esmaspäev, 15. juuni 2015

Lobajutt: kaalust ja liikumisest

Kuna ma nüüd nädalake olen olnud sellel nö kaalulangetamise perioodil, siis tekkis mul paar mõtet ja küsimust edaspidisega. Nimelt, ma olen küll otsustanud, et konkreetsed ja põhjalikud treeningute-ja kaalunumbri postitused teen ma iga kuu viimasel või esimesel kuupäeval ära. Küll aga olen ma küsimuse ees, kas teha ka iga nädalalõpp mõni pisikene kokkuvõte? See on küsimus teile, sõbrakesed!

Näiteks saan ma öelda, et möödunud nädalal ma kõndisin:
  • esmaspäeval: 0km
  • teisipäeval:  5.45km
  • kolmapäeval: 6.19km
  • neljapäeval: 6.29km
  • reedel: 6.17km
  • laupäeval: 5.49km
  • pühapäeval: 5.94km
Kokku jalutasin ma 37.57km ajaga 8h:11min:32sek ja kaotasin 2550kcal
 
Iseenesest oleks lihtsam silma peal hoida iganädalaste pisikeste vahekokkuvõtetega, sest paljud asjad võivad kuulõikes lõpuks unustuste maale kaduda. Samas, kas ja kui palju mul igal nädalal rääkida on. Siis veel, kui trenni päriselt tegema juba hakkan, aga jalutamistega...?
Seega andke teada, millist varianti teie eelistaks?!

Selle nädalaga olen ma kaotanud 1.5kg!
Tegelikult olen ma selle 1.5 kilo peale päris üllatunud. Just tänu sellele, et reaalselt on see kadunud ca poole nädalaga. Kuni kolmapäevani olin ma püsinud pikemat aega ühes kaalus ja täna siis vaatas see -1.5kg ees.
Üllatunud olen ma ka sellepärast, et ma ei ole saanud tegelikult ühtki kaalulanguseks vajaliku punktik täita: söögikorrad on ebaregulaarsed ja kaootilised, liikumist on vaid 1.5h ja 5-7km päevas jalutamist ning magamistega on kuidas on. Täna hommikuks olin ma 48h jooksul maganud vaid neli tundi kokku.. Õnneks sain natukene päeval Mariannaga magada.

Räägime siis natukene avameelsemalt ka sellest kaalust ja eesmärkidest. Sünnitusmajja läksin ma ca 86 kilogrammiga. Nädal peale sünnitust kaalusin ma 79kg. Kuigi sünnitusmajja jäi mul 10kilo, siis rindade ja "millegi" arvelt see kaal veidi tõusis lõpuks. Tänasel hommikul vaatas kaalult vastu 77.6kg
Minu esialgseks eesmärgiks oleks poole aasta jooksul kätte saada number 65. Sinna on nüüd 12.6kg veel minna. Päris suureks ja võibolla ka natuke utoopiliseks eesmärgiks praegu veel, oleks Marianna sünnipäevaks kätte saada 58kilogrammi, millega ma oleksin siis absoluutses rahulolus ning kogemuste järgi eeldatavalt ka parimas vormis. Sinna on minna jäänud 19.6kg.

Mida esimeseks eesmärgiks tegema peab?
  • Saama korralikult une täis ja öösel magama
  • Toidukorrad regulaarseks ja korralikuks
  • Liikuma iga päev vähemalt tunni-kaks
Minu õnneks on mul toidu suhtes aastatega hea vaist ka silm tekkinud, nii et kogused ja tervislikuse koha pealt muret pole. Kõige raskem etapp ongi praegu korraliku söögi tegemiseks aja leidmisega ning kindlate vahede ja aegade paika saamisega.

Liikumise kohapealt olen ma siiani enam-vähem eesmärki täitnud, sest tõepoolest, sellised ajad meie jalutuskäigud kestavad. Ainus jama on selles, et vahel venib seda aega kõvasti, sest Elina kõnnib lapsele omase kiirusega. Teisalt annab ta seisualuse peal seistes mulle suuremat koormust lükkamisel.
Peagi tahaks juba jooksmist ka proovida. Mul oligi tegelikult plaanis seda eile või täna katsetada, aga eile sadas terve päeva vihma ning täna.. Tunnistan ausalt, et ma magasin ja õhtul oli targematki teha.

Kõige jamam ongi praegu selle väljapuhkamise ja magamisega. Nädalavahetusel oli täpselt nii, et laupäeva öösel olin ma üleval, magasin hommikul 2h enne kui Elina ärkas. Eile öösel olime me jälle üleval ning saime täna hommikul kell kuus magama. Pidime aga juba kell kaheksa tõusma, et arstile minna. Oi ma olin meie TH peale vihane! Ja olen siiani*.
Ma vähemalt loodan, et üsna pea saan ma Marianna öösel magama. Seda juba sellepärast, et praegu kannatab kõige all ka Elina, kes õe nutuga magada ei saa. Ja varsti peame hakkama me kõigile kolmele rutiini ja päevagraafikut sisse õpetama, sest augustist läheb Elina päevahoidu.

Jooksmisega on veel ju see teema, et augusti keskel on vaja ära joosta Ööjooku 10km. Utoopiliselt olin ma enda lõpuaja sinna tunni ümber ka veel ennustanud. Eesmärkiks on küll vahemaa lihtsalt kuidagi läbida, aga ikkagi- tahaks ju ikkagi endast parimat anda ning finišis on mind kahe ja poole kuune beebi ootamas.
Seega ongi mul aega vaid kaks kuud, et end viia sellisesse vormi, et ma suudaks selle 10km üldse läbida. Raske saab see olema, sest ainsad võimalused joosta on mul laupäeviti, pühapäeviti ja esmaspäeviti. Ma loodan et nendest niipaljugi piisab...


Niiet siis, kas teile meeldiks iganädalased vahekokkuvõtted või vaid korra kuus numbrid?

Kui keegi oskab, võita ka nõu anda, kuidas beebi öösel magama saada?



*Vihane olen ma sellepärast, et meie terveyshoitaja on nii uimane, ninnu-nännu mämmutaja ja jube, et ei meeldi ta mulle nagunii. Tänase pärast aga sest viimane kord küsis ta meilt, mis kell me vastuvõttu sooviks. Kui Gunnar ütles, et kell 13:00 on hea ja võtame selle, ütles ta lõpuks meile, et pani kella 9:15 selle... Ühesõnaga pakkus aega, mille me võtsime ning pani ikka hoopis teise aja. Ja noh, me ju olime terve öö üleval ja võite ettekujutada, kui raske oli üles tõusta ja kui suur nördimus oli üles ajada beebit, kes oli lõpuks magamas..

Marianna aga kasvab ja  kosub ilusti ning varsti kuu vanune beebi on selle kuu jooksul üllatavalt palju kasvanud. Nendest teemadest aga teinekord.

16 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Mind aga huvitab, et kuidas relaxmomist tellitud bandaaz ja retuusid on? Aitavad? Kannad neid kogu aeg?
Samuti meeldiks iganädalane kokkuvõte trennidest/liikumisest ning hea meelega loeks ka, mida sööd, kui aega saad.

Kati ütles ...

Pean tunnistama, et ma pole neid veel kandnud. Seda sel põhjusel, et bandaaž oli peale sünnitust väike ja ebamugav ning retuusid on ka veel veidi liiga kitsad (loe: tellisin liiga väiksed asjad :D).
Aga kohe kui need korralikult jalga saan, annan ülevaate :).

Menüü ja toitumisest räägin kindlasti ;)

Jevgenia Viks ütles ...

Nii naiivne oled!

Kati ütles ...

Mismõttes?

Anonüümne ütles ...

Oled väga tubli üksi kahe pisikesega ! Lase endal ka natuke puhata ja ilmselt laseb keha ka siis juba mõnest kilost lahti.Praegu on ka ilmselt stressis sellest kõigest ja hoiab oma jõuvarusid. Edu edaspidiseks ja jaksu Öööjooksul! Iganädalased postitused trennidest ja tüdrukutest oleks põnev jälgida.

Netty ütles ...

Sa oled nii tubli,et pärast sünnitust viitsid ja jaksad trenniga tegeleda:)

Helen ütles ...

Väga huvitav oleks lugeda iganädalast kokkuvõtet, samuti tunnen huvi menüü vastu.
Igatahes väga tubli oled!

Anonüümne ütles ...

Vaga tubli oled ja kull need kilod kukkuma hakkavad, imetamine aitab ju ka ekstra kaloreid poletada!
Ma maletan neid magamata oid vaga hasti ja siis ongi nii, et kaid terve paev ringi nagu zombie, mul on veel see jama, et ma voin ukstapuha kui vasinud olla aga paeval magama ma ei ole voimeline. Mind aitas see, et hakkasin umbes 3 nadalat parast sunnitust jooksmas kaima, meeletult palju andis energiat juurde ja aitas suure vasimusega voidelda. Loodan, et saad lapsed varsti oosel magama!

Kati ütles ...

Ma läheksin äärmiselt hea meelega juba jooksma, aga paraku kaht last pole kuskile jätta :(

Alli ütles ...

Mina jooksin 1.5 kuud peale teise lapse sündi SEB sügisjooksul 10 km. Aeg tuli küll väga nigel, üle 7 min/km, aga selle eest läbisin ma terve raja tõesti joostes, isegi joogipunktis ei kõndinud. Ka puudus mul isegi enne rasedust sisuliselt baasvastupidavus. Enne lapsi oli 10 km vist ka kõige pikem distants, mida ma ever jooksnud olin.

Liikuma hakkasin kui laps oli 3-päevane. Tegin siis mingi 2.5-kilomeetrise rulluisuringi. Mõnenädalase lapse kõrvalt hakkasin 15...20-minutilisi jooksuotsi tegema. Oleks ka rohkem jaksanud, aga beebi kõrvalt ära käimine ka natukeseks on algul üsna keeruline. Lapsi vaatas sel ajal mees. Võistluse puhul ongi minu meelest kõige raskem beebi nii organiseerida, et ta ema rajal oleku ajaks söönud ja maganud või magamas oleks. Jooksule tuleb juurde arvestada veel stardi- ja finišikoridoris oldud aeg.
Minu ülal kirjutatut ei tasu kindlasti võtta mingi eeskujuna. Beebi kõrvalt treenimisel tuleb ennekõike arvestada enesetunnet, mitte endale liiga teha ja mitte pettuda, kui algsed eesmärgid ei realiseeru. Sünnitusest taastumine on ääretult individuaalne. See, et keegi kusagil pooleaastase lapse kõrvalt maratone jookseb, ei tähenda, et kõik nii peavad suutma.

Kui vanem laps füüsilise koormuse saamiseks jalutades piisavat tempot hoida ei luba, kas lahenduseks võiks olla näiteks tandemkäru? Mul oli aga hoopis nii, et käisin rulluisutamas noorem laps kärus, vanem sõitis alguses tõuksiga, hiljem tavalise rattaga kaasa. Aja jooksul kujunevad need nipid ja võtted vist igaühel omamoodi välja.

Minu mõlemad lapsed on olnud esimestel elukuudel väga nigelad magajad. Maganud on vaid kõhukotis või kandelinas. Õhtuks lõid mul sedasi küll õlad tuld, aga vähemalt sain oma kodused toimetused, söögid, poes- ja muud käigud rahulikult laps linaga kõhul ära teha.

Jõudu!

Kati ütles ...

Ma usun, et baas on mul üsna hea all. Hakkasin juba paari päevase beebiga ca 5km ringe jalutama. Ja iseenesest on kaks kuud veel ju aega.

Õnneks on Marianna siis juba veidi suurem ka ja peaks idee kohaselt 2h hakkama saama küll ja parimal variandil ka magama terve selle aja.

Kati ütles ...

Ahjaa, mul selle jooksmisega on oma plaan, et läheme terve perega rajajuurde jalutama, mees jääb lastega jalutama ja ma jooksen nii kaua seal samas kui beebi ärkab ja mind otsima hakkab. Siis lähen kohe tema juurde :)

Kaidi K ütles ...

Loeks ka heameelega millega (telefoni äpp või mõni spordikell) oma kilomeetreid ja kaloreid loed?

Mulle nii meeldib lugeda, kuidas üks inimene jaksab end nõndaviisi liigutada. Võiks mulgi sellist tahtejõudud olla. :)

Kati ütles ...

Ma olen suhteliselt oldscool ja kasutan Endomondot :D. Pulsikellaks on mul ka ilma GPSita Polar FT40, mida ma keeldun välja vahetamast. Kui liikumised juba pikemateks ja regulaarsemateks muutuvad, läheb kasutusse ka Garmin Vivofit :)


Aitäh Sulle :)!

Anonüümne ütles ...

Mina olin enne rasedust 75 kg rasedude lõpuks 84kg ja sellest haiglasse jäi 11kg ja kaks kuud hiljem ilma mingi trennita ja toitu jälgimiseta on kaal 65 sest ausalt mul ei oleks seda aegagi kahe lapse kõrvalt, et kõike seda veel jälgida ja teha.....

Kati ütles ...

Selle kaalulangusega on see jama, et peale imetamise lõppu, võob see kõik tagasi tulla.

Mina ei jälgi toitumist ja tee trenni selleks, et kiiresti ja palju alla võtta. Mulle meeldin end liigutada ning sooviks üsna pea uuesti trenne andma hakata. Lisaks ootab ees Ööjooks. Selle kõige jaoks on vaja korraliku ja täisväärtusliku toitu. Kaalulangus on selle juures boonuseks ja mõneti ka vajalik.. :)