kolmapäev, 8. aprill 2015

Garmin Vivofit

Nagu ma siin kuu alguses rääkisin, mõtlesin ma kas panna enda Garmin Vivofit (otsisin mis ma otsisin, aga ma ei olegi sellest enda blogis rääkinud üldse!) käele või mitte.

Ühesõnaga sain ma suvel endale kingituseks Garmin Vivofit aktiivsusmonitori. Lubab ta siis lugeda päeva peale samme, pulsivööd kasutades ilusti sportida jne. Suvel kasutasin ma seda üsna hoolega ja olin rahul, sest ma liikusin ikka pidevalt. Kui ma aga teada sain, et ma rase olen ja samas ka Soome tagasi tulin, siis hakkas see mind veidi häirima. Nimelt annab see tunni möödudes punase joonega märku, et ma ei ole sammugu astunud ja paigal püsinud. Ja joonele lisandub iga 15minuti järel uus riba kuniks kaks tundi täis saab. Minusugusele spordihullule on see joone nägemine piin!
Nii ma võtsin ta oktoobris käel ära ja panin talveks seisma, sest mitte mingi väega ei saanud mind talvel, rasedana igapäevaselt nii palju liikuma nagu see kell tahtis.
Jah, nüüd võiks ju öelda, et saaks toas ka need sammud tehtud ja joone eest ära, aga ma kohe jõuan pikemalt selleni.

Ühesõnaga panin ma ta nüüd aprillis uuesti huvi pärast käele, sest ma tõepoolest liigun pikad maad Elinaga ja kepikõndi tehes maha. Nüüd ajab see mind aga veel rohkem vihale! Ma olen mitmeid kordi Elinaga jalutamas käies avastanud, et see monitor ei loe midagi kõiki päeva jooksul astutud samme. Ma väga imestan, et ta loeb vaikselt toas käidud sammud ära- näiteks eile öösel vetsus käies, oli ta 120 astutud sammu juba ära lugenud ja hommikuks oli neid lausa 250 kogunenud. Ilusti loeb ta ka kepikõnni sammud ära ning kui ma vankriga jalutan. Närvi ajab mind aga see, et see tobe masin ei loe neid samme, mis ma astun rahulikult lapsega metsavahel kõndides.  Et siis ühesõnaga ta loeb ära kõik nö tugevalt astutud sammud, aga kui ma uimerdades seal metsavahel lapsega paterdan, jätab ta enamik samme lugemata. Nii juhtuski näiteks eile, et Endomondo luges minu teekonna pikkuseks ilusad 9.05km aga Vivofit sai kokku vaid 8.5 km. Ja seda terve päeva peale, kus olid sees ka poes astutd sammud, kodus tehtud sammud ja niisama liikumised.
Ja neid kordi olen ma ennegi täheldanud. Mitte, et see tegelikkuses mingisugust rolli mängiks, aga lihtsalt- kui ma ostan midagi, siis ma eeldaks ikka, et saan 100% lubatust. Ahjaa, suvel, jooksmas käies ta ka ei lugenud korralikult kilomeetreid, aga selle avastasin ma alles nüüd, et kõndimise ja erineva spordi jaoks on vaja sammu pikkus ära määrata.

Eks ma nüüd aprillis kasutan teda ilusti, et huvi pärast näha, palju neid samme siis kokku tuleb. Mais, beebi sünni ajaks, jääb ta jälle puhkama ja tõenäoliselt panen ma ta suvel uuesti peale, kui lastega liikuma hakkan. Kui ta juba mul on, siis lasta olla, eks.

Sporti hakkan ma siiski tegema enda truu Polariga. See on mul juba 3aastat vastu pidanud ja mul pole isegi mõttesse tulnud seda mõne moodsama asja vastu vahetada. Isegi praegu panen ma selle kepikõndi tehes lisaks Vivofitile peale. Pealegi näeb ta nii imeilus välja!


