kolmapäev, 25. juuni 2014

Tervislik kuulõpp/ 3.päev

Möödunud öö oli tänu jaanikul ennast tühjaks jooksnud Elinale äärmiselt mõnus ja sai ennast välja puhata. Seda tunnet pole juba tükk aega olnud.

Tänane menüü on aga siin:

Hommikusöök:
2 muna, kolm viilu kanasinki ja kaks juustuviilu ära jagatuna kahele teraleivale. Kõrvale kohv piima ja meega. Ja jälle, tunnistan, pistsin suhu ka ühe rea Pergale trühvlitega tumedat shokolaadi ning mõned Maiasmokka maasikad/apelsinid/õunad tumeda shokplaadi sees.
Iseenesest ei tohiks neid koju osta enam, aga Elinale need maitsevad ja praegu on Rimis soodus neile. Pealegi on mul pähklitega ja rabarberiga variant proovimata (:D)... Aga noh, vähemalt on need ehtsad puuviljad ja marjad ja tapvat kogust shokolaadi ümber ju ka pole.


Enne trenni snäkk:
150ml keefiri + õun


Lõunasöök:
Üks suur kartul, kaks toorvorstikest, ca 150g roomasalati-kurgi-tomati segu türgi jogurtiga.



Õhtusöök: 
Suht sama, mis lõuna: kartul, kaks toorvorsti ja salat. Juurde võtsin vaid 4 marineeritud shampinjoni. Ühe väikese Pätsist ostetud pihvi-piruka sõin ka ära. Aga kuna kell oli juba hilja ja täna varasem magamamineku aeg tuleb, väga sellepärast ei muretse. Paar tikrit ja rabarberit pistsin ka suhu. Jah, ma ikka pidin need maitsmiseks (ja Elina jaoks) ära ostma.


Täna oli intervallijooks; 32min/5.23km. Pulsid nii nagu ettenähtud on. Lisaks 20min jooksuharjutusi, kus tagumik ja jalad erilist vatti said, sest treppiastme harjutust tehes oli see aste poole kõrgem lui tavaliselt.

Õhtul käisime veel Elinaga jalutamas (loe Maiasmoka komme ostmas) ja parte söötmas. Olime mänguplatsil ka ja Elina leidis sealt endale sõbranna, kellega nad käest kinni mööda platsi jooksid.

Vanaisaga on tüdruk juba suur sõber-mängivad koos, õhtul tegi head ööd-kalli ja praegugi vaatavad üleval korrusel koos midagi ja mängivad. Minu jaoks vaid positiivne, sest tegelikult on äärmiselt väsitav temaga siin möllata, kui mingisugust meelelahutust pole. Trennid teen ma ta uneajal, söögi tema uneajal jne.

Täna võtsime pikema tiiru Rakvere vahel ette. Ma olen tõsiselt armunud sellesse linna! Eriti mõnus on see täna, kus iöm on ilus ja rahulik. Terve linn säeab päikese paistes! Siia on nii palju uusi kohti tekkinud, kuhu tahaks minna. Oleks ma miljonär, käiks ma iga päev uues kohas söömas (:D). Kui Gunnar ja ülejäänud pere siia on jõudnud, siis Gunnariga küll läheks kuskile.

Ma ei tea, kas ma olen Soomes (eriti meie kodukohas) ära hellitatud juba, aga juba Tallinasse saabudes imestasin ma kui vabalt teevad kõik tänaval suitsu! Soomes ma pole kohanud juhust, et käiakse lihtsalt tänaval, koni tossamas. Pigem kui tehakse, siis sellrks ettenähtud kohtades ja pigem isegi peitvalt (ma ei räägi siin baaridest ja pidudest,eks). Ja kui laps/rase vms on seltskonnas, ei tee mitte keegi, isegi mitte suvaline jorss tänaval, kes vastu tuleb suitsu. Koheselt eemaldutakse. Kui olen vankriga mõne suitsetava inimese poole läinudki, on tema see, kes eemale astub.

Eestis aga... tänaval tehakse koguaeg suitsu. On olnud juhuseid kui ma kõnin tänaval ja toss puhutakse meile lausa peale.
Eilsel jaanitulel tehti valimatult lastevankrite juures tossu. Nii minu, kes ma meelega suitsetajatest eemale hoian, kui lapsevanemad ise enda lapse juures. Häbi emad ja isad!
Täna aga oli juhus laste mänguplatsil, kus noor ca 13 aaatane poiss pani sõprade "lätsu" mängimise ajal pläru ette! Mismõttes: mänguplatsil, kus mängivad pisikesed lapsed!
Mina pakkisin Elina kokku ja tulin tulema igatahes. Elina sõbranna ema tegi sama. Mina ei julge sellistele midagi öelda ka, sest kui neil on jultumust minu kui täiskasvanu ees seda suitsu teha, võib ta mulle virutada või mu asju (vanker seisis selle poisi kõrval) lõhkuda.

Igatahes jah, mind paneb väga imestama kui vabalt siin igalpool saab suitsu teha.


Ahjaa, seda ka, et täna otsis äia-papa ühe huvitava mänguasja välja, mida me päris pikalt mängisime. Põhimõtte on siis selline et kahe pika nööri otsas on mingi potsik, mida peab ühest otsast teise nööride abil juhtima. Sellest said mu käe ja õla lihased küll hea trenni, sest võrdus see nööride lahti tõmbamine trenazööri tööga. Äi veel naeris, et peaksin ma ju tugev olema- noh, mu käed ei ole (:D)
Lisaks sain ma tunnijagu Elina kiike lükata!

Aga muidu, eile sattusime me Elnaga TV3me kaamera ette. Ise ma saadet vaadata ei saa, aga vaadake teie, kas meid on näha!? Filmiti meid jaanitule kiviviske võistluse ajal.



Ahja, kas ma ütlesin, et armastan Rakvere!?  :)

19 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Nii pisikesele lapsele šokolaadi? Kas ma sain ikka õigesti aru? Loodan, et mitte..

Kati ütles ...

No ma ei tea mis pisike see kolme aaatane enam on, aga jah, neid tumedas shokoladis marju ta saab küll. Mitte küll hunnikutes, aga mõne ampsu küll.

Anonüümne ütles ...

Kas sul peres keegi suitsetab/on suitsetanud?

Riina ütles ...

Ma ei näe selles küll midagi halba, et ampsu šokolaadi juba saab.
Maoma 2-aastasele olen ka maitsta andnud,aga sülitab kohe selle välja:D Hetkel saab ainultneid pisikeses pakis Tutti-Frutti kummikomme :)

Kati ütles ...

Jap, minu Eesti perest on kõik peale minu pahega koos. Vb sellepärast see nii vastumeelne on ka. Igatahes peale E. sündi ei ole keegi isegi mu nähes suitsu teinud.

Soome perea on jutte olnud, et tehakse, aga näinud ise pole :D

Anonüümne ütles ...

Oioi lapsele kommi, no mida kommentaari?
Minu kahene saab ka vahel paar ruudukest piimashokolaadi voi ampsu jaatist, ei nae selles kull midagi traagilist, eriti kui muu menuu nagunii vaga tervislik on.

Anonüümne ütles ...

Magusavajadus on ühest küljest tasakaalustamata toidusedeli ja teisest küljest rikutud maitsemeele tulemus. seega mina ka ei annaks ega andnudki oma lastele komme ega šokolaadi. Ei olnud minu lapsepõlves igapäevast magusasöömist, kuitahes minimaalset, ega ole ka mu enda kodus ning kellelgi ei ole ka sellist asja nagu magusaisu. Kui on tähtpäevad, siis küpsetame kooku ning muidugi saab vahel pühapäeviti saiakesi või pannkooke tehtud, aga et ostaks lihtsalt koju maiustusi, seda pole kunagi olnud. Igaühel oma veenudmused muidugi, mina jään enda omade juurde.

Kati ütles ...

Olen ma ikka loll, et üldse Elinat mainisin. Millal ma küll õpin!? Teeme ikka nii, et oma last kasvatan ma ise ja enda suva järgi!

Ma üldiselt ei ole juhm selle toitumise ja tervislikuse koha pealt. Kui lapse lemmiksöök on kanasupp, siis kustotsast on ta toidusedel paigast ära?

Meil on pidevalt magusat kodus. Seisab. Kohe ei peagi kõike ära sööma. Kodus on küpsisekarp või shokolaadi pakk ja sealt võetakse vahel mõni suhu. Ei teki olukorda kus laps lõpuks saab magusat ja ahmib end ogaraks.

Ühesõnaga jah, minu laps, minu kasvatus!

Anonüümne ütles ...

Reaktsioon on jälle selline nagu oleks keegi mingeid ettekirjutusi teinud, kui ometi ju ei teinud. Avaldati lihtsalt omi arvamusi, rünnaku lugesid sa ise sinna sisse.

Anonüümne ütles ...

Aga kas siis see polegi talle omane?

Anonüümne ütles ...

