teisipäev, 11. november 2014

Rasedus ja toidud

Tervisliku elustiili tagaajaja nagu ma olen, mõtlesin ma veidi kirjutada sellest, mida ja mismoodi ma sööma olen sattunud.

Mäletan, et Elinat oodates sain ma lõpuks "loa" kõiki asju süüa, mida ma ihaldasin. Nii läksidki sisse erinevad praed, pitsad, burgerid ja pirukad. Õnneks magusaisu mind sel ajal ei kimbutanud. Samuti olin ma prii igasugustest iiveldustest, isude kõikumistest ja muudest hädadest. Lihtsalt sõin kõike, mis hea oli ja tundus ja kasvasin. Mainin ära, et Elinat ootama jäädes kaalusin ma 70 kilogrammi ning 14ndaks nädalaks olin ma pea viis kilo juurde võtnud.

Nüüd, teise rasedusega on lood aga hoopis teised. Erinevalt eelmisest korrast, on põhimõtteliselt algusest peale kimbutanud mind iiveldused. Ma ärkasin hommikul üles, ei saanud söögile mõeldagi, rääkimata selle tegemisest, kui juba öökisin. Kuidagi midagi alla lükatult sai mõne aja edasi oldud, aga iiveldus kestis selle hetkeni kuni ma uinusin. Ei olnud ka need olukorrad harvad, kui öösel kell kolm Gunnarile SMSi saatsin, et ma ikka veel iiveldan ja ei saa tänu sellele magada.
Toitupoes käimised olid mõtlematud. Esiteks oli mul raske autoga sõita, sest viis minutit sõitu ja ma iiveldasin. Nägin poes toitu ja iiveldasin.

Kuigi ma raseduse alguses rääkisin kohe Marek Kalmusele, et olukord on nüüd selline ja soovisin ta juhendeid, kuidas ma pirukaks jälle ei paisu (Elinat oodates võtsin ma ca 25 kilo juurde!), siis pean käsi südamel alla vanduma, et ma ei suutnud juhenditest kinni pidada. Kuna kõik asjad ajasid mind iiveldama, pidin ma sööma seda, mis parajasti alla läheb.
Oli päevi, kus ma suutsin süüa vaid puuvilju, oli päevi kus sain alles õhtul kell üheksa ühe kanaburgeri all neelatud. Hullemaks tegi asja see, et ma ei suutnud kodus süüa teha! Kuidagi midagi pidin ma siiski tegema, sest üks väike inglike siiski süüa ju tahab...


Umbes kuu-poolteist ma niiviisi olin ja vegeteerisin (noh ja kus Sa siis energiat saad sportimiseks, kui kõik toidu, mis alla läheb nagunii välja oksendad). Umbes kaks nädalat tagasi hakkasid mind kimbutama konkreetsed isud. Isutama hakkas Fanta, apelsinid ja oh õudust sushi.

Nüüd jõuan ma jutuga siia, et mida üks korralik rase tohib ja mida ei tohi süüa. Sushi kui enamasti toores kala, peaks olema täiesti mõeldamatu. Noh, minu isutas ühe hea sushi järgi kaks nädalat. Kui ma siis läksin Eesti vereanalüüse andama, ei pidanud ma enam vastu ja astusin Silk Suhsisse. Olin veel terve hommiku söömata ka, kuna analüüse pidi tühja kõhuga andma. Õnneks mul sel hetkel kala isu ei olnud ja tellisin juurvilja sushi, mis keele alla viis!
Nüüd, Eestis ja Rakveres olles, ei pidanud ma jällegi vastu ja seadsin oma sammud Sushi Tigerisse, mis on minu arust parimaid sushi kohti Eestis. Lisaks teevad nad küpsetatud sushit, mida ma armastan! Isegi kõikse meespere sõi ja kiitis. Küll ei arva ma, et see nö toores variantki ühele rasedale miskit teeb. Poleks mul tollel hetkel just need konkreetsed variandid isutanud, oleks ka täiesti tavaline lõhega sushi väga julgesti alla läinud.

Nüüd, pea pool nädalat on mu enesetunne üsna hea olnud. isud on muutunud ka tervislikumaks ning mõeldes enne alla läinud burgerile, hakkab pigem paha- õnneks ei iivelda enam... eriti.
Täna olin ma hetkeks aga küsimuse ees. Ma olen siingi ette ja taha kiitnud üht läätse-fetajuustu salati retsepti. Alates reedest olen ma vaid sellele mõelnud. Kuna aga kõiksugu pehmed juustud on samuti nendes keelatud nimekirjades, hakkasin ma mõtlema, et kas ikka tasub... Ostsin siiski materjali ära ning naudin praegu üht äärmiselt maitsvat salati. Täiesti ilma süümepiinadeta!

Ma olen siiski arvamusel, et rase või mitte süüa tuleks kõike, aga mõstuse piires. Samamoodi nagu üleüldise tervisliku stiili puhul. Ma leian, et pigem see ükskord seda "ohtliku" aga tervisliku kraami süüa kui isu on, mitte tekitada endale raskemaid isusi, mis sunnivad lõpuks kuskile burgeriputkasse minema.

Kuna eile arst soovitas veidi süsivesikutel ka silma peal hoida, püüan ma eriti selliseid halvemaid varianti vältida. Õnneks Fanta enam minu lemmikute sekka ei kuulu ning maitsemeeled avastasid ohtra sidruniga vee. Sidrun on üldse selline asi, mida ma võin rahulikult niisamagi mitu tükki ära süüa.

Lisaks hakkas tänasega teine trimester, mis eeldab seda, et kõik pahad asjad jäävad maha.

Praeguse seisuga olen ma 14-nädalaga juurde võtnud kaks kilogrammi, mis on täiesti okei ja normaalne. Olles korra suure kaalutõusu ja pärast ränga maha saamise läbi teinud, ei soovi ma seda uuesti läbi teha. Seega loodan, et praegusele maksimaalselt vaid 13 kilogrammi juurde tuleb- mitte rohkem.


Nüüd, kui hakkab veidi parem olema, loodaks ka liikuma rohkem saada. enda trennides peaksin end siiski tagasi hoidma, kuna seal on hüppeid ja kõhulihase harjutusi väga palju, kuid püüan leida sellele lisaks alternatiive. Ehk otsida mõni hea jooga või pilatese programm?




Lõppu aga küsimus. Kas on üldse okei, et ma enda rasedusest kirjutan? Kas võrdlused Elina ootamisega oleks teretulnud (eriti kuna need on kaks täiesti erinevat rasedust)?

23 kommentaari:

Sirli Lump ütles ...

Jah ja Jah! :D

Liinu ütles ...

mul selline küsimus, miks kõhilihaseid kardad?? liigne pingutus?? mina küll rasedana tegin ka 8. kuul kõhulihaste harjutusi koos lastega tantsutunnis, samas ka hiljem. Päris istessetõuse ei teninud, sest kõht ei mahtunud põlvede vahele ära, aga väikseid ikka tegin. minu meelest kas raseda raamatutes pole need lausa soovituslikud??

Kati ütles ...

See oleneb harjutustest. Meil on programmis hästi kiired, intensiivsed ja spetsiifilised harjutused, mis on mitte rasedalegi rasked.

Merje ütles ...

Kirjuta muidugi, mina loen huviga! Kui vana Elina on?

Kati ütles ...

Elinal täitus oktoobri alguses kolmas eluaasta :)

Anonüümne ütles ...

Sa küll väga rase ei paista välja...

Kati ütles ...

Ma ei teagi nüüd kuidas seda kommentaari võtta :D?!

Svea ütles ...

Muidugi kirjuta rasedusest:)

Britt ütles ...

Äkki anonüümne tahtis öelda, et sa teeskled :D:D

Anonüümne ütles ...

Kui saladus pole, siis milline oli kaalunumber selle enne seda rasedust?

Kati ütles ...

Hahaa, Britt, ma ise hakkasin sama mõtlema :D


Saladust ei ole, sest olen need numbrid siin ammu välja mitu korda hõiganud :). Enne rasedust kaalusin 63-64 kg :)

Anonüümne ütles ...

Väga teretulnud on beebi/ootus blogi :) pakub isegi rohkem huvi kui trennijutt!

Anonüümne ütles ...

Sini- valgehallitus, fetajuust, kitsejuust jt pastöriseerimata st toorpiimast tehtud juustud ja piimatooted võivad sisaldada listeeriabakterit. Ning nende tarbimine raseduse ajal võib viia enneaegse sünnituseni või raseduse katkemiseni. Sama lugu toore kalaga - listerioosioht. Seega asi pole nn keelatud toidu koguses vaid toore liha- ja piimakraamiga on nii, et sa võid kas või 10kg toorest bakterivaba kala ära süüa ja midagi ei juhtu, aga kui sööd kasvõi üheainsa ampsu salmonellaga nakatunud kala siis on haigus käes. Seega eks see paras bingo ole ja enda südametunnistuse asi, kas teinekordki sööd või jätad söömata.

Palju õnne raseduse puhul! Ja tarku valikuid edaspidiseks!

Kati ütles ...

Ma kuulen esimest korda, et kalast võib saada salmonella ja isegi wiki ei toeta Su sõnu, nii et ehk vaatad enne kõik faktid üle, kui rasedale ja emotsionaalsele naisele asju nina alla tuled hõõruma :(

sipsik ütles ...

Ma olen arvamusel, et enda ja sündimata laps nimel, kes ju ennast kaitsta veel ei saa, peaks olema võimalik loobuda raseduse ajaks kõikidest nö kahtlastest toiduainetest.

Täpselt nagu iseenesest mõistetav on alkoholist ja tubakast loobumine.

Pärast aega terve elu toorest kala ja liha ja mida iganes endale sisse ajada. Ise hetkel imetan ja ka imetusajal on toitumispiiranguid- ootan jälle seda aega, mil paar klaasi punast veidi nautida :-)

Kati ütles ...

Mind ei tõmba mitte ükski asi peale selle ühe feta, mis oli juba nädalaid kimbutanud.

