kolmapäev, 4. juuni 2014

Retsept ja jutumull 4062014

Kuna Soome jõudis lõpuks see oodatud kuumalaine uuesti, siis ega väga poodi minna ja pliidi ääres vaaritada ei viitsi. Kuna mul on vaja alles õhtuks midagi nö normaalselt süüa teha, otsustasin ma lõunaks endale midagi väga kerget ja kiiret meisterdada.

Vaja läheb:
  • 1 porgand
  • punane sibul
  • kapsast
  • shapminjone
  • kikerherned
  • kirsstomat
  • redis
  • marineeritud pärlsibulad
  • sidrun

Ajasin wok-panni kuumaks ja sulatasin seal või. Hakkisin porgandi hästi pisikesteks viiludeks ja panin võisse praadima. Samal ajal viilutasin sibula ja lisasin porganditele. Edasi tükeldasin seened ja lisasin needki.Järgmiseks hakkisin kapsa hästi peenikeseks. Varasemalt riivisin, aga hakkides jääb isegi parem ja mahlasem. Järjepidevalt viskasin veel sisse kikerherned, redise viilud ja poolikud kirsstomatid. Viimasena lisasin pärlsibulad ja pressisin poolest sidrunist mahla välja. Maitsestasin sidrunipipraga ja raputasin natukene chia-seemneid ka peale.
Ei mingit liha, ei mingeid maitseaineid. Kõik on puhas ja kerge. Noh, väljaarvatud siis seened, aga neid ma palju ei pannud ka.

Kõiki asju lisasin ma tunde järgi ja mingit erilist mõõtmist ei pidanud. Toit valmis umbes 10 minutiga.

Kuna täna on meeletult kuum jälle, võtsin ma esmakordselt julguse kokku ja läksin oma uue nabapluusiga õue. Enda meelest olen ma tegelikult ikka veel liiga paksuke sellise pluusi jaoks, aga tühja kah, ma elan ju Soomes, kus näeb hullemaidki pilte.
Alles üleeile nägime me noorte kampa, kus ca 12-14 aastane noor tüdruk kandis samas stiilis pluusi ja ümber teksashortse, endal kõht üle püksi ääre rippumas.
See on selline koht, kus ma ei oska enam seisukohta võtta. Ühest küljes on see tore ja äge, et inimesed (ja eriti noored) oma keha ei häbene, aga teisalt... Tahaks vahel neid tüdrukuid raputada ja öelda, et nad normaalselt ja korralikult sööma hakkaks. Ja ehk olen ma karm või ebaõiglane, aga avalikes kohtades (oli see siis sõidutee ääres, keset alevikku) võiks iga inimene ikkagi siivalt ja vastavalt oma kehale riietuda. Rand ja oma hoov on teised asjad. Seal olgu iga inimene nii nagu soovib, aga jah.. Ma ei julge enda majavahelisel mänguplatsilgi olla bikiinide väel. Kui siia kolisin, siis Gunnar ütles, et nii ei sobi ja siin vaadatakse viltu. Noh, nüüd mänguplatisl, siin samas oma maja taga, kuhu keegi ei näe, ma siiski bikiinirinnahoidja väel vahel käin.

Aga jah, ikka veel pelgan ma selle sama nabapluusiga kuskile minna. Jah, tänase tiiru sain tehtud, aga kuskile avaliku kohta... Vist ei.

Esmaspäeval käisin ma intervalli

jooksmas. Kuigi terve päev oli uimane ja vihmane, siis õhtul, 21:30 ajal võtsin end siiski kokku ja käisin ära. Ja hea oli! Kogu jooks oli mugav ja lihtne ning pulsid ja tempod vahetusid korrektselt ja ilusalt. Lõpuks läksin tiigi äärde oma jooksuharjutusi tegema. Oli neidki üle aasta äärmiselt mõnus teha. Eile muidugi sääred valutasid ja õhtust jalutuskäiku oli ebameeldiv teha, aga lihas vajas veidi lõdvestust ka ja mis on parim lõdvestus, kui jalutamine!

Olemegi pea igapäev juba jalutamas käinud. Ilmad on soojad, Gunnar samamoodi tahab jalutada ja nii siis ongi peaaegu 10 kilomeetrit ära tambitud. Tõsi, esmaspäeval käisid issi ja tütar kahekesi.

Nüüd on kaks nädalat tööl käia ja siis saab puhata kaks nädalat.

Kommentaare ei ole: