laupäev, 10. jaanuar 2015

Kakuke annab trenni

Käisin mina siis täna näidistrenni andmas. Kuna mu ühe päevase postituse peale, et me alustame uuesti enda trennidega tuli postkasti päevaga üle saja kirja, siis selleks, et näha mis edasi saama hakkab, pakkusin ma uutele huvilistele välja, et saavad nad täna tulla vaatama ja proovima, mis see Piloxing siis on. Eilseks õhtuks oli mulle lubanud üle kahekümne inimese, et on täna olemas. Olin broneerinud suure saali ja Raissa ja Pille-Riinugi appi palunud, et aitavad mul sellele suurele massile asja ära näidata.
Nagu arvata oli, hakkasid hommikul tulema kirjad, et ühel tuli miskit ette, keegi ei saanud lapsele hoidjat jne, jne. Lõpuks näitasingi ma trenni ette vaid viiele inimesele. Saate aru, sajast inimesest oli saanud järsku viis!

Okei, see selleks. Minu õnneks olid nad kõik siiski huvitatud ja pika arutamise peale mõtlesime siis, et teeme teise trenni veel nädalas. Esmaspäevane, ülehomne trenn on mul hetkeseisuga ülerahvastatud ja huvilisi tegelikult on. Ja kui uutest ei saagi uut trenni täis, siis enamik vanadest käijatest tahaks nagunii kaht trenni nädalas.
Seega, üle poole rase nagu ma olen, hakkan ma nüüd kaks korda nädalas trenni andma!

Tegime enne teiste tulekut Raissa ja Pillekaga veidi uut kava ka. Noh, ma näitasin neile uusi asju. Teate mida? Ma olen paks! Ma ei tea miks ma siiani vaimusilmas kujutan ette, et kõht mis kasvab, annab kuskilt otsast järele või sisse tõmmata, aga pooli liigutusi tehes näen ma ikka suht naljakas välja ja mõnel liigutusel jääb punn ette. Ja sellest, et ma kõhulihaseid ei suuda korralikult teha, ei hakka ma üldse rääkimagi, eks!

Aga ometi saan ma hakkama! Täna suutsin ma enne teisi veidi harjutada, näidata uusi asju ette ja siis veel terve tunni ka ära teha. Hurraa mulle!
Kuid trenni lõpuks oli mul selg ikka päris valus ja kardan, et homme annab see veel rohkem endast tunda. Jalga ei suuda ma ka enam nii kõrgele tõsta kui võiks ja oh üllatust tasakaalu ei saa ka enam kõhulihaste abi hoida...

Trenn ise on aga seda väärt. Päriselt mulle meeldib seda anda ja ma tunnen end peale trenni hästi. Mulle meeldib inimeste reaktsioon ja emotsioonid peale trenni ja mul on tõsiselt hea meel, et kõigist viiest, kes täna käisid, on kõik tulijad ja edaspidi.
Loomulikult sain ma peale teatamist, et reedel ka tund hakkab toimuma, kirju ka sinna tulemise sooviga. Uue aasta asi, näis kas ja kui palju tegelikuses kohal käima hakkab. Eeldan, et tänu vanadele see teine tund siiski tühjaks ei jää...


Muidu on siiski enesetunne hea. Veidi valus, aga hea. Beebi laskis kogu trenni rahus ära teha ja alles mati töö ajal tuletas meelde, et tema ka minuga kaasas on.
Homme peab minema poodi, et suurem spordirinnahoidja osta. ja veidi toetavam. Peaks tegelikult ka toetuseks bandaaži kuskilt soetama, aga ma ei tea, kas see nii vajalik on. Iseenesest hüplemist seal ikka on.

Aga paks olen ma juba küll. Kõht kipub ikka ette jääma. Ja nii ta siis on, paks annab kaks korda nädalas trenni! But damn, I love my job!

Kommentaare ei ole: