neljapäev, 18. september 2014

Olen vist suremas

Oeh, ma ei teagi kust alustada. Mu suur-suur väsimus ei ole ära kadunud ja mul on tunne, et see ei plaani nii pea otsa saada. Ma pean tunnistama, et tunnine jalutuskäik Elinaga, väsitab mu nii ära, et läheks tuppa magama ja olen energiast nii tühjaks imetud, nagu oleks just poolmaratoni maha pannud.

Ja peale seda üht jalutuskäiku, ei taha ma muule nö päris trennile mõeldagi. Teisipäeval ei teinud ma midagi, sest ma ei suutnud. Eile siis vegeteerisin ja mõtlesin mitmeid tunde, kas ma lähen või ei lähe jooksma. Kuna ma olin aga päeval kaks tundi koos lapsega maganud, otsustasin siiski oma viimased energiajäänused kokku korjata ja mingisuguselgi tiirul ära käia.

Iseenesest hea otsus, sest iga sammuga tuli värskes õhus energiat sisse ning lõpuks ikka nautisin jooksu. Ehk ongi minu praegune nišš selles, et joosta harvemini, joosta rahulikumalt ja pikemaid maid? Igatahes tuli eilne 10km väga mõnusalt ja lihtsalt, kuigi aega läks üle tunni. Neli minutit üle, kui täpne olla.

Täna me siis jalutasime jälle väikese tiiru. Ja ma ei tea miks, aga ma ei jõua lihtsalt Elina vankrit lükata. Eriti julmaks muutub asi siis, kui ma olen veel poes söögikraami ostmas käinud, selle käru alla pannud ja siis seda kremplit ülesmäge kodu poole lükkan. Võin vanduda, et mu pulss on nendel hetkedel 180bpm peal!
Täna küll oli seal all vaid piimapakk ja erilisi tõuse polnud, aga ära väsitas ikkagi. Kuid ikka võtsin ma end lõunal kokku ja tegin lihasharjutusi, sest noh midagi peab tegema.
Tunnike jõuharjutusi- check!

Pidin veel Elinaga õhtul ka jalutama minema, aga jäin pikalt Raissaga jutustama ja siis ronis Elina juba vanni ja õnneks see ära jäi, sest ma olen praeguseks hetkeks surmväsinud ja ei jõua ära oodata, mil pikali voodisse saan.

Ma ei tea mida ma tegema ka peaks. Ma tahan jooksmas käia, aga mul on mingi kehalaline väsimus, mis mind takistab. Äkki ma peaksin puhkust võtma?

Toiduga on ka nagu ta on. Hommikul ärkan üles ja kõik on okei. Ka lõunasöögiga on kõik hästi. Siis aga tuleb õhtusöök ning peale seda õhtusööki, tekivad igasugu isud ning näksimised. Seda piiraks suuresti see, kui ma suudaks midagigi liikuda, aga see vähene mida ma praegu teen...
Ühesõnaga, ma olen väsinud, liigutan end, olen veel rohkem väsinud ja selle asemel, et siis õhtul midagi veel liikuda, istun ma toas, olen surmväsinud ja näksin. Sest väsimus põhjustab näksimist.
Õnneks ma midagi väga hullu pole endale koju ostnud ja patustanud olen enamasti puuviljadega, kuid siiski. Ja siis ma imestan, kuidas see kõht mu peegelpildile muudkui ette tuleb (:D)!

Ühesõnaga ma vajan mingisugust energia süsti, puhkust vms. Piloxinguga seda jama pole. Seda teen ma suurima hea meelega ja pakatan energiast. Naljakal kombel näiteks surid enamik esmaspäevastest trennitajatest lihasvalu kätte eilsest saati. Mina aga ei tundnud midagi.

Hea meel on mul selle üle ka, et huvi trennide vastu on siiani suur ning kõik esmaspäeval käinutest, on ka edaspidi olemas. Mul on postkast ausaltöeldes täis rohkema info soove. Minu rõõmuks plaanib enamik vähemalt proovimagi tulla.

Nüüd aga kui teema juurde tagasi minna, siis olen ma üsna kindel, et kui ma ühe asja korda saan, lähevad ka teised paika. Et siis, kui ma suudaks söömise täiesti paika uuesti saada, tuleks energiat, tuleks trenne. Kui ma suudaks end liikuma saada, läheks söömine paika, tuleks energiat, jõuaks liikuda. Hetkel on kõik kinni selles neetud väsimuses. Ometi magan ma öösel korralikult. Ehk peakski päevakorda võtma Elinaga koos magamised mõneks ajaks?

Jooksmisega tahaks ma nagunii veidi piiri pidada. Üle kolme korra nädalas ma joosta ei kavatse. Kõik mu jooksud, mida ma suudan teha, on kindlast üliaeglased ning võivad endas sisaldada ka kõnde. Näiteks ei kavatse ma enam end suurtest tõusudest laes pulsiga üle sundida, vaid pigem lähen rahuliku tempoga kõndides seal üle ning sörgin siis edasi.

Hirmsalt tahaks ka kiirkõndi teha, aga siiani pole jõudnud rohkem kui korra.

Muidu olen ma ikka heas tujus ja rahulik. Vaid väsinud. Ehk on mul sügisväsimus, kes teab! Loodan aga asja kiiresti kontrolli alla saada, sest muidu veeren ma jõululauda!


Hea meel on lisada veel lõppu, et täna sai minu lapsepõlvesõbranna endale veel ühe pojakese! Tõsiselt tore uudis ja soovin perele palju õnne ja unetuid öid!

5 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Hemoglobiini lase kontrollida, kui see madal on võib väsimus sellest tingitud olla.

Anonüümne ütles ...

Mul ka jube väsimus, aga samas sunnin ennast ikka jooksma, kuna kardan, et raskesti treenitud jooksuvorm kaob muidu ära. Samas tean, et kui end sunnin, tekitab see lõpuks veel rohkem trotsi. Aga kui sina piloxingut naudid, siis tee seda trenni ka kodus jooksu asemel :)

Kati ütles ...

Mina jooksuvormi kaotamise pärast ei muretse :). Kohe, kui olin postituse avaldanud, tuli Marek minuga rääkima ja ütles, et olen ületreeningu esimeses staadiumis. Eks aimasin seda ise ka. Lisaks veel mõned asjad, mis hetkel kaasa mängivad sel väsimusel.

Ma olen jumala kindel, et kui Sa end jooksma sunnid-ükskõik mis eesmärgil, siis üsna pea annab see väga valusa tagasilöögi, millest on veel raskem taastuda, kui kaotatud jooksuvormi tagasi saada.

Anonüümne ütles ...

Millisest tagasilöögist räägid?
Mis Marek teha soovitas, trenni mitte teha?

Kati ütles ...

Tagasilöögiks võib olla vigastus, psüühilised probleemid, midaiganes ;).
Marek soovitas koormust vähendada, mis oli mul plaanis nagunii ;)