reede, 1. august 2014

Juuli statistika

Juuli oleks pidanud olema mu kõige parem treening kuu. Oli ju puhkus, olin Eestis 24/ olid lapsevalvurid olemas, aga... Ma suutsin end kaks korda vigastada. Kõigepealt juuni lõpus see jalg, mis mu kaheks nädalaks rajalt niitis* ja siis veel nüüd, eelmise nädala lõpus see selg, mis siiani veidi tunda annab, nii et jooksma ma sellega veel minna pole julgenud.

Pikka keerutamist pole, siin on juuli numbrites:
  • Jooksin: 84.38km/ 8h:13min:44sek/ 5932kcal
  • Kõndisin: 132km/ 28H.08min:21sek/ 7605kcal
  • Fitness walking: 29.91km/ 4h:29min:09sek/ 2154kcal
  • Sõitsin rattaga: 28.71km/ 2h:12min:54sek/ 821kcal
  • Piloxing: 3h:01min:09sek/ 2858kcal
  • Tantsisin: 37min:39sek/ 232kcal
  • Jõutrenni: 1h:55min:06sek/ 850kcal
  • Jooksuharjutusi: 51min:16sek/ 485kcal
  • Ujusin: 4h:06min:46sek/ 1064kcal
Ühesõnaga jah, kesine kuu. Kaotasin kokku vaid 22002kcal, mida on pea 4000 vähem, kui juunis. Aga mis ma teha sain, vigastus on siiski jooksjale selline asi, millega riskida ei julge. Lisaks veel kõik tunded tantsu ja Piloxingu vastu hoidsid mind tagasi- et ma ikka neid sügisest anda uuesti saaks.
Ma kusjuures olen nüüd tagantjärgi mõeldes, jõudnud arusaamale, et võisin end just Piloxingut tehes vigastada.
Kui ma siin esimest korda suure hooga seda Elina lõunaune ajal tagaaias tegin, olid mul vanad jooksutossud jalas. Piloxing näeb aga ette paljast jalga, nii et... sealt võis vabalt see vigastuse alge tulla. Sinna kanti see kõik jääb.

Nüüd aga saan ma ju välja tuua ka oma käidud sammude ja aktiivsuse logi.
Juulis** kõndisin ma ei rohkem ega vähem kui 471,992 sammu. 

Nüüd ei jää mul muud üle kui loota, et uue kuuga kõik jamad küljest kaovad ning vähemalt järgnevad kaks nädalat ma mingisugusessegi vormi end viia suudan.
Kuigi ma olen jõudnud arusaamale, et sel korral ma tõepoolest lähen lihtsalt rada läbima ja melu nautima. Hetkeliselt mõeldes, siis ma eelistaksin isegi 10km distantsi, aga küll ma selle 21.1km ka kuidagi ära teen. Loodaks sinna 2h sisse mahtuda.

Kui ma Pärnus käisin, sain kaalule ka. Ma ei tea, kas see kaal näitas õigeid numbreid, aga reaalselt, alla pole ma midagi saanud. Ma panen veidi ka selle ilma süüle, mis ajab kohutavalt jooma ja keha paiste ajab. Sest kui Gunnar nüüd siin käis, ütles ta, et kartis minu siin olekuga, et ma juurde võtan, aga keha on hoopis trimmimaks läinud.

Peale oma Teazy Teatox kuuri, on kohutavalt raske minna kohvile jälle üle. Üldse kohe ei suuda seda sisse ajada ja väsimus taob jalaga tagumikku. Esimesel võimalusel annan ma uue tellimuse sisse (kui nad just ise mulle uut pakki saata ei soovi ;)?!). Igatahes jah, ma ei naudi üldse enam kohvi. Hommikul valan pool tassist alati ära. Pealegi on söögiisu ka veidi suurenenud. Jama, jama...

