laupäev, 5. juuli 2014

Kuidas ma oma jala totaalselt pekki keerasin



Jah, ma siiski veel eksisteerin ja elan. Mis siis, et ma mitu päeva rääkimata(loe:kirjutamata) olen. Lihtsalt teisipäeval saabus Gunnar ja siis olen iga vaba hetke temaga olnud või Elinaga tegelenud, sest siin käib suur katusepanek.


Igatahes on asi nii, et iga päevaga läks minu jalg muudkui paremaks ja paremaks. Neljapäeval oli ta juba nii hea, et proovisin paari jooksusammu kui kõndimas olin. Joosta oli vaat, et mõnusamgi kui kõndida. Jalg valus polnud enam üldse ja liiga ei teinud. Ainsaks asjaks jäi fakt, et ta ei andnud 100% liikuma. St varbaid ei saanud maast täiesti kõrgele tõsta ja kannale astudes ei veerenud jalg varvastebi vaid vajus täistallale, potsti maha ning siis veeres varvasteni alles.

Igatahes kiitsin ma suure suuga eile, et tundub, et ehk esmaspäeval saan juba jooksmist proovida.

Läksime me siis täna hommikul Gunnari ja Elinaga jalutama, kui hakkasin jälle rääkima, et päris hea on see jalg ikka. Usutlesime veidi selle üle ja sain siis selle oodatud lükke Gunnari suust:"Eks Sa mine ja proovi siis kuidas on".
Tema mõtleski kindlasti seda, et ma lähen ja proovin. Mina aga panin Elina magama, lühikesed jooksuriided selga, kompressor põlvikud jalga ja kerged Lunarid otsa. Alusasin vaikselt ja rahulikult sörki. Päris hea oli! Veidi küll see jalg häiris, sest ta ei töötanud täielikult, aga ei midagi hullu. Ja siis pöörasin ma kergliiklusteele, mille ääred on jamas korras. Hakkasin ülesmäge sörkima. Ning siis...
mu haige jalg takerdus millegi taha ning ma lendasin kogu põlvede ja kätega mööda maad edasi. Tõusin kiiresti püsti: peopesad olid lõhki, põlved lõhki. Tänasin jumalat, et kergelt läks, sest kartsin juba, et juhtub nii nagu Railiga eelmisel aastal, kes peale lendu õmblema läks.
Ja noh, loomulikult kui ma ju koperdasin/komistasin, siis tõmbasin ma oma jala ära. Proovisin sellele astuda ja oli okei. Kuigi peas oli küll mõte, et mine koju tagasi, siis olin juba põhimõtteliselt poole tee peal ja otsustasin, et noh, teen selle ringi ära, sest joostes saab see kiiremini otsa ja saan kiiremini koju.

 Ja siis umbes 500m edasi, koperdasin ma uuesti! Õnneks suutsin end viimasel hetkel tasakaalu viia ning lasin rahulikult edasi. Terve tee pidin ma pingsalt jälgima teed ja seda kuidas ma astun. Nii kui näiteks kellalt pulssi vaatasin, hakkas jalg juba trikitama.

Olin siis pika peale lõpuks koju jõudmas, kui umbes 300m enne kodu komberdasin ma kolmandat korda. Jällegi suutsin end tasakaalustada ja edasi astuda. Õnneks!

Muidugi iga korraga kui ma koperdasin, tegin ma omakorda jalale liiga. ma ju koguaeg väänasin teda pikalt tahapoole.

