kolmapäev, 3. juuni 2015

Spordiblogi: mai statistika ja edasised plaanid

Ma olen küll selle statistika tegemisega hiljaks jäänudehk te olete mõistvad ja saate aru, et aega lihtsalt pole olnud. Kahe lapse vahel end ära jagada (ja sealhulgas üksi nendega olla), on paras katsumus. Siiani on olnud väga, väga raskeid hetki kui ka imelisi momente. Eks see rutiini ja rütmi kätte saamine võtab veidi aega ja kohanemist meilt kõigilt kolmelt.

Nii, nüüd aga mai juurde. Nagu ma arvasingi, sai mai üsna kehv kuu. numbrid on siin:

  • Jalutamine: 114km/ 28h:24min:37sek/ 8916 kcal
  • Piloxing: 48min:32sek/ 1035 kcal
  • Pilates/jooga: 2h:56min:27sek/ 883 kcal

Aktiivset aega oli kokku  32h:09min:50sek ning kokku kaotasin ma sel ajal 10834 kcal.

Nagu ma ütlesin ja arvasin, siis väga kehv kuu. Või noh, mis kehv— ma sain ju ühe suure sünnitusega hakkama, mis teeb igasugusele trennile silmad ette.

Jalutamas käisime me enamik aega kolmekesi. Vaid esimestel mai päevadel olime suure õega kahekesi. Ülejäänud aja oli Härra ka kaasas. Igapäevaselt jalutasime maha 6—8 km. Vahele jäid vaid päevad, mil olin sünnitamas ja sellele järgneval ajal, mil taastusin. Neljapäeval sain haiglast välja ja pühapäeval tegime esimese käruringi.

Minu ainus Piloxing jäi Piloxing Knockoutiks, kus lootsin sünnitama pääseda. Mida ilmselgelt ei juhtunud. Aga trenn oli hea ja hakkama sain ka.

Pilatest ja joogat ma vahelduva eduga enne sünnitust tegin ikka. Eriti nendel päevadel, kui jalutama ei pääsenud.


Ma olen palju mõelnud sellele, et kas mu liikumine ja trennitamine tegi sünnituse ka lihtsamaks või mitte. Võrreldes eelmise sünnitusega, läks see tõepoolest väga kergelt ja kiirelt. Pressidele eelnev aeg oli kerge ja naljatasime pidevalt Gunnariga, samas kui esimese sünnituse ajal karjusin ma koguaeg valudest. Ja pressid käisid seekord kiiremini ja kergemini. Ning keha ei olnud nii kurnatud peale sünnitust. Mäletan, et esimese korra ajal, olin ma täiesti läbi. Ma ei astunud, lamanud ega istunud korralikult mitu nädalat. Nüüd aga olin järgmisel päeval juba jalul.
Võta nüüd kinni kas asi oli mu aktiivsuses ja füüsilises vormis või faktis, et laste kaalu vahe oli ca 400g.


Mis nüüd edasi?  Ma ei tea isegi... Selles mõttes, et tänasega on kaks nädalat sünnitusest möödas. Kuigi ma tunnen end hästi ja nö valmis trenniks, siis tean ma et tegelikult peaks kehale veel aega andma.

Õnneks kaalulangusel mängib tähtsamat rolli toit. Asi, mida ma püüan küll koguaeg kontrolli all hoida, aga mis hetkel paratamatult käest läheb. Ja mitte selles mõttes, et ma õgiks ja sööks meeletult, vaid pigem pole mul lihtsalt tihti võimalust ja aega, et korralikult süüa. Vahel avastan ma alles kell kuus õhtul, et viimati sai ju keskpäeval suhu miskit pistetud. Ja ega see söögi tegemine ka veel koguaeg taha õnnestuda. Ma imestan ise ka, kuidas ma Elinale iga päev korraliku söögi saan tehtud!  Ma usun, et kui me enda igapäeva saame rutiini sisse, siis loksuvad söömised ka vaikselt paika.

Tegelikult on kaalu ja allavõtmisega üldse nii, et tean et sünnitusmajja jäi 10.5kg, millest juurde tuli ca 1—1.5kg piima ja rindade arvelt (reaalselt nagu!) , aga vahepeal ma kaalul pole enam käinud. Kõht on mul veel mõnusalt ees, aga Härra väitis, et jalad on peenemaks läinud. Noh, kui tõdeda, et lisaks kärutamisele käin ma igapäev kella viieni öösel toas edasi—tagasi, siis ei imesta!
See öine kõndimine toob aga tihti ette seda, et ma midagi näksin. Täna öösel.sõin näiteks banaani ära kell kaks...

Igatahes... jõuda tahtsin ma enda pika jutuga sinnani, et nagu te näete, on blogil uus kujundus. Seda siis seetõttu, et rasedus sai läbi ning blogi hakkab rohkem mu trennidele ja vormi saavutamisele keskenduma. Kuna ma aga veidi annaks kehale ikkagi aega, siis enne trennide jms algust ma ei hakka end kaalumisega üldse häirimagi. Kaalun end siis, kui saan loa trenni tegema hakata ning siin reaalselt midagi kajastada on.

Vahepeal loodan ma aga saada Elina ja Mariannaga rütmi ja rutiini sisse. Praegu on küll üsna nadisti, sest Mariannal on komme terve päev rahus magada ning siis öösel streikida ning kella viieni üleval hoida mind. Veab kui enne Elina magama saan, aga eriti hull olukord on siis, kui mõlemad mul nutavad ja magama ei saa kumbagi. Või siis teise võimalusena äratab Marianna nutt keset ööd Elina üles ja too ei soostu enam uinuma (ei tea jah, miks ma hommikul kell kuus blogi kirjutan!). 

Ühesõnaga, andestust, et blogi veidi soiku on vajunud ja mõne aja veel vaiksem on! Loodan ise ka üsna pea juba aktiivsem ja teovõimelisem olla!

Lõppu panen ma aga pildi, mis ma tegin eelmisel reedel. Ehk siis nädal peale sünnitust.




6 kommentaari:

Marina ütles ...

Väga hea näed välja ja ma arvan, et tänu su heale füüsisele, saad kiirelt oma endise keha tagasi.

Kati ütles ...

Ma loodan ka, et mis kergelt tuli, see kergel läheb :)

Anonüümne ütles ...

Üldjuhul ongi teine sünnitus kergem kui esimene. :)
Palju õnne ja jõudu ja magamata öid. ;)

Kati ütles ...

Nääh, rikud mu helesinise unistuse sellest, et ma tubli olin, et liikusin :D

Aitäh! Ööd on neil pikad ja unetud küll :)

Kreete Randpalu ütles ...

Loen hetkel seda postitust ja olen nüüd hetkel täpselt samas kohas :D Beebi kahenädalane (homme) ja kõik toitumine ning uni segamini. Oh kuna küll see veel korda saab. Ei kujutaks veel ette, kui kaks last oleks :)
Haiglasse jäi mul ka 10kg, ainult tisse mul ei tulnud ja näen hetkel kõvasti vaeva, et piima tekitada.
Tahaks kah juba liikuma hakata, samas mul oli kiirekorraline keiser, niiet pean vist veidi veel tagasi hoidma ( kuigi ise tunnen, et võiks juba teha miskit) :)

Kati ütles ...

Esiteks, palju õnne! :)

Eks sellega olegi nii, et tunned et võiks, aga ega vist ei või küll. Eriti keisri puhul ma ootaks küll ca 2-3 kuud kindlasti ja annaks aega haaval taastuda :).