laupäev, 12. juuli 2014

Minu esimesed jooksud

Kes siit tihedamaid postitusi ootab, siis vabandan- me oleme ärkamise hetkest kuni põhimõtteliselt pimedani õues, teeme töid ja peale seda püüan ma võimalikult palju Elinale aega pühendada.
Viimaste päevade jooksul olen nii palju füüsilist ja rasket tööd teinud, et kaalun Endomondos selle lihastreeningu alla panna. No on ju puudelt koore maha nühkimine peitliga nagu jõutrenn kätele...

Nagu ma eelmine kord mainisin, plaanisin ma kolmapäeval jooksu. Läksin teele. Jalg oli küll veidi ebakindel, aga mitte valus ega paha. Tahtsin intervalli teha, aga siin tulebki välja Vivofiti miinus- ma ei saa jälgida korraga mugavalt aega ja pulssi. Nii ma siis jooksin ja sörkisin selle maa esialgu maha.
Järgmisel päeval oli jalg täiesti okei ja liikus mugavalt.

Neljapäeval jalutasin Elinaga üle kaheksa kilomeetri ja tegin pärast päris lihast ka kõrvale.

Eile oli meil suur peitimis ja värvimis ja nühkimis töö ja seda terve pika päeva vältel ( koht, kus tuleb välja, kui raske on Elinaga tööd teha, aga seda all...). Õhtul, kui kella 21:00 ajal lõpuks täiesti valmis olime ja ämm Elina juba üles viis, võtsin end siis kokku ja läksin jälle jooksma. Panin katsetuseks uued Lunarglided jalga. Kartsin neid veidi, sest viimane kord hõõrusid nad ju suured villid kandadele. Aga seekord olid nad igat oma senti väärt. Kuskilt ei pigistanud, ei hõõrunud ja pean tunnistama, et isegi see "haige" jalg oli seal kuidagi kindlam ja astus kergemini.
Nende suureks plussiks ongi olematu kaal ja kuju. Kuna ma nagunii vajal kõrgema toestusega jalanõusi, siis need teenivad end siiani hästi (ka vanad Lunarid). Nüüd kui see parem jalg ei taha eriti korralikult veel maha astuda, siis Lunaritega joostes tunneb jalg kindlat pinda jalge all ja vajab eriti seda lisatoestust.
Ja noh, kaalu neil tõepoolest põhimõtteliselt pole. Kui Gunnar neid esimest korda katsus, siis imestas isegi tema, et need nii kerged on.
Nii, aga jooksust endast. Võtsin ette pikema maa, kuna nii on treeningkavas ettenähtud. Läksin küll veidi arglikult ja aeglasemalt kui pidanuks, aga kartsin veel jala pärast. Mida aga samm edasi, seda mõnusam oli. Rakverel kohe on selline jõud, et paneb mu liikuma. Muide, kui ma käin siit Rakverest väljas jooksmas, siis ma eriti tempot teha jne ei suuda ja vahel viitsigi, aga kui ma linna poole jooksen, siis tõepoolest, mu sammud on kiiremad...
Kuigi ma eile jooksin pool maast Narva mnt. kõrval oleval uuel kõnni-rattateel, siis mõnus oli ikka. Mingiaeg pöörasin linna sisse ära ning nautisin Rakvere tänavaid, avastasin uusi kohti.
Kokku 11.3km/1h:04min:01sek. Mitte paha aeg, kui arvestada, et pole kaks nädalat treeninud ja jalga veel veidi tagasi hoian.

Täna on veel veidi tööd teha ja ühest küljest puhkepäev. Eile korjasin veel suure kausitäie vaarikaid. Igal hommikul punab "vaarikasein" ja lihtsalt kutsub sööma. Elina kahjuks ei söö, temale meeldivd rohkem punasõstrad. Kohe-kohe on suured, EURO suurused tikrid ka valmis. Sel aastal olen ma ise koduperenaine ja külmutan endale Soome ka veidi kõikest midagi.

Lähipäevadel peaksin oma teed ka kätte saama! :)

Kommentaare ei ole: