teisipäev, 16. september 2014

Piloxing, Piloxing ja maailma lahedaimad naised!

Nii, ja oligi eile siis minu oodatud Piloxingu tund. Eeskujulikult jõudsin ma juba kell 19:15 kohale. Ja hästi tegin, sest esimesed inimesed hakkasid juba üsna pea sisse tilkuma.

Ja jah, ma olen ikka veel suhtlemisel kohmakas ja ebavlev. Aga küll ajapikku õpime ka uutega üksteist tundma ja saame ühise keele.

Kokku oli meid siis kuusteist koos minuga. Huvilisi oli küll tunduvalt rohkem, aga nagu ikka tuleb kõigil midagi ette. Lastega perekondades paraku nii juhtub. Loodan, et teised ka ikka proovimagi tulevad, sest praegusel juhul on vähemalt pooled uutest kindlad käima hakkajad. Sinna otsa loomulikult ka veel endised tantsutüdrukud, kes seekord tulla ei saanud, aga muidu olenevalt graafikutest käima hakkavad. Ja noh, suurem osa minu trennitajatest, kes varem mul käisid, on ka olemas. See teeb mul südame soojaks ja mul oli hea meel eile näha, et kõik olid hoolimata pabinast heas tujus ja ma loodetavasti sain trenni ka võimalikult lahedaks ja mugavaks tehtud.

Juba kõigi näod peale trenni näitavad, tunni edu ;)

Ja mille üle mul oli veel tohutult hea meel? Et kuigi nö vanad olijad väitsid, et nad on suvel end ikka liigutanud, siis olid ka nemad raskustes ja trenn võttis neid läbi. Aga seda just heas mõttes. Kõik ühest suust väitsid peale trenni, et vot see oli trenn!
Ja ma mäletan, et oma viimases Dancesti trennis palusin ma kõigil kindaid mitte kätte panna, sest esimesed trennid on kinnastega kindlasti veidi rasked ja peaks enne nö paljalt sisse harjutama. Sel korral nurises nii mõnigi, et mismõttes, nii lihtne on, miks ei saa kindaid panna.

Noh, eile siis ei võtnud ka teised, kes Dancesti tunnis ei käinud, oma kindlaid kaasagi mitte, kuid mõni, kes eelmisel korral tegid niisama kaasa, panid siiski kindad kätte. Ja juba esimese kümne minuti jooksul naersid nad, et nii-nii raske on ja käed on läbi.
See on koht, kus ma tundsin ära, et minus on siiski treenerigeen sees. Hoolimata virinast ja pahameelest, ma siiski tean, millest ma räägin ja oskan teha trenni piisavalt hõlpsaks, et esimese veerandi jooksul treenitav ära ei väsiks.

Kuigi paljudel uutel oli veel kombinatsioonidega ja sammudega probleeme, siis ma loodan et nad alla ei anna ning ka edaspidi tulevad, sest eks esimesed korrad olid kõigil samamoodi ja ma ikka püüan kohe abiks ka minna.

Üks suur probleem meil siiski trennis tekkis. Nimelt tahavad naised saada ka teist tundi nädalas! Minule sobiks see küll, aga praegu on ainukesed vabad ajad reedel ja pühapäeval. Reedene päev on nagunii neetud päev, sest kõik tahavad juba välja minna, Eesti sõita vms. Tegelikult oli paljusti samadel põhjustel juba neljapäevane päev kehv. Pühapäev on jama aga sel põhjusel, et inimesed on kas veel Eestis, tahavad perega olla ning kuna esmaspäeval on juba trenn, siis kaks päeva järjest oleks vist natukene liig Piloxingut teha. Loodame, et me millalgi mingisuguse lahenduse saame.

Muid probleeme ei olnud. Kõik olid heas tujus, naeratasid, naljatasid ja õhkkond oli täiesti pingevaba. Isegi mõni, keda ma Dancesti ajal vaatasin, et pinges ja pahas tujus ja mossis (nagu ka minu kohta väideti!), olid super heas tujus ja naersid ja nautisid trenni.


Kuigi jah, esimesed korrad on veidi keerulised, siis ma loodan, et kõik ikka tagasi ja tagasi tuleks, sest tuleb välja, et Piloxing on oma reklaami väärt ja ta tõepolest on üks mõnusamaid rühmatreeninguid maailmas! Pole ime, et see iga hetkega aina rohkem populaarsust maailmas võidab. 95% inimestest lihtsalt jääb sellest sõltuvusse ning neile hakkab meeldima.
Ei tahaks olla küll koer, kes oma saba kergitab, aga loodan, et omaosa on sellest ka treeneril ning et ma olen ikka endale õige ameti leidnud. Ega vist lihtsalt kava ära õppinud ja trenni raha teenimis võimalusel tegev inimene, kes hingega asja juures pole, inimesi tagasi ei meelita? Ükskõik kui korrektne ja efektiivne treening on?

Mina igatahes teen asja praegu vaid sellepärast, et see meeldib mulle, ma armastan Piloxingut ja ma naudin selle andmist ja õpetamist. Ja nagu ma öelnud olen kordi ja kordi, siis palka ma selle eest praegu ei võta. Ja see rendi hind tuli eilegi nii naeruväärne summa, et...


Peale trenni sattusin ma Sannaga (Tanssibuumi omanik) ka rääkima ning ka temal oli hea meel, et kõik paika loksus ja me tema saali edasi tahtsime kasutada. Ja kõige ägedam on see, et ma räägin temaga üsna heas soome keeles! Kirju vahetasime me nagunii juba soome keeles, aga ma olen iseendas üllatunud, et ma olen leidnud eneses selle kindluse otse soome keeles rääkida ja isegi raskemaid lauseid välja purssida.

Kokkuvõtvalt olen ma eilse tunniga ülimalt rahul ja õnneliku, et ma otsustasin asja edasi pusida ja inimesed jätkuvalt kõigest huvitatud on. Kui aus olla, kartsin ma natukene, et Dancesti trennides käinud inimesed ei taha tulla enam, kuna noh väideti ju et sain neid negatiivset tagasisidet enda käitumise kohta. Aga mul on hea meel, et suurem osa sealt minuga kaasa tuli! Ehe näide sellest, et Piloxing on super trenn!


2 kommentaari:

Marina ütles ...

Nii tore, et sul palju trennitajaid tuli. Ilmselt oligi eelmises seltskonnas lihtsalt jälle paar stereotüüpset soomes elavat vihast eestlast, kes on harjunud ainult üle teiste minema, mitte rahumeelselt teistega koos eksisteerida. Selliseid on siin igal pool, kes tühistest asjadest draamat teevad või selle sootuks välja mõtlevad.
Õnneks oled sa siiski arukas inimene ja ajad pigem oma asja edasi kui lähed nendega taidlema. Öeldakse ju, et " seaga ei ole mõtet kakleda, mõlemad saavad poriseks aga ainult ühel on lõbus ".

Kati ütles ...

Kusjuures sellist rahu olen ma suuresti Sinu pealt õppinud ;).

Tänase seisuga on kõik eilsed trennitajad ka uuel korral olemas :).

Selle lahkulöömise kohta küsis ühe trennitaja mees osavalt :" Kas üks neist on sünnitanud?". Ehk siis jah, praegune olukord on selline ja ma leian, et minul on kõik ka tulevikus hästi :)