laupäev, 29. november 2014

Veel raseduskaalust

Eile postitati meie armsas beebigrupis lingiks SELLINE RASEDUSKAALU KALKULAATOR, kus saab enda algkaalu ja pikkuse järgi arvutada välja kui palju peaks ja tohiks mingiks nädalaks juurde võtnud olla. Praeguseks peaksin mina olema juurde võtnud keskmiselt 3.96 kg ning maksimaalne kaalutõus võib olla 4.62kg. Enda lohutuseks ja õnneks jään ma sinna keskmise kaalu hulka. Maksimaalselt tohiks ma kogu rasedusega juurde võtta 17 kilogrammi ja keskine oleks seal 16 kilo ümber.
 Igasugu arvestused arvestusteks, aga ma olen päris pikalt juba mõelnud ja nutnud, et natukene kiiresti nagu paisun. Eriti just viimastel nädalatel. Jah, ma saan aru, et nüüd hakkab ka beebi juba kosuma ja palju kaalu tema ja emaka arvelt tulema, aga ma ei tahaks kohe üldse mais sünnitama minnes kaaluda kaheksakümmend või üle selle. Ükspäev oli kerge sõnelus ja võrdlus mingis FinEsti grupis, kus õnnelikud, kes peale rasedust imeväel kaotasid kaalu paari päevaga ära, kiitlesid, et nemad raseduse ajal trenni ei teinud ja sõid absoluutselt kõike sisse.

Minul on aga kogemus olemas sellega, et minul ei kao need beebikilod ära. Kõik mida ma üleliigset söön, talletub mu tagumikku, puusadesse ja näkku. Ja seda näen ma juba praegu peeglist. Ainus asi, mille üle ma praegu ei nurise, on mu rinnad, mis on üle kolme aasta jälle A-korvist B-sse üle läinud!
Kui ma Elinat sünnitama läksin, kaalusin ma 95 kilogrammi. Jah, 95 kilogrammi! Sünnitusmajast tulin ma ära 85 kilosena ning jõuludeks, mil sünnitusest oli kolm kuud möödas, olin ma samas kaalus. Jaanuaris pöördusin ma Marek Kalmuse poole. Esimesed kuud olid ikka rasked küll. Liikumas ma eriti ei käinud, sest ilmad olid nagu nad olid ja meeletult raske oli oma eluaegseid toitumisharjumusi muuta. Alles ehk aprilli lõpuks olin ma omadega seal maal, et liikumine, trenn ja toitumine olid mul täiesti loomulik igapäevane tegevus. Ja nii olingi ma juba sama aasta oktoobriks, Elina esimeseks sünnipäevaks sellest kaheksakümne viiest kilost 35 meeletut kilo alla võtnud. Jaanuaris võtsin ma juurde tänu sellele, et lihas kasvas peale. Ja noh, seda, miks ma sügisest uuesti juurde võtsin, olen ma rääkinud.

Jõuda tahan ma aga selleni, et kuna ma tean, missugust vaeva ma pean nägema enda uuesti vormi saamisega, kui ma end rasedana lõdvaks lasen, ei taha ma selle lasta juhtuda.
Tänu nendele alguskuude iiveldamistele olen ma end suhteliselt käest lasknud. Ma ju sõin siis kui sain ja mida sain ja peale enda Piloxingu trennide muud ei teinud. Ja ma olen kurb selle üle!

Eile öösel oli meil üks unetu öö ja rääkisime sellest kaalust Gunnariga pikemalt. Me jõudsime (tähendab mina jõudsin ja tema toetas mind) järeldusele, et targem ja kergem on siiski püüda end juba praegu kätte võtta ja reele tagasi saada, kui hakata seda meeletut vaeva nägema peale sünnitust.  Peale beebi sündi pean ma hoolimata kõigest nagunii lahti saama kilodest, mis mul enne rasedust turjal kükitasid.

Mida siis nüüd ette võtta? Esiteks ja kõige tähtsamalt peaks korda saama toidulaua. Minu menüüsse tulevad sisse uuesti salatid, juurviljad, kana ja kala, supid. Kolm korralikku toidukorda päevas ja kui vaja, siis vahepalad. Ma usun, et beebile on ka kasulikumad need valikud, kui pitsad ja pastad ja friikad (mida ma tegelikult ei söö üldse!). Karastusjoogid olen ma viimaste nädalatega ka enda menüüst eemaldanud ja asendanud need sidrunihappega tehtud veega.

Sel kuul on mul vaid kolm Piloxingu trenni veel, aga esmaspäevast ma pean end kätte võtma ning hakkama kasvõi jalutamas uuesti käima, kui ma joosta ei jõua/suuda. Kord-kaks nädalas jõuharjutusi. Ma oskan ja suudan küll, aga kohutavalt raske on sellele reele uuesti peale saada!



Oeh, palju juttu ei millestki, aga olles aastaid selles teemas sees olnud, on see minu jaoks üks valusamaid, raskemaid ja oluliseimaid teemasi.

Kui palju teie rasedusega juurde võtsite? Kas kilod kadusid niisama või tegite sellejaoks midagi? Kuidas raseduse ajal liikusite, toitusite?

PS: Ma ei viska ühtegi kivi kellegi kapsaaeda vaid räägin enda ja ainult enda mõtetest, vaadetest ja kogemusest!

PS2: Ma loodan, et kõik saavad aru, et ma ei paanitse tegelikult selle kaalu ümber, vaid mõtlen realistina sellele, et olen enda elukutseks valinud treeneri ameti, mida ma pean suutma edasi teha ka peale lapse sündi. Seega, mida kiiremini ma treeningvormis olen, seda parem.

23 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Aga kas sa ka seda kaalunud oled,et peale igat last võib ju kaalust alla saamine erinev olla. Et kui Elinaga kadusid raskelt siis ei tähenda ju see kohe automaatselt seda,et nüüd järgmisega samamoodi läheb.
Minu ema peale mind sai ka kiiresti kaalust alla aga peale õde jäigi nö paksukeseks.. Ei ole ju kivisse kirjutatud reegel, et kõik täpselt samamoodi läheb. Minu meelest vähemalt. Aga saan aru, kust sinu hirm tuleb ja miks. Aga mõtlesin, et toetan paari julgustava sõnaga :)

Britt ütles ...

Kuule, Kati, ära põe, nagu tegelt ka!

Ma võtan jah praegu aeglaselt juurde, aga ma võtsin Leenuga samamoodi. Alguses üldse mitte ja siis tasa-tasa ( ja teda oodates ma oksendasin ee..kaks korda ehk kokku?) Ja siis kabuuum, hakkasin aga võtma :D

Ja ei kadunud mul ka need kilod kuskile kergelt ära. Ma sain oma raseduseelse kaalu kätte kaks päeva enne uute triipude saamist.. :D

Nii et ehk sa võtad praegu juurde kiiremini ja hiljem aeglaselt. Peamine on ikka lõppkokkuvõttes sinna normidesse jääda, aga praegu on seda vara ennustada ja jumala eest..kui ka ei jää, siis mis vahet seal on :)

Kati ütles ...

Muidugi ma olen sellega kursis ja loodan, et see nii ka oleks, aga parem karta kui kahetseda :). Eelistan siiski juba igaksjuhuks korralikult toituda, kui pärast kahetseda :)

Aitäh :)!

Kati ütles ...

Britt, aga ega korraliku kraami söömine mööda külgi maha jookse :D. Olgem ausad, kui kasulikud kummikommid, pasta ja fanta beebilegi on :D

Britt ütles ...

Kati, ma ei mäleta, et sa mul nädalajagu külas oleksid olnud, et sa teaksid kuidas ma söön :D

Mis ma tahan öelda on, et ma söön vägagi mitmekülgselt ja teadlikult, aga ma ei mõtle kaks korda, kui keegi mulle ka komme või fantat pakub, sest noh..ma lihtsalt ei näe põhjust põdemiseks :)

Peamine märksõna võiks vast olla "kõike tuleb tarbida mõistlikult"

Ma soovitan sul ka selle kaaluteemaga endiselt natukene vabamalt võtta :)

Kati ütles ...

Britt, ma ikka enda toidulauast rääkisin :). Ma juba tekstis ütlesin, et see mul suht kaootiline praegu ;)

Britt ütles ...

Ma juba ütlesin sulle chatis, et mulle jäi mulje nagu sa arvaks, et ma endale ainult kräppi näost sisse ajan :D

See on see millest ma enda viimases raseduspostis kirjutasin : kõrgenenud eneseõigustusvajadus ( tahan normaaaalset hormonaalset taset tagasi,et ei hauguks kogu aeg kõigiga, paluuuuuuuun :()

Kati ütles ...

Jap, sao lõpuks aru küll :). Enne seda muidugi jõudsin kurb olla, pisara poetada jne. :D Jaaa, kis need normaalsed hormoonid on??? :D

Anonüümne ütles ...

Ma võtsin juurde 12kg (58kg-st 70-ne kg-ni). Haiglast tulles olin 60 ja siiani :D Kui kaalul hea tuju on, olen algkaalus ka.

Kati ütles ...

Oh, see 58 on just see number, mida lõpuks näha tahan :P.

Maris ütles ...

Olen mõlema rasedusega juurde võtnud 20-25kg. Kolmandaga olen targem ja üritan kaalutõusu piirata ja võimalikult tervislikult toituda. Muidugi ei eelda see, et ma üldse magusat ei puutuks või lonksugi gaasilist limonaadi ei võtaks, kui selleks väga isu, aga siiski igapäevaselt peaksid toitumiskava toidud olema peamised.

üle 10 lisakilo kolmanda rasedusega saada ei tahaks :)

Kertu K. ütles ...

Ma ei ole just parim n2ide, kuna terve elu v6rdlemisi heas vormis olnud, kuid v6tsin rasedusega juurde korralikud 15kg, sealjuures s6in, mida soovisin ja tegin trenni nii aktiivselt kui v6imalik oli.
Arvan ka, et sa ei tohiks liiga palju sellele kaalu teemale energiat kulutada, kuna nyyd on sul ikkagi tugev trennip6hi all, mis aitab kindlasti kiiremini synnitusest taastuda. Laps on nr 1 ja kui ta tahab, et sa 15kg juurde v6taksid, siis tuleb ju seda ka teha :D Mina s6in salaja kord n2dalas mcdonaldsit ja j6in coca colat :p Shokolaad oli igap2evane s6ber!

Kati ütles ...

Ma ei arvagi, et aeg-ajalt enda isudele järele anda ja midagi ülimalt head nautida, oleks tabu :). Pigem mõtlesin seda, et praegu on terve mu menüü üsna äärmusest äärmusesse ja seda peaks korrapärasemaks ja mitmekülgsemaks muutma. :)

Aili A ütles ...

Mina võtsin rasedusega juurde 16 kilo, ehket nibin nabin jäin veel alla 80kg sünnitusmajja jõudes.
Täpselt ei mäleta palju mul sünnitusmajast lahkudes maha jäi, aga päris mitu kuud püsisin sellises kenas kaalus nagu 66,6 :D Kuniks umbes poisi 5. kuul kaalule astusin ja seal oli numbes 57kg.
Lapse esimestel kuudel jälgisin rohkem mida sõin, siis aga vähenesid need kogused kuidagi iseenesest, sest toimetamist oli lihtsalt nii palju. Omajagu kasu oli ma usun imetamisest, aga nüüd on sellega lapse 10. kuust alates lõpp.
Kadus magusaisu, mis on kindlasti positiivne, aga igaks juhuks kaalule enne ei kobi, kui oma uueaasta lubadusi täitma hakkan ja trenni hakkan tegema :D (jajah, juhtub see jee!).

Liana ütles ...

Kaalusin enne rasedust 64 kg, sünnitama minnes 72. Sõin kõike, aus olla, rämpstoit, eriti kebab, oli lemmik. Käisin tööle jalgsi 2,5 km, sama tee õhtul koju. Tööl lükkasin kaheaastaste kaksikute vankrit, jooksin neil järel, vajadusel kandsin süles. Kodus õhtul käisin veel jalutamas metsa all, et lihtsalt lõõgastuda. Kilod läksid pärast sünnitust ise kusagile, ma ei teinud midagi ja sõin nii kus jumal juhatas, andsin aasta ja kaks kuud rinnapiima ja pärast seda olin 53 kg. Sinna püsima olengi jäänud.

ergojabeebi ütles ...

Ergot oodates võtsin juurde 27kg. Jube palju küll, aga võrdlemisi hästi läks rohke kõndimise ja korraliku toitumisega alla. Siis sain aga ravimid peale ja plaksti mõne kuuga 10kg juures, mis minu juurest kuskile suunda minna ei plaaninudki. Nüüd Preilit oodates olen algkaalu osas küll nullis, aga kui arvestada miinimumkaalu selle raseduse ajal, siis olen juurde võtnud 6kg. Seega minu unistus on seekord algkaalust kindlasti mitte üle 15kg juurde võtta. See kole 12kg suurem algkaalgi ju istub alles igal pool minu kehal.

Aga noh, tulgu mis tuleb. Pärast peab ise vaeva nägema ja loodetavasti kaks last ise mõjuvad juba salendavalt :D

Anonüümne ütles ...

Mina enne rasedust olin suur sportlane, kes tegi trenni ikka nii 5 voi 6 korda nadalas. Raseduse ajal kais mingi klops peas ara ja vot lihtsalt ei tahtnud uldse trenni teha enam. Esimesed 4 kuud iiveldasin ja kui see moodus olin pidevalt nii vasinud, et ei jaksanud. Vabandused, vabandused :D Tanu sellele votsin juurde 18 kilo!! Kohutav! Vaga raske oli olla raseduse lopus, olin ikka tohutult suur. Nii kartsin, et kuidas ma need kilod alla saan. Toitumine oli ka jube (muidu olen vaga tervislik toituja aga raseduse ajal oli asi vaga kaest ara), soin pidevalt kebabe, kummikomme, jaatist, voileibu jms. Sunnitusmajja jatsin kohe 12 kg ja kui laps oli 3 kuune olin kaotanud koik, kui laps oli 5 kuune olin lausa raseduseelsest kaalust veel 8 kilo kaotanud. Kuidas? Esiteks imetasin ja teiseks kaisin iga jumala paev kiires tempos vakrit lukkamas, vahemalt 2 h korraga. Lisaks tegin kodus hantltega veel jouharjutusi juurde ja paar korda nadalas kaisin ka jooksmas. Seega voib ka nii minna :D

Kati ütles ...

Loomulikult on see võimalik.. Kui Sa mu teksti ja eelnevasse kirjutatusse süveneksid, ssiis ma olen korduvalt sellevälja toonud, et ma sain 35 kilost lahti 9 kuuga peale sünnitust. :)

Minu jutu oint on see, et seekord endale ja lapsele karuteene teha ja meeletut ülekaalu vältida.

Kati ütles ...

Seletuseks numbritest veel: Ma jäin Elinat ootama 70 kilosena, sünnitama läksin 95 kilosena, välja tulin 85 kilosena, ja minu lõppkaaluks oli lõpuks 52 kilo. 95st 53, nii et ma tean, millest ma räägin :)

Anonüümne ütles ...

Kati, parim kaalulangetamise viis on ju imetamine - see on juba looduse poolt nii seatud.

Kati ütles ...

See ei pruugi alati see imenipp olla. Ma ise olen suurepärane näide. Kolm kuud imetasin ja kaal ei teinud väljagi, alles kuuendal kuul, kui sain toitumise kontrolli alla, hakkas kaal langema.

Pealegi, ma ei tea, kas ma pean selle punaselt kuskile juurde kirjutama, et ma tahaks ikka enne sünnitust olla piisavas vormis, et trenne veel anda.

Ma ei saa aru, mis hull teema on nüüd sellega tekkinud, et ma ei taha end jälle pea sajakiloseks süüa rasedana?

Anonüümne ütles ...

Ka mul ei ole imetamine mingi imerohi. Laps on 4-kuune ja mul oleks vaja umbes 10 kg alla võtta. Ideaalkaal on mul 62kg (pikkus 174cm), rasedaks jäädes olin hormoonravi tõttu 68kg. Raseduse ajal võtsin juurde 13kg, mis ei olegi tegelikult palju, paar päeva pärast sünnitust kaalusin 72kg.. nagu praegugi..
Praegu üritangi toitumist korrigeerida. Õnneks või kahjuks ma ei ole söömist ära unustanud (mis on praktiliselt kõikide "mul-läks-kaal-iseenesest-alla" naiste puhul nii), nii et praegu käib iga päev võitlus tahtejõu ja isude vahel. Isu on imetamise tõttu küll meeletu. Trenni olen 2,5 kuud teinud 3-6 korda nädalas, lisaks käin igapäevaselt jalutamas, aga trenniga maha saadud kaloreid on nii lihtne uuesti sisse süüa. Trenn on vähemalt keha kenamaks vorminud.
Järgmist rasedust planeerides olen lihtsalt targem (ja loodetavasti ka ideaalkaalus) :) Trenni koha pealt ei oska ennustada, sest vähemalt viimase raseduse ajal ma seda teha ei saanud - paar korda ehmatasin nii ennast kui lähedasi poolsurnuks sellega, et tegin tempoka jalutusringi ja olin kokkukukkumise äärel pärast seda (pilt sõitis ja värisesin üle keha) :P

Kati ütles ...

Ei olegi see imetamine mingi imerohi. Jah, kui toidulaud on korralik ja imetamisega minevad kalorid ületavad söödud kalorie arvu, läheb ka kaal, aga kui ma imetamise ajal sööks vaid pitsat ja burgerit, ei lähe kaal kuskile.

Lisaks on absoluutselt iga naine erinev ja nii rasedus, sünnitus kui imetamine mõjuvad kõigile isemoodi.

Trenni mina teeks nüüd juba hea meelega, aga jah, olles olukorras kus ma praegu olen, ei leidu mitte grammigi motivatsiooni :(