Nii, ja siis olen ma otsustanud veidi oma toitumist ka muuta. Kuna energiat läheb vaja, aga ülesöömine (ja kräpi söömine) pole kohe üldse kaalule hea, mõtlesin ma veidi seda korrigeerida.
Uuest kuus ma:
  • suurendan heade rasvade hulka menüüs. On  ju teada, et rasva vastu võideldakse rasvaga, nii et oliiviõli ja kala saavad minu parimateks sõpradeks! Avokaado suutsin ma ka endale uuesti maitsvaks muuta.
  • söön ingverit. Ingver parandab seedimist ja on sajal teisel muul kasulik. Kui me eelmisel aastal Saksas olime, ütles Alex, et sööb ingverit sushile peale, sest siis ei ole hommikul jamasi ja kehakaal ei tekita muret. Siiani ma seda süüa ei suutnud, kuniks Pärnus, Marinaga deitides hakkas see mulle maitsema. Ainus küsimus on see, et kust just seda roosat ingverit saada on. Siin poodides on vaid tavaline, aga mulle just see roosa on mokkamööda.
  • viin pagaritooted miinimumi. Sealhulgas ka igasugu täistera leivad ja asjad. Jah, paar korda nädala, hommikul avokaado ja munaga on okei, aga siiani tarbin ma leiba ja mitmevilja leivakesi ka lõuna ja õhtusöögi kõrvale.
  • teen kõik toidud ise kodus. Ma olen veidi laisaks siin muutunud. Nimelt, ma küll ei söö neid palju, aga palju mugavam on sügavkülmutatud kotletid vms  ahju visata ja siis süüa. Teeks aga ikka nii, et algusest lõpuni kõik ise? Aega läheb rohkem, aga ega töö loom pole, mis eest ära selle aja peale jookseb.
  • suurendan suppide osakaalu. Elina on küll suur supisõber, aga mina mitte nii väga. Selleks et ma suppi sööks, peab olema see kohe väga hea. Aga jällegi-maitseained kätte ja teen ta siis ise heaks. Võtab vähem aega ka kui tahke toit. Puudust tunnen püree suppidest, aga ei raatsi veel mikserit osta. Ehk peaks?
  • väldin banaani. Kui ma kunagi Kalmuse kava hakkasin järgima, siis ütles ta mulle, et ma sööks puuvilju, aga mitte banaani (mis tegelikult polegi puuvili ju ;) ). Mina aga nüüd olen siin ikka katsetanud igasugu maiuseid just banaaniga, sest kamoon, teised ju teevad ja söövad ja on super vormis. Noh, järelikult mulle lihtsalt ei sobi banaan. 
Lisaks kavatsen ma tähelepanelikumalt jälgida oma vee tarbimist ja püüan iga päev oma une täis magada.

Muide, ma olen täheldanud, et need suuremad söömised ja isud tulevad just trennivabadel päevadel. Nagu eile- tuli lõpuks meil ka vihma ja lausa 2h järjest. Pidime siis toas istuma ja siis need ahvatlused ligi hiilivadki. Kui ma aga tean, et pean minema sel ja sel ajal jooksma, siis hoian end tagasi, sest täiskõhuga on vastik joosta.
Samamoodi on siis hea, kui mingit tööd teeme. Koguaeg oled rakkes ja liigutad ning söömine ei tule pähegi. Vaatad õige kellaaja ära, sööd midagi ja lähed kohe edasi tööd tegema.
Ja noh, siis kui ma olen magamata või väsinud, siis on teada-tundud asi, et igasugu isud kummitavad.


Motivatsiooni, miks end väga-väga pihtide vahele võtta ikka jagub: on sünnipäev tulemas, veealune pildistamine ootab (kuhu ikka veel ootan kaaslasi- ei pea vaid kaks inimest olema, võib ka kolme-neljakesi minna ;) ) ja trenne tahaks ka ikka veel paremas vormis anda ja nime treener auga kanda.



*Jala vigastus võttis mu tegelikult pikemaltki rajalt maha, sest peale seda kardan ma täistambiga joosta (kukkusin ju esimesel katsel päris rämedalt) ja tempo langes märgatavalt. Olin just nüüd saamas oma vigastuse eelset tempot tagasi, kui selg üles ütles.
**Juulis oli tegelikult neid samme veelgi, aga hakkasin Vivofiti ju alles kolmandast kuupäevast kandma. PS: proovisin ja katsetasin, mis ma sain, aga minu Vivofit ei tee liigseid samme dushi all vms tegevuses tegema. Vahel, näiteks vankriga jalutamas käies, jätab ta pigem mõned sammud vahele, sest käsi on ju vankri sangal paigal. Aga see pole midagi hullu, motiveeribki rohkem liikuma!


Edit: peale järjekordset unetut ööd, ostustasin ma hommikujooksu tegema minna. Mulle kohe üldse ei meeldi hommikuti joosta. Pulss oli küll üsna keskmine, aga tempo aeglane. Liiga aeglane! Kell seitse hommikul päike küttis mõnuga juba ja mina, va loll panin pikad riided selga-vale otsus. Aga trenn kirjas. Jalg oli okei ja selg endast märku ei andnud.

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Selga kiropraktikule oled näidanud?

Kati ütles ...

Ei ole. Mul pole kunagi seljaga mingit probleemi olnud. Isegi raseduse ajal ei valutanud. Tõenäoliselt sai kuskilt veidi tuult ja tõmbas haigeks. Praeguseks on täiesti korras jälle :)