reede, 5. september 2014

Ma vihkan horoskoope ehk siis lugu sellest kuidas mu eilne trenn oli

Nagu ma eile juba kirjutasin, siis valdasid mind tööle minnes vastakad tunded. Kuna eilsest oleks pidanud asjad töötama nii, et tantsutund on enne ja Piloxing pärast, siis olidki esimesena kohal tantsutüdrukud. Esialgu vanadest nägudest vaid... üks. See-eest aga hulk uusi tulijaid. Minu õnneks ilmusid ka ülejäänud tantsunaised välja ja oh, kui hea oli neid näha, nendega juttu ajada ja naljatada!

Kuna uusi nägusi oli palju, alustasime tango Aja B-ga, ehk siis hakkasime juba... neljandat korda kõike algusest peale õppima. Reaalselt oli meil, vanadel juba pool tantsu selge. Kevadel, kui me tangot õppima hakkasime, pidime seda mitmeid kordi otsast algama. Küll oli üks puudu ja oli vaja teda järgi õpetada, siis teine jne. Lõpuks kui kõigil asi selge, hakkasid tulema uued näod trenni. Jälle õppisime algusest peale asja, mis oli juba selge. Kahel korral! Kui suva hakul puhkusele läksime, siis olid kõigil vanadel olijatel ka unepealt tants selge. Nüüd siis pidime hakkama seda uuesti õppima, sest noh, uued näod olid trennis. Olgu arusaadav. Samas on meeli nüristav ja jube asja, mida Sa unepealt ka oskad, jälle õppima hakata. Umbes sama asi, kui Sa pead peale keskkooli lõpueksamit korrutustabelit õppima. Neli korda.

Aga hullu ei olnud, sest naisi oli tore näha ja meil oli hoolimata sellest äärmiselt tore.

Lõpuks siis hakkas minu trenn. Paljud olid seekord kadunud, aga ei hullu, sest uusi oli veidi ka. Uus kava on ikka hull küll. Endalgi viskas mitu korda jala maha. Aga tuju oli hea ja nii tore oli lisaks enda õnnest pakatavale näole, rõõmu ka teiste pealt näha.

Ma olin trenni lõpuks sõna otseses mõttes läbimärg. Ma lahkusin saalist, maailma suurim naeratus näol. Mul oli terve õhtu nii hea tuju, et... ma ei suutnud isegi magada öösel. See tunne, et ei taha enam minna, oli läinud. Tänu Eestisse minekule oleks küll pühapäevane trenn ära jäänud, aga ootasin juba uut neljapäeva. Kuniks tuli välja, et mul seda pole vaja oodata.

Nii, aga vahele sellest horoskoobist. Kuna mul öösel und ei olnud, leidsin Facebookist, et keegi oli mingit taro kaartide horoskoopi jaganud. Vaatasin Gunnari oma, saatsin selle talle ja tema oma tundus vägagi loogiline. Tööl kõik hästi ja armastuses stabiilne seis. Hakkasin siis enda oma vaatama ja oli seal siis kirjas umbes nii, et tööalaselt on toimumas muudatused ja peaksin just nüüd uuest võimalusest kinni haarama. Armastuses pidin muide uue armastuse leidma! Aga et kui suhtes olen, siis peaks seda hoidma. Nojah. Naersin siis omaette ja mõtlesin, et ei tea, see horoskoop paneb küll puusse, sest ma ei kavatsegi tööd vahetada või sellega midagi teha.

Lõpuks jäin ikka kell kolm magama ka.

Hommikul äratas mind Elina kell seiste. Tunni jooksul tegin süüa, tammusin niisama ja püüdsin silmi lahti hoida. Lõpuks läksin ma netti, kirju ja asju uurima. Ja seal ta oli, kiri teiselt treenerilt. Väidetavalt ei esindanud ma eileses trennis Dancesti nime piisavalt hästi. Noh, näiteks olen ma koguaeg toonitanud, et mulle ei meeldi võõrastega suhelda ja lähen lukku. Ma aga oleks pidanud olema täiesti võõraste seas nagu hommikupäike. Kuigi ma vist Piloxingus olin isegi nagu Korea, hommikul kell kuus.
Noh, see selleks, aga millegi pärast jätsin ma eile mulje, et ma olen mossis, vihane, pahas tujus ja ebasõbralik. Ma võin vanduda, et ma enda arust oli üliheas tujus. Aga ju ma siis ei oska oma emotsioone välja näidata ja mu naeratus paistab rohkem mossitamise moodi välja. Peale selle olin ma enese teadmata sattunud vaidlusesse selle üle, kas inimesed, kes minu trenni edasi tulevad, peavad end lõpus venitama või ei. Läbi rääkivate inimeste, püüdsin ma seda küll vaid küsida ja siis öelda, et minu meelest neil seda viit minutit venitust vaja pole, kui kohe uus trenn peale hakkab. Aga ilmselt jättis mu vali hääl, mida teistest üle rääkimiseks kasutasin mulje nagu oleksin vastu vaielnud ja teise autoriteeti õõnestanud. Ühesõnaga sattusin ma teise poolega suurde vaidlusesse, kus mulle öeldi, et kui ma oma suhtumist ei muuda, lähevad meie teed lahku. Õnneks sain ma selle kuidagi rahulikuks pöörata ja ära siluda. Kuniks...

...kuna eile oli sel hooajal esimene trenn, siis sain ma märkusi* ka eelmise hooaja lõpu kohta. Olevat ma siis ka koguaeg mossis ja trenni asemel (tantsutrenn siis) kuskil nurgas konutanud ja mossitanud. See väide aga ei andnud mulle rahu ning võtsin uuesti teema üles, et seletada, mis tegelikult kevadel viga oli.
Kevadel nimelt hakkas ju minu jooksutreeningute periood. Ma tean ise ka, et ma end liigselt kurnasin ja üle vindi panin, aga kuskilt tol ajal kokku hoida ei saanud.  Nii siis olingi ma trennides tihtilugu väsinud. Lisaks sellele hakkas tihtilugu mu jalg jalatõstete ja hüpete ajal tundma andma ning istusingi maha, et mitte seda vigastada. Sest juuni lõpus see ju andiski otsad ja olin kuu aega jalult maas nii öelda. Ühesõnaga olin ma kurnatud nii vaimselt kui füüsiliselt. Loogiline ju sellise koormuse juures.

Igatahes jah, püüdsin seda siis rahulikult seletada, et peale selle ühe korra**, pole ma olnud teadlikult pahas tujus või mossis, vaid lihtsalt see, mida ma eelnevalt just kirjutasin. Kui ta ütles, et väsimuse korral peaksin ma puhkama, siis ma ju võtsingi suve vabaks, et end taastada. Aga tundub, et taastunud ma ei ole, sest mis sest, et mul on praegu väga hea olek ja tuju koguaeg, siis olin ma ka eilses tunnis mossis.

Asju mille üle vaielda ja mille eest ma pähe sain muudkui tuli ja tuli. Lõpuks helistasin Gunnarile, kes Rootsist just tulemas oli ja nuttes rääkisin talle, mis toimumas on. Gunnar siis ütles, et rohkem ma sinna ei läheks. Ta kuulas mind ja inimene, kes mind kõige paremini maailmas tunneb ja oskab alati tülides minu viga ja alagatust näha, ütles et seekord on mulle tõepoolest ülekohut tehtud. Ja ütleski, et ma ütleks ära, et mina enam ei tule, sest reaalselt ma mingit kasu sealt ei saa.
Jah, ma sain küll sealt ju palka, aga reaalsuses läks see raha kõik transpordi peale (jah, ma saingi nii vähe kätte nagu enamik, kellele summast olen rääkinud, on väitnud). Peale selle ei saanud ma sellest mingeid hüvesi nagu haigekassa jne, sest arveldamine käis otse kätte (jaa, tean, rumalus!).

Hakkasin ma siis oma peas vaagima plusse ja miinuseid. Ainsaks negatiivseks asjaks sain ma selle, et ma ei saa oma armastatud Piloxingut koos imeliste naistega teha. See on ka ainus asi, mida taga igatsema hakkan.


Rahaliselt ei mängi see mulle mitte mingit rolli, lisaks jääb ära igasugune närvipinge (Elina üles viimine, rongsõidud, trennide planeerimine ja sobitamine), ma saan teha nüüd täpselt seda treeningut, mida ma parasjagu tahan või vajan. Eile ma juba kirjutasin, et tantsutrennist jääb mulle midagi puudu. Su siis see stiil, mida nad seal viljelevad pole minu jaoks. Mulle on rohkem selline... tantsufilmi stiil meelepärasem ja sobivam.

Noh jah, on nagu on, aga lõpuks ma siis kirjutasingi, et ma ei tule enam. Kiirelt oli kohe minu trennidele asendus olemas, nii et paraku jääb mulje, et seda oli veidi isegi planeeritud. Aga see pole enam minu asi. Ma loodan, et neil seal ikka kõik hästi läheb ja varsti juba brändi nimi enda eest räägib ning paljudes projektides neid näha võime!

Kuigi ma päeval tõepoolest seal vaidluses olles nutsin, siis ei nutnudki ma selle pärast, et tööst, ei töö on selle kohta vale öelda, trennist ilma jäin, vaid selle pärast kuidas minusse suhtuti. Eks see jääb igaühe ette kujutada, mida on vaja, et mind nutma saada.
See oli otsus, mis tuli ühest küljest nii kergelt, sest juba eile oli mul selline ebavlev tunne trennidesse minna, aga samas nii raskelt, sest ma olen sealt nii palju toredaid inimesi näinud. Loodan, et nendega ikka edasi sõbrannatsema jääme!


Samas, eile ma juba ütlesin, et meil on siin palju plaane ja mõtteid. Nii et tegelikult selle koha ülesütlemine oleks olnud nagunii mõne kuu jooksul päevakorras. Ma ise lihtsalt oleks vähemalt talvepuhkuseni edasi käinud.

Ühesõnaga jah, Piloxingu trenne ma praegu enam ei anna. Saan ma see-eest aga keskenduda enda jooksmistele ja jõutrennile.Ja kes teab, huvi on juba nii palju tuntud, et ehk saab kuskil kunagi juba ise, päris enda nime alt trenne anda! Think big, right?!

Peale selle kirja ära saatmist, hingasin ma korra sügavalt sisse, naeratasin ja tõdesin, et edasine on kõik vaid minu enda kätes. Ja kui ma teen seda, mis mind õnnelikuks teeb, siis ei saa miski viltu minna! Kõik juhtub alati millegi jaoks ja kõik tuleb alati ringiga tagasi. Sellepärast ei hakanud ma ka mingisugust suuremat sorti jama kõige sellega tekitama.
Meil olid lihtsalt erinevad vaated kõigele ja punkt. Oli asju, kus mina läksin liiale ja leian, et ka minule tehti liiga. Ja nii las jääbki.

Ma ei ole ei kibestunud, vihane ega pettunud vaid rahul. Rahul ja õnnelik, sest seda enam, loksuvad paljud asjad paikka.


Pea püsti ja nägu päikese poole!
 PS: Svea, ma ju ütlesin, et suvi tuleb uuesti !


*Ta väitis, et need on märkused, aga olid väga ründavas ja süüdistavas toonis kirja pandud.
** Kord oli juhus, kui enne mu tunni lõppu tuli üks uus tüdruk kõva häälega saali juttu ajama ja kui minu palvet vaikuse jaoks ei pandud tähele, sain ma päriselt vihaseks ja olingi terve järgneva tantsutunni vihane. Lõpuks kui see naine tantsutunnis ka mulle ette ja jalgu (sõna otseses mõttes) jäi, siis viskas kõik kokku peakohal ja läksin ust paugutades saalist välja rahunema.

19 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Kati, kõik on ilus ja tore, aga see et sa oma tujusid trennis välja elad... kui keegi sind ei kuula või jääb sulle kogemata jalgu.. usun et ta jäi kogemata, ja sa selle peale ärritud, siis sul pole psüühiliselt kõik korras ning treenerile on see andestamatu. Ma olen väga paljudes rühmatrennides käinud ja tõesti minu tuju lõpuks oleneb ka treeneri hoiakust ja tujust. Sellepärast treenerid alati ongi superrõõmsad. Igaljuhul edu edaspidiseks ja ära neid Taro kaarte küll usu!!

Kati ütles ...

Jaa, ma muidugi mõistan seda. Ega siin ei saagi midagi õigustada. Minu tundi tuldi segama ja minu palvet tunni ajal vait olla ei kuulatud enne kui vihastada jõudsin. Sh olid pahased kõik trennitajad. Kohe järgi tuli tantsutrenn, kus ta samuti segas vahele ja kõik emotsioonid lõid peakohal kokku. Mitte et see oleks vabandus, sest treener on alati treener, aga tantsutrennis olin ma siiski tavaline treenitav.

Ma ei otsi vabandust vaid pigem seletan, miks asi juhtus.

Oma trennides, mida ise annan, olen ma alati heas tujus ja naeratan. Juba sellepärast, et ma armastan seda mida ma teen.
Samas kui teise treeneri tunnis olen ma pahur ja tujust ära, kas mina siis kajastan seda treenerit :D?

Ei usugi :D

Margit ütles ...

Olen kindel, et varsti avanevad sulle mingid uued ja huvitavad võimalused ja see kehv emotsioon kaob. Edasi, ikka edasi. :)

Kati ütles ...

Aitäh, armas Margit :)! Muidugi edasi! Maailm on ju valla :)

Kaja ütles ...

Kui sul tulevikus oleks nagunii see töösuhe löppema pidanud, siis vb ongi parem, et niimoodi kiirelt iseenesest see ära lahenes :)

Kati ütles ...

Ega ma taga ei nuta küll jaaa. Kahju on küll sellest, ertnaised asjast ilma jätsin, aga uued plaanid on olemas nagunii :)

Merike ütles ...

Hei, kus näeks neid uusi plaane :)?

Kati ütles ...

Kui Sa asukohta mõtled, siis ikka Soomes ja Helsiki piirkonnas :).

Kati ütles ...

Helsinki, tähendab :D

Merike ütles ...

Asukohta jah ;)

Anonüümne ütles ...

Sa ei seleta mitte, miks uksepaugutamine juhtus, vaid kirjeldad, millised sündmused mõjusid sinu jaoks päästikuna. Põhjus, miks käitusid, nagu kirjeldad, on ikkagi sinus endas mitte teiste inimeste tekitatud. St, väline keskkond tõi sinus esile selle reaktsiooni. Reaktsiooni põhjus on aga ikkagi ainult sinu enda sisene asi.

Kati ütles ...

Nii, ja Sinu point on? See, et kui mina olen treener, ei saa ma endale lubada inimlike vigu? Et kui minu tundi on segatud, ei tohi ma selle peale pahane olla?

Ma lihtsalt seletasin olukorda, kus ja miks ma reaalselt halvas tujus olin. Mida siin veel nokkida on?

Anonüümne ütles ...

Ma ei tea, kus sa nokkimist näed ja ma ei maininud ka absoluutselt mingisugust seost treeneritööga ega öelnud, kas sa võid või ei või pahane olla. Lihtsalt selgitasin, et väline keskkond sellisel kujul ei ole põhjus.

Viigi Kipper ütles ...

Kati, pai sulle :)

M. ütles ...

Tead, mina arvan, et see oligi neil nii juba planeeritud. Kuna sul oli ju puhkus ja ilmselgelt ei hakkaks kohe pärast ÜHTE trenni niimoodi maha tegema. Kui juba korduvalt ja korduvalt neile tundub, et sa mossis jne, siis arutaks teemat. Väga inetu nende poolt ja ise hoiaks sellistest eemale.

Kati ütles ...

Öeldakse, et kui sitta torkida, hakkab see haisema, nii et ma väga isegi ei mõtle sellele (kommentaar siis olukorra mitte inimeste kohta ;) ).
Mind ennastki pani imestama see, et kui teatasin reedel, et mina enam ei tule, oli juba uus treening olemas, millega asi kohe asendada. Ja ma reaalselt olin väga heas tujus ja naeratasin koguaeg. Niiet mingi teina kala seal end peidab jah. Mis, see mind ei huvita, nagu öldud, siis sitta ei tasu torkida :).

Anonüümne ütles ...

Marta käitus siis niiviisi? :/

Kati ütles ...

Tema mu "tööandja" oli jap.

Anonüümne ütles ...

Nojah siis, ei imesta. Juba esimeste trennide aegu, mil need algasid tal üldse, adusin, et selle tilulilu ninnunännu kesta taga on midagi muud