neljapäev, 11. september 2014

Lugu sellest, kuidas ma jooksma ei läinud

Mul on panud nüüdse vaba ajaga kokku selline treeningsüsteem, et käin ülepäeviti rahulikul jooksul. Käisin ma teisipäeval, jooksin väga mõnusad 10km ja rahulikus 6:28min/km ajaga. Umbes 2 minutit peale välja astumist, hakkas sadama ja sadas kuniks koju jõudsin. Aga ma ei lasknud end heidutada! Oh ei, mulle meeldib vihm. Mulle meeldib sellise vaikse vihma sabinaga joosta. Jah, mu riided olid küll läbimärjad, aga mul ei olnud palav ning vihm värskendab. Nii õhku kui mind. Minu kõige lemmikumad jooksud on toimunud ja toimuvad vihmasabinaga.

Eile, Elina lõunaune aja, tegin ma jälle Kalmuse kava. Seekord lausa 1.5h! Peale eelmise nädala lihastreeningut, oli eilne väga mõnus ja kerge. Tegin kolme seeria asemel lausa neli. Täna olid vaid reied natukene tundlikud väljaastetest ja kükkidest.

Täna oleks siis pidanud uus jooksu päev olema. Aga.. Ma plaanisin küll, et viin õhtul Elina vanaema juurde ja lähen ise sörkima, aga ma lihtsalt ei tahtnud. Ma tunnen, et ma olen väsinud ja see jooks oleks väga sunnitult ja vastumeelselt tulnud. Seega ma ei läinud. Pealegi, nädalas peaks ju mõni vaba puhkepäev ka olema, eks?!

Küll olen ma sügise tulekuga enda jaoks avastanud uuesti jalutamised. Käime Elinaga iga päev vähemalt tund aega jalutamas. Jalutamine on ka see asi, mis mul maksimaalselt kaloreid põletab. Minu jalutamise keskmine tempo on küll vaid 5.2km/h, aga pange sinna juurde veel 15kg kaaluv Elina ja ca 10kg kaaluv vanker, mida ma lükkama pean. Sinna hulka veel igasugu tõusud, mis meie kodu ümber on, ning voilaa, teil ongi üsna kõrge pulsiga kõndimine, mis põletab päris korraliku hulga kaloreid!

Pealegi on üsna äge Elinaga jalutamas käia, sest ta koguaeg kas jutustab midagi, laulab või teeb midagi muud. Seega ei tundu kunagi see tee tüütuna ja aeg venivat.

Ma ausaltöeldes ei tee isegi sellest enda jaoks enam mingit numbrit, et ma jooksma ei läinud. Alles mõni aeg tagasi, oleks ma süümepiinadesse vajunud selle pärast. Nüüd aga kuulan ma pigem enda keha, võtan rahulikult ja tunnen trennidest rõõmu.



Rõõmust rääkides, siis täna sai kinnitust, et minu tunnid hakkavadki esmaspäeviti, kell 20:00 toimuma. Jah, praegu olen ma samades saalides, kus enne, sest nad tulid kiire pakkumise ja soodsa hinnaga mulle vastu. Ma küll veidi mõtlesin, et ehk on imelik samades ruumides trenne teha, kus teised tegutsevad, aga jällegist, miks peaks? Nendega kokku ma kuidagi ei puutu, me ei ole kunagi ühel ajal, isegi mitte ühel päeval kohapeal, nii et... Rendin lihtsalt samas kohas pinda. Ma ju ei peaks end imelikult tundma?!

Nagu ma suure suuga välja kuulutasin, siis mina seadusele vastu ei astu. Seega jah, trenni eest ma raha ei võta ja leppisimegi nii kokku, et kamba peale klapime iga tunni alguses selle rendi raha kokku. See on vast kõigi ja kõige suhtes õiglane.

Küll keerlevad mu peas paljud plaanid, mis on seotud veidi suurema tulevikuga. Sinna hulka kuulub ka muide palju õppimist. See on küll kõik pikema ja kaugema tuleviku jutt, aga kes ei unista, see ei saavuta!

Tundide vastu on aga palju huvi tuntud. Eks kindlasti mängib see sõna tasuta seal suurt rolli, aga usun, et sedasi vaikselt ja rahulikult alustades ongi kindlam.

Igatahes olen ma väga rõõmus ja elevil tuleva esmaspäeva pärast. Jah, juba tuleval esmaspäeval, 15. septembril on esimene tund.

Loodan vaid, et ma siis kuidagi suudan enda mossis näeost naeratuse välja võluda ja heas tujus olla!*




*kui keegi aru ei saanud, siis see oli iroonia, mis oli minu Dancestiga lahkulöömisele suunatud. Tegelikult pole ma viimased kuu aega muud teinudki, kui naeratanud ja heas tujus olnud. 


Kommentaare ei ole: