esmaspäev, 2. veebruar 2015

Trenniblogi: 26.01-01.02.

Sai läbi teine nädal järjepidevat raseda liikumist. Alustuseks kohe numbrid kirja:
  • esmaspäev: Piloxing: 2h:03min:30sek/ 1203kcal
  • teisipäev: kõndimine: 1h:21min:26sek/ 6.33km/ 778kcal
  • kolmapäev: kõndimine: 1h:20min:30sek/ 6.16km/ 728kcal
  • neljapäev: kõndimine: 1h:18min:22sek/ 6.22km/ 735kcal
  • reede: kõndimine: 34min:04sek/ 2.88km/ 255kcal
                  Piloxing: 1h:04min:15sek/ 1218kcal
  • laupäev: puhkasin
  • pühapäev: kepikõnd: 1h:57min:00sek/ 10.36km/ 1298kcal
Siiani on kõige raskem liigutamine minu jaoks niisama Elinaga jalutamas käimine. Kuna siin hakkas juba nädala alguses mingisugust asja maha sadama, siis on tõsiselt raske seda vankrit koos raske sisuga läbi selle pehme lume lükata. Eriti raskeks teeb kogu krempli Elina kaal koos talveriietusega, vankri kaal ja ega need pisikesed rattad seal vankri ees väga hea meelega just läbi lume ei lähe. Nii juhtubki, et ma tihti läbin selle lühema maa kõrgema pulsiga kui kepikõndi tehes. Olgugi, et tempo on palju, palju aeglasem.

Ja tänu sellele ma midagi muud nädala sees juurde ei teinud. See poolteist tundi "lumerookimist" on päris väsitav ja kui veel otsa panna mu magamatud ja väsimus, siis rohkemaks mul eriti energiat ei jätkunud ka.

Piloxingus tunnen ma end jätkuvalt hästi ja teen 95% kavast kaasa. Ära jätan ma matitööl olevad jalatõsted, mille ajal lööb ikka veel puusast valu sisse. Kõhulihaseid olen ka tagasi tõmmanud.
Eelnevast nädalast otsustasin, et treener olen ikkagi mina ja hakkasin kasutama neid blokke, mis mulle endale mugavad ja kergemad tunduvad. Siiani olen ikka teinud nii, et kui uus kava tuleb, panen selle täismahus tööle, aga nüüd on paljud asjad vanast kavast, mis on lihtsalt veidi mugavamad ja lõbusamad.
See ongi üks suurepärane asi just Piloxingu treeneri ameti juures, et meil pole kunagi kava 100% rangelt ette kirjutatud ja me võime selle endale mugavaks ja meeldivaks kohandada. Tean, et paljude teiste trennidega on nii, et kui uus kava tulev, peab selle täiesti välja vahetama.

Kepikõnnile jõudsin ma vaid ühe korra sel nädalal. Mõtlesin küll minna korra nädala sees ka, aga mõtteks see jäigi. Kasutan siiski nädala sees seda oluorda ära, et olen Elinaga üksi ja talle see õhtune jalutusring head teeb.
Pühapäevasel kepikõnnil oli aga terve nädalavahetuse muudkui lund sadanud ja ega jalgadel kerge ei olnud. Keppidel polnud absoluutselt mingit pidamist ja pooled teed olid veel lahti lükkamata. Sinna juurde veel inimeste kinnitallatud rajad ja libedus selle pehme lume all. Ühesõnaga päris raske.
Oma marsruuti olen ma sisse pannud ka terviseraja, kus praegu käivad ka suusatajad. On see siis rajakene, mis on sisse tehtud metsatukka ja mis koosneb suuremalt jaolt tõusudest ja langustest. Jooksmas ma näiteks ei käi seal tänu tihedatele ja kõrgetele tõusudele üldse hea meelega. Ehk kaks korda elus olen käinud. Igatahes on see nüüd tänu lume ja suusatajatele veel eriti libe ka ja ma alati kardan, et tõususta alla tulles, ma lõpuke sealt hoopis alla veeren. Kuidagi ääri-veeri ma siis ennast alla astun, aga ebamugav ja raske on ikka.

Tegelikult oli mul kindel plaan minna laupäeval ikka ka kepikõndi tegema, aga... Ma olin reaalselt laupäeval õhtuks nii läbi, et ei jõudnud midagi teha. Lõpuks andis see magamatus, väsimus ja liigutamised endast märku ja peale pärastlõunast poes käiku ja söögi valmimist vajusin ma lihtsalt diivanile kerra ja olin seal põhimõtteliselt terve õhtu. Kuidagi vedasin end õhtul küll sauna ja venitasin Elina uneajani end ärkvel olema, aga nii kui me tema voodisse läksime, vajusin ma ta kaisus magama. Isegi see ei äratanud enam, et me peale keskööd minu voodisse ümber kolisime.
Aga loomulikul äratas mind poolest ööst see, kui peoseltskond koju jõudis ning nii ma passisin jälle kella kolmest saati üleval, omaette voodis keerutades.

Eelmise postituse selgituseks ma veel märgikski uuesti selle ära, et see pole päris nii, et ma nüüd päeval magan enda unevajaduse täis ja sellepärast öösel üleval passin. Mulle pole mingi probleem magada päeval 4h ja siis veel terve öö otsa. Suuresti on muutnud rasedus mu uinumised raskeks ja keeruliseks ning kui ma peaks millegi peale öösel üles ärkama, siis on põhiliselt ikkagi kõht see, mis teeb uuesti uinimise rakseks: ta ei lase mul korralikult kingata, on igas asendis ebamugav jne. Sama on ka päevaste uinakutega. Kui ma näiteks kella endale panen, siis ega ma kellast üle naljalt ei maga. Ükskõik, mis võib häirida ja ma olengi nii öösel kui päeval üleval.
Kui ma neid lõunauinakuid aga ei teeks, ma ei kujutaks ette, kuidas ma leiaks energiat veel pea 1000kcal igapäevaselt maha kulutada.

Nüüd on kokku kaks nädalat järjepidevalt liigutud ja korraliku(ma)lt toitutud. Ja ma ei tea kas Gunnar nüüd püüab mu meelt lihtsalt rõõmsamaks teha või petab kasvav kõht üldmulje ära, aga ta mainis küll ükspäev, et tagumik ja jalad on kuidagi paremaks läinud. Ma ei oska ise vaadata, kas need päriselt väiksemaks on läinud, aga enda meelest trimmimaks küll. Eriti näitab selle kohe ära säärmari, mis nagu koosnekski mul vaid lihasest. Teksad annaks nagu märku, et tagumikus ka mingid muutused ikka toimuvad.
Õnneks, sest see annab ikka jõudu ja inspiratsiooni edasi liikuda!

Eile kepikõnnil, märkasin ma, et mu keha igatseb jooksmist. Ma ei ole nüüd peaaegu neli kuud meetritki jooksnud. Olen seda jooksuvajadust ennegi täheldanud, aga eile andis see endast korralikult märku ja ma oleks suurima hea meelega need kepid nurka visanud ja jooksma hakanud. Kahjuks on teeolud mis nad on ja ma ei julge. Rasedana mitte. Ma ei jõua tõepoolest ära oodata aega, mil esimesed jooksud saan teha. Kes teab, ehk olen ma lume sulanuks alles/juba sellises vormis, et annab mingit sörki isegi proovida...


9 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Kas kõndmine kulutab tõepoolest nii palju kaloreid? See on ju tore. :)
Kui kiiresti sa kõnnid?


Ma lasen ka vankriga mitu korda nädalas umbes tund või kaks ja tempo on selline keskmine või kiiremapoolne, jalutada ma ei suuda. :)

Kati ütles ...

Mul mõõdab puksikell kaloreid ja see väga mööda ei pane :).
Aga mul ju 11 lisakilo ka kõhul :D

Kati ütles ...

Keskmiselt 5km/h, olenevalt ilmast :)

Anonüümne ütles ...

Mina soovitan lisaks enda jalutamisele ja kilomeetrite kogumisele proovida ka nii, et Elina saab ka jalutada ja
õues möllata:) Väsite mõlemad ja kindlasti tuleb uni ka mõnusam ja kiiremalt. Tore on kindlasti kärus aga nii suur tüdruk vajab ka palju juba suhtlemist ja ise tegutsemist. Olete väga tublid ja jaksu ka edaspidiseks !

Kati ütles ...

Elina käib ja möllab ikka ise ka õues :).

Aitäh! :)

Anonüümne ütles ...

Hei, küsiks et mis sa arvad rakendusest Endomondo, kas ta näitab neid kiiruseid ja kilomeetreid õigesti ja kui kasutada mõnda rakendust telefonis,siis mis oleks sinu arust kõige mõttekam? Mõtlen just kõndimise ja jooksmise osas :)

Kati ütles ...

Mina kasutangi endomondot. :) kui ma pulsid sisse löön, annab see üsna sarnase tulemuse. Olen täheldanud, et mida kergem kaal, seda täpsemalt ta ühtib puksikellaga. Praegu näiteks paneb ta ca 200kcal võssa.

Aga kilomeetrid ja distantsi mõõdab ta korralikult ära :)

Anonüümne ütles ...

Aitäh vastamast ;)

Kati ütles ...

Palun, palun ;)