teisipäev, 29. juuli 2014

Kuidas ma Pärnus käisin

Ma jõudsin juba elusalt, aga mitte nii tervelt juba pühapäeva pärastlõunal Pärnust koju.

Kuigi ma olin kindel, et magan kõik selle 3.5h bussisõite Pärnusse, siis reaalsus oli see, et uinusin Rakverest välja sõites ja juba Paides olin uuesti üleval. Sealt edasi enam ei uinunudki.

Bussisõit oli kuni Türini meeldiv. Siis tuli peale üks laps koos oma tädiga, kes istusid minu taha ja siis seal kõvasti jutustama hakkasid ning erinevaid tooteid sisse sööma/jooma hakkasid. Noh, bussisõidu asi, istusin rahus edasi. Siis aga tuli peale purjus mees, kes hakkas bussis veel jooma ka.
Oma bussitöötaja aegadest tean väita, et purjus inimesi ei tohi bussi lasta. Veel vähem tohib bussis juua.
Igatahes siis see mees seal lällas ja segas kõiki, kes tema ümber istusid ning lõpuks, kuskil Sindi peatusest väljudes, õnnestus tal kukkuda, nii et isegi minuni, kes ma mitu pinki ees pool istusin, õnnestus õlle pritsmeid kaela saada. Uskumatu!
Lisaks oli bussijuht nii nahhaalne, et võttis liiga palju rahvast peale ning inimesed pidid seisma- jällegi, keelatud ju?!

Kui lõpuks bussijaama jõudsime, ostsin endale päeva pileti ühistranspordile ja proovisin kuidagi Saugasse saada. Mitte üks buss ei läinud. Ilm tundus aga keskpäeval 5km jalutuskäigu jaoks liiga palav. Nii püüdsin ma siis mängida erinevate busside ja asjadega, kuid tulemuseks oli ikka see, et 90% teest, kõndisin jala. Noh jah...

Lõpiks kohale jõudes lippasin kõigepealt dushi alla. Sealt edasi puhkasin natukene ja jumal tänatud, linna poole läks sobival ajal üks buss ka.

Buss oli kell 15:56 linnas ning kella 16:00 ajal silmasin juba Marinat. Ma küll teadsin, et on oodata pikka ja ilusat naist, aga pean nentima, et ega ma end eriti lühikeselt õnneks ei tundnud (:)). Ilus on see naine küll!
Jalutasime randa ja tsillisime päris pikal Sunseti terrassil. Jutu jätkus ja tundsin ennast üllatavalt mugavalt ja vabalt. Sai pajatatud ka sellistel teemadel, millest ma muidu ei räägi.
Mingiaeg liikusime linna tagasi, sest tahtsin minna uude Apollo kinno. Mõtlesin küll minna Neighbors'it vaatama, aga kui Marina juhtis mu tähelepanu Setp Upi viiendale osale, polnud mul kahtlustki, mida vaadata.
Kuna aga aega oli veidi veel alles, käisime, sõime me sushit ka ja jätsime siis hüvasti.

Ma olen vägagi rahul, et selle kokkusaamise plaani võtsin, sest Marina on täpselt sama ehe ja armas inimene, kes ta blogis välja paistab. Reaalis isegi ägedam!

Edasi nautsin ma filmi. Pean tõdema, et kuigi äge ta oli, siis sellist hingelist vau-effekti see minus seekord ei tekitanud. Kõigi teise nelja filmiga olen ma ikka vägevuse tundest pisaraid poetanud, aga seekord oli lihtsalt.. lahe. Õnneks olid näitlejad seekord kõik naelapea pihta. Eriti muidugi Briana Evigan, kes on alates tänavate ajast olnud minu üks lemmikumaid näitlejaid ja ausaltöeldes, on ta naispeaosalistes ka kõige parem olnud. Mulle meeldib tema stiil, tema olek, tema välimus, tema keha-kõik!

Film vaadatud, käisin Solarise tütarettevõtest veel süüa kaasa ostmas ning jalutasin jälle Saugasse. Õnneks oli kella 22 ajal juba jahedam ja üsna mõnus jalutuskäik.

Kui ma seal siis sõin ja istusin, olin kahevahel: kas minna linna või mitte. Lõpuks ikka läksin. Käisin Mirages ja lürpisin seal oma sidrunivett, sest tundus, et läksin natukene liiga vara- inimesi alles hakkas tulema ja ma ei tundnud ennast veel vabalt.
Istusin seal rõdul, kui minu ette tuli üks sünnipäeva seltskond. Oli seal kaks poissi, kes mulle kordamööda naeratasid. Lasid mingisuguse lambikesega valgust silma jne. Lõpuks üks nendest tuli rääkima. Kohe päris mitu korda.
Juba siis hakkas mu selg endast eriti kõvasti märku andma, ning komberdasin alla. Istusin sinna diivanile, et veidi puhata. Tõustes, oli seljavalu nii julm, et tuikusin oma klaasi ära viima ning hoidisin võimalikest kohtadest kinni. Siis tuli ka poiss minuga veel rääkima. Kui ta endale juua läks tooma, läksin mina ära. Sest ma enam ei suutnud! Mu selg oli nii kuradima valus!
Võtsin takso ja läksin ära magama.

Tegelikult tundsin ma seljas valu juba kinost väljudes, aga siis ei pannud ma seda tähele. Saugasse jõudes, oli juba nii, et istuda ja tõusta oli valus. Klubis aga oli tõepoolest asi  juba nii hull, et ma ei saanud astudagi...

Magasin öö ära ja hakkasin hommikul kojusõitu planeerima. Selg oli ööga veel valusamaks läinud. Ma ei kujuta ette, kuidas ma selle 3h bussisõitu vastu pidasin. Õhtul, kui juba kodus olin, siis käisin ja ägisesin nagu lõpurase. Valu oli nii tappev, et ma lamasin pikali ja nutsin.
Õhtul läksime Sushi Tigerist süüa kaasa ostma ja ma nägin oma imeilus kleidiga välja nagu rase, tõepoolest. Kuna valu oli tugev, sundis see mind koguaeg oma rühti kaardu viskama ja nii ma paterdasin autost välja ja autosse tagasi, kõht ette punnitamas. Lihtsalt koguaeg oli tunne, et keegi pussitab mind selga ja tõmbasin oma selga siis eest ära sellel valul.

Eilne päev möödus sama tähe all. Vaatan kuidas teised midagi koguaeg teevad ja tekib erilise laiskvorsti tunne- aga ma ju ei saa midagi teha! Valetan, Elinat sain ma süles hoida, sest seda tehes on puus just nii välja lükatud, kuidas hea on.

Täna on valu siiski tunda, aga on juba parem. Valu valmistavad vaid kehapöörded. istumised-tõusmised ja asjade maast üles korjamine: kummardamine.

Eile naersin emale, et jumalale tänu, et ma vormis ja lihastes naine olen: ma saan enamike asjadest tehtud tänu jala-ja käelihaste tugevusele. Elina tõstan sülle tänu käte jõule, asju korjan maast ülesse, lastes end kükki jalalihaste abil jne. Ühesõnaga, oleks ma (tsiteerides Marekit) vedel vorst olnud, oleks asi palju hullem olnud.

Hull on aga see, et nüüd on juba kaks trenni vahele jäänud. Ja ööjooks on juba 19 päeva pärast! Sellest kolm sündmusele eelnevat päeva nagunii trenni ei tee... See kuu tuleb üldse jooksude poolest üks väga jama kuu. Kui ma homme-ülehomme saangi jooksma, siis üle 100km ma kokku ei saa kuidagi. Noh jah, mis teha, ühest vigastusest pääsed, teine kohe tuleb.
Ausõna, mul on tunne, et Gunnar salaja palevat kellegi poole või on mulle needuse peale lasknud panna, et ma end pidevalt vigastaks ja Ööjooksul joosta ei saa, et me saaks siis Deadmau5'i vaatama minna (:D).

Ma loodan, et homseks on selg juba okei, ja saan mingigi jooksu tehtud.
Seda, kuidas ma seljale liiga tegin, seda ma ei tea...

10 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Tõesti nahaalne bussijuht, kes riskis ise trahvi saada ja võttis inimesed bussi peale, mitte ei jätnud neid peatusesse maha.

Avalikus kohas joomine on meil nüüd muuseas lubatud, kui see teisi inimesi ei häiri, seega oleksid võinu ise aktiivsust üles näidata ja bussijuhti joodiku segamisest teavitada.

Kati ütles ...

Kas seadused ongi vaid selleks, et trahvist hoiduda? Seisjaid ei tohi võtta põhjusega peale. Mis siis kui oleks õnnetus juhtunud? Siis oleksid Sa anonüümselt kuskil kommentaarjumis juhti sõimanud,et ta seisjaid peale võttis ja need surma said.
Sa paned ju turvavöö ka sellepärast peale, et muidu saab trahvi, eks? :)

Joodikust teatati ja kaevati juhile. Tulutult.

Anonüümne ütles ...

Ma helistan politseisse, kui miski seadusevastane mu silma riivab, mitte ei tänita blogis. Ma kujutan ka seda kisa siin blogis ette, kui sind ennast oleks bussi ukse taha jäetud, sest istekohad on välja müüdud, aga sinul on ju vaja oma lapse juurde jõuda vms.

Kati ütles ...

Ma võin Sulle sajaprotsendiliselt kinnitanud, et poleks seda tänitamist olnud. :). Kuna Rakverre tagasõidul olid hommikul vabad vaid viimased 3 kohta, vaatasin ma juba ette ära varuvarjandi kuidas oma lapse juurde jõuda ;).

Kallis anonüümne, ole nii hea ja ära edaspidi seda lehte külasta :). Ilmselgelt käib siinne tekst Sulle närvidele :).

Anonüümne ütles ...

Pane lukku siis, kui sa must nii väga hoolid, küll ma siis mõne teise koha leian, kus end närvi ajamas käia ;)

Kati ütles ...

Mina Sinust ei hooli, küll aga paistab, et vastupidi ;).

Marina ütles ...

Oli tõesti tore näha ja kindlasti näeme veel. Ma hakkasin järgmisest päevast trenni tegema:D

Kati ütles ...

Hahahaa :D. Mis ma oskan kosta, ma käisin veel pphapäevalgi sushit söömas ja trenni jõudsin alles täna :D.

Muidugi peame veel nägema :)!

Kaja ütles ...

"Oma bussitöötaja aegadest tean väita"

Mis tööd tegid?

Kati ütles ...

Ma olin kunagi kahekordsetel bussidel reisisaatja. Kui need veel eksisteerisid :D