neljapäev, 31. juuli 2014

III ALEKSANDRI POOLMARATON

On võimatu märkamata jätta minu uut päist, mis on võetud eelmise aasta Aleksandri poolmaratonil.
 
Kuna juba 24 päeva pärast on tulemas uus, järjekorras juba kolmas üritus, mõtlesin ma teha seekord postituse juba enne jooksu ära.

Aleksandri poolmaraton sai alguse aastal 2012 ning seda Pamela Eesmaa eestvedamisel. Üritus on oma nime saanud Pamela lähedase inimese, Aleksandri järgi, kellelt röövis elu depressioon. Kuna Aleksander oli aktiivne ja sportlik mees, oli paslik tema järgi nimetada just poolmaraton.
Kuid heidutada ennast selles 21.1km ei tasu, võimalus on läbida ka vaid pool teekonnast, ehk 10.6km.

Kui esimesel aastal poolmaraton toimus, oli asi alles nii värske, et toetama oli tulnud suurel osal meie oma tollaegne beebigrupp.
Eelmise aasta üritus oli juba suurema mastaabiga ning spordi sõpru oli koos üle kogu Eesti- ja mujaltki. Samuti oli abimehi teeääres palju, kes abistasid jooksjaid ergutuste ja joogiga. Teisel jooksul, olid olemas ka juba kingikotid ja toetajad. Esimesed kolm poolmaratonlast said ka auhinnatud.

Seekord on oma õla alla pannud ka Aqva Spa, kes kingib igale jooksjale (kohti on vaid 100) spa priipääsme. Usun, et ka muid, väiksemaid kingitusi tuleb- alati on tulnud.

Aga mitte kingituste ja auhindade pärast ei peaks seal jooksul osalema. Osalema peaks üritusel, kuna depressioon on üks salakaval haigus ja suur osa Eesti ühiskonnast ei aktsepteeri seda veel kui haigust üldse.
Reaalsus on see, et kui depressioonile piisavalt vara jaole ei saa, võib see lõppeda sama kurvalt kui Aleksandril.

Mõned depressiooni sümptomid:

• kurb või ängistav meeleolu suurem osa päevast ja nii iga päev;

• huvi igapäevategevuse vastu on kadunud;

• kehakaalu langus või suurenemine;

• liiga pikk või liiga lühike uneaeg või liiga varane ärkamine;

• püsiv väsimus- ja nõrkustunne;

• väärtusetuse-, süü- või lootusetusetunne;

• püsiv suurenenud ärrituvus ja rahutustunne;

• raskused mõtete koondamisel, otsuste langetamisel või millegi meenutamisel;

• korduvad surma- ja enesetapumõtted.



Miks jääb depressioon avastamata?

- Inimene häbeneb tihti tunnistada, et tal on depressioon, sest ta näeb selle sümptomites iseloomu nõrkuse märke.

- Inimene on depressiooniga kaasnevate tunnetega harjunud ja ei suuda nende taga näha haigust.

- Depressiooni on raskem diagnoosida, kui inimene samal ajal põeb mingit kehalist haigust.



Reageeri enne viimast sammu – enesetappu!
Enesetapp on impulsiivne tegu. Nagu iga teinegi siseaje, on ka impulss end tappa mööduv ning kestab vaid mõne minuti või tunni.
 (Allikkas: http://ringonvorm.blogspot.com/2013/08/aleksandri-poolmaratoni-tulemused-ja.html)


Seekordne, 24. augustil, kell 13:00 toimuv Aleksandri poolmaraton ootab nii osalejaid, toetajaid kui vabatahtlike abikäsi!
Üritus on tasuta ja kõigile garanteeritakse meeldiv seltskond ja päev.
Tule Sinagi ja avalda toetust depressiooni ennetuseks!

Kuigi minul nädal enne suur Ööjooks ees ootab, kavatsen mina vähemalt 10km distantsil olemas olla. Hea sõber, kui Sa jooksja ei ole, siis Sinust oleks äärmiselt palju kasu ka veepunktides. Samuti on oodatud kõik (kiir)kõndijad. Nagu öeldud, kõik osalejad, kes rajal patseerivad, saavad Aqva priipääsme.

Ürituse informatsioon ja registreerimise leiad SIIT (https://www.facebook.com/events/765963420144168/?ref=ts&fref=ts).

Näeme kõik Aleksandri poolmaratonil, 24.08, kell 13:00!




  2012/ I Aleksandri poolmaraton, kus läbisin käies/joostes 21.1 km









2013/ II Aleksandri PM, kus läbisin suure palavusega 10.6 km.


(Pildid Jaan Vutt fotogalerii, erakogu, Ivo Särak)

Kas Sina oled tulemas? Jooksed? Kõnnid? Ulatad oma abikäe?

2 kommentaari:

Viigi Kipper ütles ...

Mina olen tulemas. Jooks, 10,6km :)

Fotostuudio Tallinnas ütles ...

Tubli :)