pühapäev, 20. detsember 2015

Dancesti aastalõpu trennimaraton 17.12.2015

Seekord palju juttu ei tule ning saab olema rohkem selline pildi-postitus. Miks? No, sest ega rääkida midagi polegi ja üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna.

Neljapäeval toimus meie järjekordne trennimaraton. Üritus läks suurepäraselt ja kohal oli ca 40 naist. Kuna ul oli seekord Marianna kaasas, siis kahjuks ma ise kõiges kaasa lüüa ei saanud, kuid see-eest enda Piloxingut näidates, andsin ma täiega. Ma ei tea miks, aga alati, kui ma saan endale mikri külge, muusika taha kõvasti mängima ja rahkvamassi taha, on mu energia palju suurem. Seda enam, set minu taha on tekkinud mind toetav ja kallis seltskond. Ma ammutan neist täiega energiat ning kaon ise totaalselt treeningu sisse ära. Hoopis teise maailma...

Igatahes, kava oli meil seekord siis niipidi, et soojendasime end üles (kes soojendas, kes mitte, loe: mina istusin Mariannaga maas), tegime grupipildi ning mäng võiski alata. Marta läks Mariannaga välja mängima, kuna alustasin seekord mina. Minu kava oli täpselt 19min pikkune ja olin spetsiaalselt selle jaoks vaadanud kõik enda vanad kavad üle, et sealt kasutamata asju sisse panna. Lõpus nähtud emotsioonide põhjal, kukkus vist västi välja! Vähemalt ma ise tundsin küll, et seekord panin ma üsna kümnesse.

Edasi vahetasime me Martaga kohad ning ta hakkas näitama StripFiti. Proovisin küll Mariannaga seda kaasa teha, aga tulutult- laps ei ole ju süles paigal ja muusika oli natuke liiga kõva tema kõrvakeste jaoks. Nii me siis ikkagi välja läksime ning jälgisin pepuliigutamist akna kaudu.

Siis lõi Aleksandra enda pillid lahti. Kuigi ma ise vist ei jõua kunagi Combatit kaasa teha, siis vaadata on seda alati nii äge. Inimeste emotsioone, seda kuidas Aleksandra seda naudib ja samamoodi- täiesti teise maailma ära kaob. Minu jaoks ongi nii naljakas, kuidas ma oma esialgse arvamuse Aleksandra kohta kujundasin trennide järgi ning edasisel tutvumisel avastasin, et ta on hoopis teistsugusem inimene.
Kui ta oli enda trenni ära andnud, jutustas ta natukene enda teekonnast. Siis avastasin ma, et oleme sarnasemaski kui esialgu arvasin: nagu minagi, on Aleksandra võtnud alla üle kahekümne kilo, treeninud ennast Marek Kalmuse all lavavormi, selle mõtte siis maha pidanud matma ning jälle kosunud. Ning lõpuks avastanud enda jaoks trenni mida armastab ning ilus ja sale jälle on. Jah, mina veel ilus ja sale pole, aga teel sinna. Mõlemad oleme me sellised, kes vajavad endale toetajaid ja sõpru taha ning usun, et lisaks perele, oleme me need Dancestist leidnud.
Igatahes suur au ja kiitus Aleksandrale ning tema kõne sai mu nii kaugele, et olen peale seda näpuga kavast järge hoidnud ning tele tagasi saanud!

Kui aga maratoni juurde tagasi minna, siis peale pisikest puhkus, hakkas peale lihas osa. Aleksandra alustas jalgade ja tuharaga, mina tegin kõhu-selja ning Martale jäid seekord õlg ja käed. Lõppu venitas Marta nad veel ära ka ning oligi üks suurepärane ja edukas kaks-tundi veedetud.

Marianna pidas end korralikult üleval ning vajus juba lihastöö ajal ära turva hälli magama. Teised jäid veel trennijärgselt smuutitama ja jutustama ka, aga kuna mul oli isiklik sohver Rootsis, siis pidin teistega arvestama ja varasemalt koju tulema hakkama.

Nagu märgata, siis seekord LatinoFiti kavas ei olnud. Minu suureks kurvastuseks, lõpetab Marta need trennid ära. Tegelikult arusaadav ka, sest uuest aastast on trennide maht väga suur: erinevad lastetrennid, Bodycombat, Piloxing, StripFit ja tantsutrennid. Laste vanusegruppe tuleb uuest aastast lausa neli. Minu trennid hakkavad olema kaks korda nädalas ning Combatit on lausa kolm korda nädalas. Samamoodi tantsutrenne, kus ma vist enda suureks rõõmuks käima saan nüüd hakata!

Aga mida siin ikka enam jahuda, näitan mõnda killukest ürituselt. Piltide autor nagu ikka Allan Jorits (LINK).








2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Laheb kull antud teemast valja, aga appi kui sarnane su pisike on oma suuremale oele! Nagu kaksikud :)

Kati ütles ...

Nad on jaa mul kuidagi eriti hästi välja kukkunud :) :)