Terve internett on täis asju, mida rase teha ei või- isegi kakao ja tume shokolaad on keelatud. Kui sedasi võtta, peaks rase olema kummist toas, pesemeta juustega ja sööma vaid keedetud kapsast.
Ma ei arva nüüd seda, et kahe käega kõike sisse peaks ajama, aga mingi mõõdukusega tarbimine ei tohiks tabu ka olla. Ei mõtle siin all alkohooli ja tubakat.

Anonüümne ütles ...

Ma arvan ka, et asi ikka mõõdukuses. Kui ikka feta juustu isu, siis teedki selle salati. Kui isule mitte järgi anda, siis isu kasvab ja lõpuks keerad niiöelda ära ja sööd igast jama üle - kas see on siis parem?

Kõik asjad siin maailmas on lõpp-kokkuvõttes ohtlikud, kas peamegi niimoodi endid tuppa lukustama nagu Kati eelmises kommentaaris mainis? Üle ei tasu pingutada nende erinevate keelavate kirjanduste lugemisega ja nende puhta kullana võtmisega ;)

Muideks ma arvan, et sinul pole nii suur kõht kui Brittil, sest sa oled trenniinimene ja sellena omad ka oluliselt tugevamaid kõhulihaseid. Ma ei ütle üldse, et Britt oleks vormist väljas (kahaneb kokku hoopis ja ainult kõht kasvab), aga minu teooria on selline. Nimelt mu õel tekkis kõht juba väga raseduse alguses ja ta pole kunagi oma elu ühtegi kõhulihast vist teinud, samas parim sõbranna võis veel 7ndal kuul niimoodi linna peal liikuda, et keegi arugi ei saanud, et ta rase on - tegi nii enne rasedust kui raseduse ajal üsna palju trenni :)

Jõudu kasvamisel ja hoia meid kursis, nii tore on selliseid blogisid lugeda :)

Kati ütles ...

Hahaa, jah, see kõht :) Mul on füsioloogiliselt juba soodumus sellele, et kui ma toitun normaalselt ja end nö paksuks ei söö, siis kõht kiiresti välja ei tule- mul asub emakas päris selja ligi mitte ees nagu enamikel naistel :)


Üsna huvitav on muidugi ka lihaseid selle väikesegi kõhu peal näha :D

Söögiga jah, ma arvan ka, et mõistusega kui süüa, ei tohiks midagi hullu juhtuda. Saaks aru, et ma päevast päeva vaid keelatud asju sööks.. :)

Anonüümne ütles ...

Parandan ennast tõesti, salmonellat on võimalik saada nakatunud lindude ja loomade lihatoodete ja kanamunade kaudu (liiga toores muna).
Aga pastöriseeritud piimast tehtud juustud sh feta võib tõesti olla listerioosibakterikandja (mille ma ekslikult salmonellaks nimetasin lõpus, my bad)

Ning nagu öeldud, asi pole kogustes mis sa sööd, vaid see on su oma risk kui sööd neid keelatud asju. Niiet tõesti kui on isu fetajuustu ampsu järgi, siis vähemalt tead, et oled selle riski võtnud.
Alkoholi ja tubakaga on nii, et need on keelatud küll, aga mõõdukalt neid tarbides ei pruugi nad kahju teha, aga toore liha-kala ja pastöriseerimata piimatoodeid süües teed sa teadliku valiku, et võttes ampsu asjast mis võib sisaldada listeriooribakterit, on nakatumisel on kurvad tagajärjed.

Kati ütles ...

Et siis pigem võiksin ma päevas klaasikese juua ja pläru teha, kui et sööksin ühe feta juustu salati? Okei.

Ma olen vägagi teadlik riskidest- ma ei ole esmakordne ja veel vähem rumal rase. ;) Ma olin enne pikalt ja laialt seda uurinud, kui ohtlik see juust on.

Muide, tänapäeval on kaks teooriat:
a) kõik, isegi nö pastöriseeritud juustud võivad bakterit kanda
b) tänapäeval pole feta juust enam see mis ta oli ja võrdub tavalise juustuga.

Samapalju kui on teooriaid, on arvamusi :) Asi on söödud ja tagantjärgi targutamine pole isud :). eriti kuna ma tean, mis riski ma võtan :)

Britt ütles ...

Mina ei saa üldse aru kuskohast tuleb see arusaam nagu ma kuivaks kokku.. just täna mõõtsin mõõdulindiga oma käsivarsi ja rinnaümbermõõtu ( no kõhtu pole mõtet :D) ja need mõõdud on täpselt samad kui juunikuus.

Aga millegipärast leiavad kõik, et ma olen nii kõhnaks ja kahvatuks jäänud ( v.a see kasvav kõht siis). Mitte, et mind häiriks see, jumala eest, ma oleks kunagi plaksutanud kui oleks kuulnud, et keegi arvab, et ma olen alla võtnud, aga jumala eest..kui välja arvata see, et kõht kasvab, siis kahanenud pole küll midagi :D

Kati ütles ...

Äkki kõht maalib siis sellise pildi :D

Liana ütles ...

Ma loen heameelega rasedusest ja su mõttelendudest, ainuke jama on, et need rasedusblogid ajavad ennast ka "isutama" :D