Kui nüüd hoopis muule teemale hüpata, siis võtsin end lõpuks täna kokku ja helistasin Neuvolasse, et sinna aeg kirja panna. Pabistasin ma nagu segane, sest nagu ma ennegi maininud olen, tahan ma saada soome keelega sellistes olukordades hakkama. Kartsin, et ma ei mõista midagi mida seal uuritakse ja ei oska mitte midagi vastata. Tegelikkuses sain ma ilusti kõigest aru ning suutsin ilusti vastata ka. Iseasi muidugi kui õige keelekasutusega, aga aru minust saad ning sain endale päris ise aja kirja pandud. Eraldi katsumuseks saab see, et pean sinna minema ka päris omapäi, sest esmaspäevaseks päevaks, kui Härra kodus on, aegu ei olnud. Samamoodi pean välja mõtlema, mis suure õega selleks ajaks teha annab: kas saan ta kaasa võtta või peab mingi variandi tema kellelegi hoidmiseks välja mõtlema. Aga noh, ma tunnen end päris uhkena, et suudan ka ise siin kõigega hakkama saada!

Hoolimata jube tugevast tuulest on täna imeilus ilm ja kavatseme selle lapsega õues veeta. Tean juba eos ette, milline sõda meil jälle metsavahel nende koerte pärast tuleb ja kuidas ma pean mitu korda kuulma, et õde ei taheta, aga asi on kokkuvõttes seda väärt. Lisaks saab siis näha, mida see Vivovit selle peale ütleb, et ma ainult rahulikus tempos seal uimerdan... Söögiks teeme täna täidetud baklažaane (tänu Katre-Helenale uue lemmiku eest!) ja hommikul potsatas postkasti ja uus Piloxingu DVD, mida tahaks ülevaadata ja proovida. Oi, kus ma tahaks end juba uuesti tööl näha ning kuidas ma tahaks järjest uusi asju peale õppida! Pühapäeval ongi plaanis täiesti uut programmi proovima minna. Jah, rasedana!


Kas teie kasutate mõnd aktiivsusmonitori/sammulugejat? Kuidas enda tootega rahul olete?

6 kommentaari:

Kirke ütles ...

Ostsin just täna endale Polar M400, üritan nüüd sellest sotti saada, annan kindlasti teada kui olen mõni aeg kasutanud ;)

Kati ütles ...

Ma olen muidu ise täiesti Polari usku, aga kuna omaduste pärast oli Vivofit parem, soetasin selle Loopi asemel.

Kaja ütles ...

Minul oli möned kuud kasutusel Jawbone, muidu väga hea - vahemaa suutis ilusti ära mööta (eksis umbes 200-300 m), aga seda pidi ise pidevalt kalibreerima, sellep nii öigesti näitaski. Samme luges väga korralikult ja ka ööund. Vahel kui unustasid ise uneresiimile panemast, tegi ta seda ikkagi automaatselt, agggga. u kuu tagasi hakkas käele lööve tekkima sellest ja siis uurides ja puurides selgus, et kummist jublaka sees on niklit ja mul selle allergia. Enne ei olekski vast teadnud, aga S. veel ei ole mingit löövet tekkinud, kasutab ka seda. Samuti yks söbranna.

Kati ütles ...

Sellepärast mu valik Vivole jäigi, et ta on nii lihtne: paned sätted paika ja ta teeb absoluutselt kõik ise ära. Eile luges sammud ka korralikult ära, niiet võta kinni, eks.

Mul on ka nikli allergia ja sellel seda sees pole :)

Anonüümne ütles ...

Kell on käe peal, seega kui kõndides kätt liigutad, siis ta loeb samme. KUi aga hoiad vankrist kinni ja lükkad seda, siis ta ilmselt ei loegi, kuna käsi ei liigu. Tean, et mõned on jala peale selle pannud.... nt kui rattaga sõidavad :P

Kati ütles ...

Ta loeb ikka vankrist kinni hoides ka. Katsetasin mitmeid variante ning hoidsin meelega vaid kellata käega vankrit. Tulemus oli ikka sama: kui uimerdasin, siis ei lugenud. Ilma vankrita jalutades samamoodi.