pühapäev, 8. juuni 2014

miks ma enam Piloxingut ei naudi?!

Kõige pealt üks suur hipp-hipp-hurraa selle peale, et ma lõpuks ometi jooksin ühe ilusa 10kilomeetri aja välja. Reedel läksin ma küll liiga vara jookma- oli kuumus, päike ja vastik tuul, aga ometi 10km/56min:58sek. Tavaliselt on alati see 10 kilomeetrit sinna üle 58 minuti jäänud. Tõsi, mu pulss oli 177/190bpm, aga mida Sa palavalt ilmalt saada tahad. Läinud siis õhtul, kella 21-22 ajal jooksma!
Noh, aga ometi annab see lootust, et ma võin ja saan veel areneda. Aega on veidi üle kahe kuu.

Meil töö juures on juba mitu nädalat olnud teemaks suve trennid. Alguses olin ma kahe käega selle poolt, et suvel trennid sama graafikuga edasi läheks. Kui aga inimesi vähemaks jääma hakkas, tundsin ma, et mu motivatsioon langeb, keha väsib. Nii ma siis pakkusingi Martale välja, et äkki jätaks hoopis juulis trennid ära. Kuna ta ise ka viimasel piiril rase on ning kohe-varsti sünnitab, siis tundus loogiline, et tema saab rahulikult beebiga kohaneda ning ülejäänud siis puhkavad ning naudivad suve.
Kuna nõudlus (verbaalselt ja kirjalikult) trennide järgi aga oli, siis leppisime lõpuks kokku, et olgu, tõstame trenni ümber ja jätame ühe korra nädalas.
Nüüd, viimaste nädalate jooksul, olen ma aga tõepoolest füüsiliselt liiga kurnatud. Ma ei tunne pooltühja saali minnes enam mingit energiavoolu ega elevust tundi andma minna. Tunnistan, ma olen ka päris palju juba harjutusi tehes viilinud (st. teised teevad, aga mina näitan vaid korra ette, teen natukene kaasa ja siis lähen panen teistel asendeid paikka jne).
Täna, järjekordselt kui oli vähe inimesi ning peale Piloxingut ma tantsutrennis lihtsalt enam ei suutnud kaasa teha ja lihaseid tööle saada, andsin ma alla. Tõstatasin uuesti selle juuli trennide küsimuse ja lõpuks ütlesin välja, et ma vajan ise ka puhkust.

Asi on aga tegelikult nii, et esmatähtis asi on praegu minu jaoks Ööjooksuks harjutamine, see tähendab jooksutrennid. Pealegi on juba praegu enamik naisi puhkuste lainel ja käimas on vaid üks väike seltskond. Kolmandaks on meil endil eluolus pisikesed muutused toimumas ja lisaks sellele lähevad Elina vanavanemad juulis Eesti puhkama, nii et lapse valvureid mul ka ei ole.

Nii ma siis teengi veel viimased kolm trenni ja lõpetame hooaja ära. Sügise hakul uue hooga!
Mulle küll meeldivad mu Piloxingu trennid ja ma armastan oma tööd, aga tänu sellele ülekoormuse faktile ja teadmisele, et praegu peavad jooksutrennid olema number üks trennid, muutuvad vaikselt Piloxingu trennid vastumeelseks teha. Usun, et seda on üsna keeruline mõista, kui sama olukorda pole olnud.
Õnneks on kahe kuu pärast Ööjooks läbi ja saan oma trenne ja jooksmisi paremini sobitada.

Täna käisin esimest korda sel hooajal ka kiirkõndi tegemas. Üsna mõnus oli ja tempo oli täitsa arvestatav. Tuli 11.63km/1h:44min.03sek. Kõndisin täitsa pulsi järgi ja kuigi need tõusud ja langused seda veidi tõstavad ja langetavad, püüdsin ma koguaeg asja normis hoida.
Suureks miinuseks panin ma jalga oma uued Lunarglided, aga kuna nad on alles nii sisse kandmata, hõõrusid need mul kannad kohutavalt villi. Aga pole hullu, natukene sissekandmist ja nad on jalas nagu inglisussid.

Muud nagu rääkida polegi. Olen veidi väsinud ja ihkan puhkust, aga kohe-kohe on see ka ukse taga. Nädala alguses on Britt Eesti väisamas ning kuna me Elinaga ka peale 16ndat Eesti minemas oleme, oleks nii meeldiv teda ja Eileeni näha.

Kommentaare ei ole: