teisipäev, 15. juuli 2014

Kuidas ma arvasin, et poolmaratoni läbisin

Eile me paraku ujuma ei jõudnud. Elina magas lõunauinakut päris kaua ja mõtlesin, et siis jääb juba jooksmine liiga hilja peale. Otsustasime, et läheme täna, kui on mis lihaseid leevendada.

Peale pikka venitamist, panin ma kella 21:30 paiku riided selga ja läksin teele. Olin otsustanud Rakvere-Sõmeru teele minna ja sealt siis mingiaeg Rakverre tagasi pöörata. Kuna teadsin, et tuleb pikem teekond kui 10km, siis võtsin meelega veidi rahulikuma tempo. Panin oma uue PILOXINGu muusika (mis on muide suurepärane ja ma ei jõua kuu aja möödumist ära oodata, et selle saatel trenne anda!) mängima ning hakkasin selle taktis liikuma. Vaatasin pulssi: koguaeg 166bpm ümber. Noh, järelikult jõuab pikalt, mõtlesin.
Lõpuks pöörasingi ma Rägavere teelt alla ja hakkasin linnavahele tagasi jooksma. Kui olin linna juba jõudnud, mõtlesin, et mis ma ikka siin linnavahel jooksen ja pöörasin Vaala keskuse poole. Seal oli juba Ööjooksult tuttav tee ja seda mööda hakkasin kodu poole jooksma. Kuniks ma jõudsin raudtee ülekäigule ja mõtlesin siis selle mõne kildise ringi veel juurde teha. Kuna siis hakkas juba poolmaraton käega katsutavaks muutuma, panin uuesti linna peale. Turuplatsilt läbi, Aqva ette ja sealt Maxima juurde, et siis tiiruga parki jõuda. pargist välja astudes nägin kellal, et 2h on täis saanud. Võtsin telefoni ja vaatasin, oh imet, ka poolmaraton sai parajasti täis. Viimased 30m ja panin aja kinni. Kodupoole minnes helistasin Gunnarile õnnelikult, et sain poolmaratoniga hakkama ja oi, kui ilusa ja madala pulsiga.

Kui ma sain koju ja hakkasin oma andmeid sisse trükkima, vaatasin ma et Endo poolmaratoni aega ei näita. Ning siis see mind tabas- olin jooksnud 20.13 km, aga poolmaraton on ju 21.1! Olin lolli peaga tõepoolest arvanud, et kui sain täis 20.1km, sain tehtud ka poolmaratoni!
No jah, see seletab aga mu pulsi ja aja suhet. Avg pulss oli vaid 170bpm ja avg. speed 5:58min/km.
Kuid see väga hilisõhtune (lõpetasin  kell 23:58) jooks andis mulle kindlust, et kui nüüd kuu aega treenida, jalg täiesti korda saada, siis olen ma Ööjooksuks valmis. Pealegi aitavad jooksul teised inimesed tempot paremini hoida.

Kui ma lõpuks koju jõudsin tegin ma endale Teazy Teatox õhtuteed. Olin suhteliselt kindel, et kui ma nii hilja jooksmise lõpetan, siis vajan ma magama jäämisel abi. Ja nii oligi. Ainsa vahega, et sel, esimesel korral, see tee eriti ei aidanud. Jõin selle ära umbes poole ühe ajal ja suutsin uinuda alles nelja paiku. Kuna ma enne ka öösiti olen jooksmas käinud ja sellised unetud ööd on sügisest tuttavad, siis pean siiski nentima, et mingisugune rahustav mõju teel oli.
Esmakordselt oli mul selline olek, et mu vaim ja isegi keha tahtis magada ja puhata, aga pulss ja jooksujärgne olek hoidis üleval. Nii ma seal voodis siis unelesingi kuni neljani varahommikul. Ei saa ka mainimata jätta, et hetkest, mil ma jooksmise ära lõpetasin ja kodupoole kõndima hakkasin, olid mu reie lihased ülimalt kanges ja valusad. See oli üks asi, mis mind üleval hoidis- kui ma veidi kauemaks ühte asendisse jäin, olid lihased kohe kanged. Ja noh, üleüldiselt oli päris jama hea asendi sisse saamisega.

Kui esmasest maitsest rääkida, siis lõhn on hullem kui maitse. Lõhnana hakkas ninna kohe ikkagi midagi tugevat ja "arstilikku", aga kui ma juba maitsema sain hakata, siis segunes mõnus piparmündi maitse millegi magusamaga. mingisugust magustajat ma ei kasutanud.

Kui kell lõpuks üheksa ajal äratas, ei suutnud ma ennast kuidagi üles ajada. Nii unelesimegi me pea kella kümneni välja. Õnneks lihased enam lihtsalt olles valusad ei olnud, aga näiteks trepis alla on päris julm astuda.
Hommikul tegin ma siis kohvi asemel Teazy Teatox hommikuteed, mis meeldis mulle veidi rohkem maitselt. Oli tunda rohelist teed ja sidrunilist maitset. Erinevad, mõnusad aroomid segunesid üksteisega ja olid väga kutsuvad. Kuna ma olin siiski ülimalt väsinud, siis energia andmise kohta ei oska ma veel sõna öelda. Kohvi ma ei vajanud siiski ja isegi mingit isu ei tulnud.

Söögiisu vähenemise kohta ma ei saa ka veel midagi öelda, sest see väsimus ei lase õiget söögiisu või nälga tunda. Ainus mida ma kohe tundsin oli see rasvapõlemis tunne sees. Kui ma väga aktiivselt kaalulangetasin, siis osad tooted (näiteks FatBurner 3000) tekitas sama tunde. Ehk siis mingil määral ikkagi töötab...

Lõpuks siis võtsime end kokku ja läksime Aqvasse. Ma ei tea, kas asi on minus või milles, aga kui me esimesi kordi Elinaga lastebasseini läksime, siis oli seal soe ja mõnus vannivesi. Nüüd, viimased korrad on aga vesi mulle isegi et jahedana tundunud. Kas tuleneb see siis väljas olevast ilmast? Iseenesest kui suurtes bassudes ära käia, tundub laste oma jälle mõnus vann...

Elina aga on enda arust juba nii suur laps, et tüdineb kiiresti lastebasseinist ära ja tahab suurde minna. Hüppab mu sülle ja läheme vette. Siis hakkab ta vaikselt ujumist õppima enda meelest. Hoian tal keha alt ja kaenla alt kinni ja nii ta ujub. Täna oli tänu ehitusmürale ka pilet -30% odavam! Ma räägin, üks eeskujulikemaid ettevõtteid Eestis!
Ujusime ca tunnike ja veidi peale ning tulime ära. Käisin ostsin endale ära Malluka raamatu "Püha jumal, Sa oled rase!" ära. Rase ma ei ole, aga tundes tema kirjastiili, siis raamat võib hea olla. 

Kui me lõpuks saime kodupoole tulema, olime me mõlemad Elinaga nii väsinud, et jonnisime omajagu. tema tahtis üht ja teist ja opa tulla, mina aga tahtsin vaikust ja rahu ja kiiresti koju saada, sest õues oli ko-hu-ta-valt palav ja õhupuudus. Kui lõpuks koju jõudsime, siis jõudsin vaid nii palju, et panin ujumisriided kuivama, vahetasime Elinaga riided ja vajusime voodisse.
Mul oli kindel plaan koos temaga lõunat magada, aga siin ma olen... Ma ei teagi, miks ma ei jäänud jälle magama. Istun nüüd tugeva kohvitassi taga ja loodan, et ma õhul väga närviline ei ole. Lohutan ennast sellega, et kui ma lõunal ei maga, siis peaksin õhtul magama nagu nott, ka ilma teeta, mis täna joomata ju jääb (õhtutee läks ülepäeviti).
Emps läheb täna ära ja kõik peaks loksuma oma tavapärasesse rütmi.
Natukene on koduigatsust ka.

Üldiselt ma tunnen end hästi. Kui saaks ennast nüüd täiesti välja ka magada, oleks elu lill. Ootan juba millal saab minna Soome trenne andma ja naisi näha, aga seegi kuupäev nihkus veidi edasi jälle, kuna mind kutsuti (ja ma oleks läinud ka ilma kutseta) Aleksandri poolmaratonile, millest ma peagi veidi pikemalt jälle räägin.

Täna mul rohkem trenni plaane pole. Teen ehk veidi kõhu- ja seljalihaseid, aga ei muud. Isegi jalutama ma ei viitsi ja jõua minna. Kui siis vean end prügi välja viima, et kell mu peale päris vihaseks ei saaks, aga mingeid pikki kilomeetreid läbima ei hakka. Lihas vajab puhkust.
Muide Vivifiti järgi astusin ma eile üle 30,000 sammu! Hurraa!

Kommentaare ei ole: