laupäev, 20. detsember 2014

Aasta viimane Piloxing

Ma juba ammu pidin tegema ära postituse enda viimasest tunnist, aga pole siiani jõudnud. Põhiliselt selle pärast, et ma olen haige ja ma ei jõuagi Elina ja kodu korras hoidmise kõrvalt midagi enda ajaga peale hakata. Mu nina on üheaegselt nii tatti täis kui metsikult kuiv, nii et mul on tunne et sealsed veresooned kohe plahvatavad. Kurk on haige ja köha kipub peale. Väsimusest ja peavaludest ma ei räägi üldse! Ja see haigus ei lase mul öösiti magada. Nüüd, kui ma olen Elina öisesse rütmi ilusti saanud, passin ma tänu haigusele üleval! Õhh!

Igatahes, esmaspäevane, selle aasta viimane Piloxingu tund. Tegelikult tund nagu tund ikka. Tegime tavapäraseid harjutusi, samad liigutused mis pikemat aega on olnud... Täiesti tavaline tund. Rahvast oli muidugi võrreldes sügisega veidi vähem, aga ega sinna midagi parata saa- talv ja haigused teevad oma töö ja eks aeg oli ka selline, et kes juba Eestis, kes kuskil reisil on.

Trenni tehnilisest poolest rääkides, siis hoian ma end eemale hüpetest, järskudest liigutustest ja äärmiselt kiirestest löökidest. Lihtsalt seal tunnen ma, et piir tuleb ette. Mul on ebameeldiv hüpata, löökide ajal tunnen ma, et mu pea hakkab ringi käima. Naudin ma see-eest pilatese plokke, kus ma naudin enda lihastööd. Mul on hea meel, et ma suudan veel enda rühti sirgena hoida ja kõiki kehaosi tõsta nagu vaja. Isegi ühel jalal suudan veel harjutusi teha!

Tõsi, kindaid ei ole  ma paar viimast tundi kasutanud. Kuigi ma arvan, et mulle kui treenerile pole nende kasutamine raseduse ajal vastunäidustatud, on mul mõnd harjutust lihtsam kaasa teha ja ette näidata ilma nendeta. Oleks siis harjutused rahulikud ja aeglased, aga poksi plokid on üsna järsud ja kiired ning ma veidi tunnen neid tehes, et kindad hoiavad mind tagasi.

Enne trenni sain ma Sannaga rääkida ja saime juba uude aastasse trennid kokku lepitud. Kuigi ma vahel mõtlen, et ma ehk ei peaks alustama uuesti, siis endale on mul vaheldust vaja ja liigutamist tarvis. Samamoodi ei taha ma pettumust valmistada neile, kes käivad tõesti hea meelega trennis ning kes alles on endale kindad soetanud. Seega surun ma kõik enda emotsioonid ja lahkhelid hinges alla ning alustan peale puhkust uue hooga- väljapuhanuna (nii palju kui ma seda suudan :D), uue kava ja uue muusikaga. Uuel aastal, uue hooga!

Jah, idee kohaselt peaks enne uute trennide algust jõudma kohale uus kava ja uus muusika. Vähemalt olid nädal tagasi võtted. Näis kas need päris esimeseks trenniks kohal on ja kas ma need selgeks olen saanud.

Ma loodan vähemalt, et ma suudan veel siis nii palju end liigutada, et uus kava selgeks saada ja edasi õpetada. Kuu aega on päris pikk aeg ja nüüd hakkas ju beebil see tõsine kasvamise periood peale. Äkki on selleks ajaks mu kõht nii suur, et ma ei saagi kõike teha, mis vaja?! Noh, ma loodan, et mitte veel. Tahaks ikka märtsi lõpuni vähemalt trenne anda. Ehk ka aprillis, aga see on juba kaugem tulevik.

Kokkuvõtvalt on mul jäänud nendest viimasest neljast kuust üsna positiivsed emotsioonid. Trennidesse on lisandunud palju toredaid ja armsaid naisi, tuumik on kevadest alles jäänud ning läbi käinud on palju nägusi. Minu jaoks suurepärane vaheldus argipäevale ning võimalus näha kord nädalas toredat eesti naistest koosnevat kampa!






Uue aasta esimene trenn toimub 12.01.2015!

4 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Sa oled ikka väga tubli oma trenniga!Ma ei viitsinud raseduse ajal jalutamagi minna!Häid pühi teie perele:)

Kati ütles ...

Aitäh! Häid pühi vastu ka :)

lifeofsvea ütles ...

tõesti oled tubli oma trenniga:)

Kati ütles ...

Aitäh Svea :)!