Olgu need teeääred siin mis nad on, aga neid ma siiski süüdistada ei saa (sest ma polnud kindel, kas ma üldse mõne augu äärde koperdasin. Vabalt võisin ka oma jala taha!). Tegelikult on asi ikka selles, et jalg ei funktsioneerinud täies mahus. Kuna ta astus ikka täis tallale ning ilmselt mul puudub ikka täielik tunnetus ta üle, siis ma ei tõstnud jalga piisavalt kõrgele.
Normaalselt joostes pole mul vaja jalga tõsta, sest ta liigub ilusti veerevalt. Nüüd aga see jalg ei veere ning nina ots lihtsalt võis mööda maad lohiseda, kuna ma ei osanud jalga kõrgemale tõsta.
Seega kui mu esimene vigastus muudkui paraneb (jumalale tänu, et see hullemaks ei läinud!), siis nüüd on mul jalal sellest mitmekordsest väänamisest uus vigastus* peal.

Täna ütlesin ma nii emale kui Gunnarile, et annan jalale aega 16nda juulini aega paraneda. Kui saab enne korda, alustan enne juba trennidega, aga kui see 16ndaks korras pole, jätan ma tõenäoliselt Ööjooksu seekord ära.
Jah, ja ma tõesti seekord luban, et ma ei tee ühtki jooksusammu enne kui jalg on täiesti terve!

Naersin veel täna Gunnarile, et ta raudselt südames ootas ja soovis, et ma ennast vigastaks. Lubasin ma ju varasemalt, et kui ma Ööjooksule minna ei saa, läheme me Deadmau5i vaatama. Ja noh, nüüd ma siis järjepanu muudkui vigastan end. Gunnar väitis et Karma is a Bitch...

Nüüd aga veidi rõõmsamat nooti ka sisse.Ronda kirjutas eelmise kuu alguses pika ja põhjaliku jutu uuema aja aktiivsusmonitoridest. Tol ajal lugesin ma selle läbi, aga jättis kuidagi külmaks. Mu pulsikell on ju mu truu abiline ja jälgib kõik mu jooksud ilusti ära.
Siis aga märkasin, et paljudel on sellised asjad käe ümber ning isegi ühel tuttaval. Hakkasin siis lähemalt huvi tundma. Uurisin päris pikalt erinevate toodete tutvustusi ja võimalusi ning otsustasin endale ühe ära soetada.
Kuna ma olen Polari andunud fänn, siis läksin ma lõpuks Põhjakeskusesse Polar Loopi soetama. Uurisin ja puurisin seda seal ning siis öeldi, et pulsivööd, mille peab juurde soetama, nende poes ei ole ja selle saab Magistrali poest. Pöörasin ma siis pilgu Garmin Vivofiti peale. Uurisin, kas sellel on see juba kaasas (teadsin, et peab olema, aga lasin ikka üle kontrollida). Oli olemas! Samuti, erinevalt Loopis, mida ma valget oleks tahtnud, oli Garminil olemas ilus lilla variant, mis mu ilumeeli paitama hakkas. Kuna terve komplekt oli nagunii Garminil odavam, võtsin selle ära.
Nüüd ma siis olengi juba kaks ja pool päeva sellega käinud.
Üleval: neljapäeval astutud sammud, all: kalorikulu.


Esiteks ei teadnud ma, et ma reaalselt päevas eneselegi teadmata maha kõnnin! Juba selle poole päevaga, mis see kell mul käel sai olla, luges ta õhtuks pea 13000 sammu kokku.
Teiseks paneb see aktiivsusmonitor Su liikuma. Enesele märkamata vaatan ma seda kogu aeg ja püüan võimalikult kiiresti päevase normi, 10000 sammu täis saada. Samamoodi püüan koguaeg eelnevast päevast paremat tulemust saada.
Üsna põnev on vaadata, kuidas ma maganud olen, kuidas kaloreid põletanud. Ja noh, loomulikult hakkab häirima ka see märgike, mis monitorile tuleb, kui tunni jagu juba sammunud pole.
Boonusena loeb see samme ka sisseruumides.