Noortel emadel on tõepoolest alati põhiline argument: "Mina kasvatan oma last ise". Tegelikult võiks lastearstilt uurida, kas kahe-kolmesele on soovitatav valgest suhkrust ja rafineeritud jahust maiustusi anda. Mitme ema kommentaarist lugesin välja, et see, et tema oma kahesele annab, siis ongi hea anda. Kahjuks antakse lastele lisaks ka poemahlasid, mis on sisuliselt suhkrusiirup, maitsestatud kohupiimakreeme, viinereid jne. Osad emad, tavaliselt noored emad, on seda teed läinud, kuid see ei tähenda, et see lapse tervisele hea on. Minu kommentaar oli üldist laadi ja ei käinud kellegi kohta konkreetselt.

Kati ütles ...

Loomulikult ma kaitsen ennast, sest mingi väike asi võetakse kontekstist välja ja peetakse mind rumalaks. Kas keegi on näinud konkreetselt mida ma lapsele söödan? Ei. Saaks aru, et ma oleks rind punnis kiitnud, et lapsele kummikomme söödan! Elina sööb üllatavalt tervisliku toitu. Köögi laual on maasikad jms, mis on kaetud tumeda shokolaadiga. Vahel möödaminnes paneb mõne suhu. Ma ei keela. Näiteks tavalist kommi-piimashokolaadi ta ei tahagi.


PS, kui ta viimast süsti käis saamas, pakkus arst talle kommi ja plika keeldus sellest.

Aga aitab, luban, et edaspidi tuleb kuiva trenni ja toiduplaani juttu ;)

Anonüümne ütles ...

Mina kasvasin komeedi kompvek suus ja elan siiamaani täiesti korras tervisega,mis vahet sel on kes mida oma lapsele söödab,peasi,et laps sööb ja terve ja õnnelik on,eriti kui ülejäänud menüü eriti tervislik on. Suurena ütleb,aitäh,ema,et kommi andsid,aga liiale ei lasknud minna.

Kati ütles ...

Mina kasvasin ka kommidega üles ja elan, jah olin küll paks, aga seda enam tean ma kui palju ja mida enda lapsele anda. Eriti veel Soomes elades pööran ta toidule suurt tähelepanu.

Ma ei kujuta ette ka, mis teiste laste pärast muretsemine see viimasel ajal igalt poolt läbi käib...

Riina ütles ...

Eestis on miskipärast selline arvustamine jube moes :( Kurb tegelikult. Sõbranna Taanis rääkis, et seal on hoopis teine teema. Mul poiss veel lutiga tuiab ringi. Sellest oli vahepeal hull paanika. Kaks ja ikka lutt! Sõbranna tütar samamoodi lutiga, paar kuud noorem kui minu oma ja absoluutselt kedagi ei huvita ka. Alles nädal tagasi suutsin oma poja lutipudelist võõrutada. Lööge mind nüüd risti. Igaüks kasvatab nii nagu oskab ja kellegi asi pole kommenteerida seda.

Anonüümne ütles ...

Armsad inimesed, ega siis keegi ei kommenteeri ju paha pärast. Mina vähemalt mitte. Kui keegi minule ütleks, et see või too eiole hea, siis ma oleksin selle eest tänulik, mitte ei tänitaks, et mis see sinu asi on. :S Eriti veel kui kommenteeriks keegi, kes teemat valdab.

Anonüümne ütles ...

Katsu nüüd mitte isiklikult võtta, kirjutan üldisemas plaanis, mitte sinu kohta.
Miks on teiste asi, kuidas keegi oma last söödab või ise sööb? Ühest küljest võib ju mõelda, et suur inimene, ise teab, ise vastutab. Ent ravikulud maksame pärast ikkagi kõik kollektiivselt kinni. Seda nii ülesöömise, näljutamise, alkoholi, tubaka, narkootikumide jms puhul. Sestap nagu ikka on pisut igaühe asi märgata ja kaasa mõelda.

Kati ütles ...

Ei võta isiklikult, sest minu ja mu lapse ravikulusi ei toeta mitte üks eestlane ;).

Kui sellises suures laastus mõelda, siis tõsi, tänu korralikule elustiilile ja toitumisele, pole ma arstil ei tea mis ajast käinud.
Elinal on ka vaid ROTA viirus olnud ja mõni väiksem külmetus. (Ka ROTA ajal haiglas olles tampisin voodikoha ja ravikulud 100% ise kinni )

Anonüümne ütles ...

Sinu ja su lapse ravikulusid hakatakse toetama hiljemalt pensionieas ning vahet ei ole, kas seda teevad eestlased, soomlased, rootslased või kes tahes. Lihtsalt infoks.