enam Ask.fm lahti ning pole kuskil mujal ka esindatud.

Kolmapäeval ma siiski vedasin end välja ning tegin 11km. Rahulikus sörgis ja uduvihma ning tuulega, tuli 1h:05min. Kurta ei saa, sest pulss ja tunne olid normaalsed. Igakell eelistan ma sellist jahedamat uduvihma, kui lõõskavat päikest. Ei saa mina aru neist, kes väidavad et ei suuda jaheda ilmaga trenni teha ja peavad palavuses saama joosta. Mis mõttes?!
Kolmapäeval tegi küll tuul asja veidi keerulisemaks, aga muidu oli ideaalne ilm. Päriselt!
Ehk ma olen üldse oma treeningutega veidi imelik? Ma näiteks ei vaja enda jooksude ajal kütet. Teate ju küll, kuidas suurtel jooksudel on alati veeputkad tee ääres ja pakutakse energiabatoone. Ma reaalselt pole mitte ühelgi üritusel kumbagi kasutanud. Samamoodi ei võta ma treeningutele kaasa veepudelit. Isegi kui ma peaks 3h järjest jooksma, ei joo ma vahepeal vett. Rääkimata siis mingist batoonist või tabletist.
Esiteks tekitab vesi mulle kõhtu raskustunde, millega on ebamugav ja nõme joosta. Teiseks peab jooksuks enne valmistuma ning energiat peab andma eelnev söök. Või noh, kes teab, kui ma seal poolmaratoni ajal selle keemiast pakatava tableti keele alla topiks, äkki siis põrutaksin veel kiiremini lõpuni?! Eelistan siiski aga oma keha jõudu.
Seda olen ma enne ka kuulnud ja isegi ehk maininud, et tunnise treeningu ajal tegelikult keha vedelikku ei vaja. Kui ma varasemalt jõusaalis käisin (Soomes siis), oli mul vahel isegi naljakas vaadata, kuidas neiud ei teinudki õieti midagi, aga koguaeg jõid oma uhkest sheikerist midagi sisse. Samamoodi kui nad jooksumasinal jooksid. Mina teen oma jooksu või treeningu ära ning siis joon. Vahel isegi mitu liitrit, nii et mul tekib korralik beebikõht ette.
Ainus treening, kus ma vett ka vahepeal tarbin, on Piloxing. Lihtsalt kuna peale intensiivset osa tuleb paus sisse, kus matitööks valmistuda ning siis tekib vajadus maha jahtuda. Peab olema väga julm trenn ja ilm, et ma vahepeal läheks pudelit näppima.
Jah, tantsutrennis ma ka vahel rüüpan, aga seal ei muuda vesi kõhus trenni raskemaks ning selliseid istumispause on palju. Pealegi läheb see juba teine tund trenni tehes.

Eile oligi Piloxingu ja tantsutrenn. Piloxingus oli tänu pühadele vähe rahvast ja seal andis mul põlv paaris harjutuses ka tunda. Aga saime tehtud ja mõnus oli.
Tantsus sain ma jälle soojenduses kätt harjutada. Tango hakkab vaikselt valmis saama ja tasa-pisi hakkab muusikasse ja sünkrooni minema. Jalg tõuseb mul üha kõrgemale ning eile sain ma põhimõtteliselt spagaadi ka maha! Hurraa! Põlv jääb veidikene veel kõveraks, aga varsti...

Ma tunnen igatahes iga keha rakuga, kuidas see muutub (keha siis) ilusamaks ja läheb vormi. Kuigi mõõdulint näitab, et eriti midagi muutunud ei ole, siis näiteks reied on visuaalselt palju ilusamaks läinud ning ei võbise nagu jõulusült. Samamoodi on kõht läinud lamedamaks ja jooned selgemalt sisse tulnud. Tagumik on ilusti ümar. Ühesõnaga tühja see kaal (kuigi ma pole seal käinud), tähtis on see, et visuaalselt kõik ilus on!

Eile panime me suvekampaania ka käima. Nüüdsest saab meie trennides käia kolm kahe hinnaga. Tood oma kaks sõbrannat/sõpra (kes ütles, et vaid naised?! Rolandki lubas tulla :D) meile trenni ja saad ise tasuta! Kampaania ise on SIIN.





Seda, kas ma olen fitimaks läinud või mitte, saate te posteri järgi juba ise otsustada. :)

4 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Ma olen samasugune ebausklik. Elu on naidanud toesti, et kui midagi suure suuga kuulutada, siis see asi nii ei lahe, Murphy seadus taielikult! Naiteks mulle meeldib poolmaratone joosta ja iga kord kui olen seda avalikult teatanud, et vat homme lahen jooksma on juhtunud midagi miks ma ei saa minna. Samas kui pole kellegile raakinud olen jooksnud ilusti labi ja veel hea aja peale (minu jaoks koik alla 2 h on hea aeg :D)

Kati ütles ...

Just, mul samamoodi. Kirjutasin siingi, et ees ootab poolmaraton ja läks nihu ning üle 15 teha ei suutnud. Oh, millal küll mina uuesti alla 2h seda tehtud jõuan :D. Eelmisel aastal samal ajal jooksin esimese 1:58 poolmaratoni välja. Sel aastal on parim aeg jäänud 2:20 kanti :D. Ja prseguse seisuga pole ajad ka paranenud eriti :D

Anonüümne ütles ...

väga hea näed välja ;)

Kati ütles ...

Tänan :). Ma ise ka selle numbri üle väga ei põe :).pilt hakkab ilusamaks minema ja see on kõik mis loeb :)