Praegu, kui ma jala terveks saan (palun, palun, et hästi kiiresti!), siis oma õigeid treeninguid teen ma ikka oma truu Polari pulsikellaga, sest Garmini omal puudub funktsioon ajast ajani pulssi näha. Garmin monitor toimib nii, et panen vöö peale ning ta hakkab koheselt treeningut lugema. Näiteks eile, kui ma oma lombakajooksu tegin, näitas Garmin Connect mulle, et olin jooksnud 6.03 km ja seda 54 minutiga. Reaalselt jooksin ma siiski 5.33km ja seda 33minutit ja kopikad peale. Ühesõnaga, kuna ma veidi enne ja pärast pulsivööd veel peal hoidsin, luges ta ka selle treeninguks sisse.
Minul aga läheb vaja konkreetselt, et vajutan kellal aja jooksma ning trenni lõppedes kinni, sest muidu ja pulsi näidud muutuvad.

Kuigi Garmin Connectist saab vaadata ja arvutada välja oma treeningi keskmise ja maksimaalse pulsi, siis eelistan seda varianti, et kell näitab ja arvutab need mul ise välja. Vähemalt praegu, kui peaksin pulsi järgi jookse tegema. Kui kõik võistlused ja jooksud läbi, siis saab ka Garmini vööd kasutatud.

Sellised jutud. Oma pakki ei ole ma veel saanud ning kuna me täna ära sõidame, siis ma ei teagi mis sellest saab. Loodan, et saab ehk aadressi ära veel muuta või siis pean ämma-äia sellele siia järgi saatma.
Söögiga on enam-vähem korras. Mõned liigsed ampsud on tulnud, aga ei midagi hullu. Eile ei suutnud ma Sushi Tigeris ka kõiki asju ära süüa, olgugi, et need nii maitsevad olid. Kui on kõht täis, siis on ikka täis.

Täna sõidame me Tallinna ning siis viib Gunnar mind "vigast pruuti" Nurtusse, et saaksime kõige kuumemad päevad seal Elinaga praadida. Meeletult kahju on küll Rakverest ära minna, aga vahel peab mujal ka olema. Loodan üsna pea tagasi tulla.

9 kommentaari:

Kaja ütles ...

Ma mõtlesin, et juba Soome tagasi, aga vist mitte? :)

Kati ütles ...

Eip. Oleme natukene minu vanemate juures ja siis kiiresti Rakverre tagasi. Kuni ööjooksuni vähemalt, oleme seal ;)

Kaja ütles ...

Selge selge :)

Anonüümne ütles ...

Kas see vivofit saab aru ainult sellest kui ma käin ja jooksen ? Et kui ma muus mõttes füüsiliselt aktiivne olen, nt teen kõhulihaseid, koristan, sõidan jalgrattaga vms, siis ta arvab, et ma tukun niisama?

Kati ütles ...

Kui Sa vöö peale paned ei arva :). Aga ilma vööta ta jah, kipub Sind laisaks pidama :D.

Ma tegin Piloxingut ja tantsisin ja luges iga astutud sammu välja. Kui lihast teen, on nagunii vöö peal ja näitab pärast treeningu ära :).

Anonüümne ütles ...

Ma küsiks ka selle vivofiti kohta, on öeldud, et sellega võib ujumas ka käia, aga pulsivööga ma ju ujuma ei lähe, sest vees ju pulsivöö ja monitor omavahel ei ühildu vist siis ujumist ta ikka ei oska arvestada? Suvel tahaks jooksmisele lisaks ujuda ka...
Aitäh kui oskad vastata või viitsid kaasa mõelda.

Kati ütles ...

Mina kellaga käin ujumas. Jah, tõsi, vöö vee all ei tööta, küll arvestab kell üsna hästi ujumisel tehtud liigutusi sammudeks, nii et päris tühja seal ei liigu :)

Anonüümne ütles ...

Kahjuks see vivofit valetab. Müüsin just enda oma ära, kuna sammud tekkisid dushi all seistes, kartuleid koorides, kirjutauslaua taga tööd tehes jne :-(

Kati ütles ...

Mul siiani pole probleeme olnud :). Jälgin teda koguaeg ja vahel ei loe ta isegi toas tehtud samme sisse :D