neljapäev, 1. oktoober 2015

Septembri statistika

Jällegi on üks kuu liikumist mööda saanud. Kui statistikat vaadata, siis peale sünnitust üks parimaid kuid. Jah, jooksukilomeetreid jäi seekord veidi väheseks (kuu alguses oli ju pisike kriis ja terviserike kahe jooksu ajal), aga üldplaanis sai sel kuul kõige rohkem kilomeetreid läbitud ja kalorikulu oli uhke.

Aga septembris ma:
  • jooksin: 76.12km/ 8:49:55 /7467kcal
  • jalutasin: 125km/35:37:07/ 11110kcal
  • Fitness walking: 6.06km/ 1:00:00/ 518kcal
  • jõutrenni: 1:25:39/ 820kcal
  • Piloxingut: 4:32:09/ 5556kcal
Terve septembri jooksul läbisin ma kokku 232km, aktiivset aega kulus 51h:21min:50sek ning selle aja jooksul kulutasin ma kokku 25471kcal. Numbrid tunduvad juba üsna eeskujulikud. Sügis on selles suhtes mu lemmikaeg, et lastega annab palju hõlpsamini liikuda. Pole liiga palav ega liiga külm veel. Ja tundub et kargem õhk meeldib Mariannale ka rohkem, sest viimasel ajal on ta päris kenasti õues maganud ja jalutada lasknud. Viimasel kahel päeval läbisime me näiteks kokku 30km, millest poole oli Marianna linas ning poole vankris.

Kaaluteemat ma siia tooma ei hakka. Sel lihtsal põhjusel, et neid saab nagunii iganädalaselt lugeda. Mõõtnud ma ka ennast rohkem pole, kui vööd igal nädalal. Aga näiteks kaks kuud tagasi ostetud püksid on küll laiad ning mõtlen siin vaikselt raseduseelseid teksasi proovima hakata. Pluusid lähevad küll juba selga ilusti.

Jooksmisega on nagu ikka. Nädalavahetusel teen ma ühe kümne kilomeetrise ringi ning kolmapäeva ja reede öösiti 5+km. Miks nüüd nii? Sellepärast et alates septembrist hakkasin ma ju esmaspäeviti Piloxingut andma ning esmaspäevane jooks kadus sinna auku. Selle tõstsin ma siis reedese peale ning laupäevase pika jooksu, teen ma nüüd pühapäeviti hoopis. Siis on ikka vahel päevi puhkamiseks ka. Kui seda jalutamismaratoni puhkuseks saab nimetada, eks.

Piloxingust pole ma eriti rääkinudki. Sellega on nüüd nii, et sain endale uue saali ning absoluutselt iga kord on mu saal täis olnud. Alla kolmekümne inimese pole kunagi kohal olnud. Kui esimene kord oli mul endal pabin sees ja nii mõnigi asi läks metsa ja sassi, siis tänaseks hetkeks panin ma endale sobiva kava kokku ja viimases trennis panin ikka täiega. Mu käelihased ja selg ning kõht on siiani valusad! Ja iga korraga tuleb minusse seda treeneri tunnetust aina rohkem juurde. Ma vähemalt annan enda poolt kõik, et inimesed alla ei annaks, et neid tunnis lahe oleks ja nad veidi rohke pingutaks, kui nad arvavad et suudavad. Ühesõnaga, mul on hea meel trennis tagasi olla!

Lihastrenniga on nagu on. Ma lihtsalt ei suuda end motiveerida siin kodus midagi tegema. Ehk peaks hakkama jälle jõusaalile mõtlema. See tähendaks aga seda, et Gunnar peaks laupäevasel päeval ka lastega üks hakkama saama mingi aja. Ja kui ma kodus soovin miskit teha, siis on mul üks väike inimene, kellele see mõte kohe üldse ei meeldi ning seda valjuhäälselt kuulutab. Ja üks teine, veidi suurem inimene, kes tahab hirmsalt kaasa teha, aga kokkuvõttes mind segama hakkab. Nii et eelistan siiski vaikselt omaette pigem rassida.

Aga üleüldseis plaanis on hea. Ma tunnen ja näen kuidas mu keha muutub. Kuidas lihas kasvab ja läheb tugevamaks. Küll see varsti rasva alt välja ka paistma hakkab. Tasapisi hakkab pisike muskel jälle tekkima, tagumiks läheb ümaramaks ja kõhule hakkavad jooned sisse joonistuma. Ma suudan endast trennis rohkem anda ning naudin seda kraadi võrra rohkem kui enne. Uute, väiksemate riietega on väga mugav ja ilus trenni teha ning uued Lunarglided teenivad end hästi. Ja kuigi ma olen paar korda päevasel ajal jooksmas käinud, siis öisete sammude vastu ei saa. Ma lihtsalt naudin öiseid jookse. Imelik, eks!?

Väljavõte Instast: Piloxingu lõpp, Mariannaga esimesel tiirul jalutamas. Ja jah, ma kannan dresse :D


Kuidas teie kuu möödus?

Kommentaare ei ole: