laupäev, 28. juuni 2014

Tervislik kuulõpp/ 6. päev ja üks suur oeh!

Lühidalt tänane menüü:

Hommikusöök:
Kaks teradega rukkileiba kahe kalkunisingi ja juustuviiluga. Kohv ja piim ning õuna näksisin ka kõrvale.

Lõunasöök:
4 täisterast pelmeeni suitsulihaga, värske hapendatud kurk ja tomat. Sõin ka eilsest ülejäänud 50g lihatüki ära. Peotäis maasikaid ka!

Õhtusöök:
4 täistera pelmeeni, seesama imehea kurk ja tomat. Jälle va 100g maasikaid. Ja pool leivaviilu võtsin ka kõrvale.

Õhtusnäkk:
Õun ja mõned maasikad.


Täna oli Rakveres maasika festival (nagu mu instagrami jälgijad teavad ja menüüst aru võis saada ;) ). Igatahes ostsin ma ca kolm kilo maasikaid. Eilsest oli ka veel ca 200g alles. Kõik söövad hea meelega, nii et küll need kasutust leiavad. Pealegi imehea alternatiiv maiustustele (mida ma muide pole enam mitu päeva ostnud ja ka poolik Pergale seisab vankumatult).
Sain lisaks maasikatele pool kilo värskelt hapendatud kurki, mis on nii hea, et ma kahetsen nii vähese koguse ostmist. Aga noh, ehk saab mõnelt turult vms veel.

Käisime siis kaks tiiru Põhjakeskuses, ca 5km kokku. Lisaks istusin täna terve päeva õues kõnnitee vahesid rohides. Tulemus: katkised näpud ja vigane jalg.

Jah, just jalg. Lugu siis järgmine: eile joostes oli iseenesest kõik okei, aga koguaeg oli kuulda kuidas parem jalg pläts ja pläts vastu maad täistallaga käib. Kuna valu ega mingit tunnet ei olnud, lasin lõpuni. Täna maasika festarile minnes, kuulsin sama asja baleriinasi kandes ka. Siis lippasin kodu paljajalu ja tegin seda mainitid rohimist, kus istusin küll ühes küll teises asendis ja kükitasin väga palju. Kui ma lõpuks, peale ca 5h rohimist korralikult käima tahtsin hakata, oli labajalg imelik. Selline... tuim! Ja iga sammuga aina tuimemaks läks. Lõpuks oli seis selline, et kannaga astuda ei saa (nii nagu normaalne inimene astub). Astun täistallaga maha ja siis veidi varvastele. Googeldasin asja ja leidsin, et tõenäoliselt olen jalanärvile haiget teinud. Helistasim igaksjuhuks ka Pamelale, kes mu leitut kinnitas ja soovitas jalale puhkust ja külma. Loodetavasti asi siis varsti paraneb!

Nüüd ma siis istungi siin jalg toolil ja juurviljakott jalal.

Iseenesest väga nõme olukord, sest ma ei saa ühtegi trenni praegu kaotada! Vaid veidi üle kuu on ööjoolsuni jäänud... Aga pigem vist jalg terveks saada ja seal osaleda kui jooksmine igaveseks jätta.


Muudest asjadest nii palju, et meie DancEst meeskond sai endale täna värskeima ja noorima liikme. Marta oli meil ju rase. Noh, kui me hooaega lõpetama hakkasime naersin ma neile mehega, et laps tuleb pulmaööl. Eile nad abielusidki, niiet... ( ;) )
Sündis imeilus tütarlaps, nii et ilusti meeskonda.
Palju õnne teile Marta ja Allan! Pikki öid ja muretut teed käsikäes!




Kommentaare ei ole: