esmaspäev, 22. veebruar 2016

Treeningnädal: 15-21.02

Jäin enda tegemistega eile hilja peale, seda sõna otseses mõttes, sest läksin alles 21.30 kepikõnnile, aga parandan täna enda vea ja toon teie ette möödunud nädala kokkuvõtte. Nädal oli üpris keskmine ja lõppes minu jaoks vägagi mõnusalt. Nimelt sain ma pühapäeval jällegi Martat asendada ja andsin oma esimese täispika lihastrenni. Hurraa!

  • esmaspäev: tantsisin 59min/ Piloxingut 1h:01min
  • teisipäev: jalutasin 9.37km/ 36min üldlihastrenni
  • kolmapäev: jalutasin 13.95km
  • neljapäev: üldlihastrenni 48min/ tantsisin 40min
  • reede: jalutasin 6.24km/ Piloxingut 15min
  • laupäev: jooksin 10.21km
  • pühapäev: 59min üldlihastreeningut/ kepikõndisin 8.30km

Esmaspäevad on nagu ikka; tunni jagu tantsutrenni ja tunni jagu Piloxingut. Sel korral juhtus aga nii, et jäin tundi andma mõlema lapsega. Noh, tuleb tnnistada, et kuigi natuke keeruline oli, siis mul on trennis toredad ja armsad naised ning trenn sai antud. Raskeks läks alles venituse ajal, kui Elina tähtsalt teatas, et tal vaja nüüd pissile minna. Õnneks naised juba oskavad ja tegid selle kahe minutilise venituse ise lõpuni!

Teisipäeval juhtus nii, et kui Elina oli Kerhosse viidud, jäi tagasiteel Marianna magama. Lupsasin siis vahepeal kiiresti tuppa, vahetasin riided mugavamate vastu, jalanõud ka ning jalutasin vankriga edasi. Lõpuks, kui Marianna ärkas, oli kell sealmaal et koju polnud mõtet enam kümneks minutiks tulla ning suundusime Elinale vastu. Jalutasime koos tagasi koju ka ja tulid ilusad kilomeetrid. Elinaga koos jalutamine tõi keskmist tempot küll alla, aga 1h:44min sai jalgadel mööda saadetud.
Õhtul sai natukene kolmapäevaseks lihastreeninguks valmistatud.

Kolmapäeval jäi aga juhuse tahtel seekordne lihastreening ära. Aga midagi hullu polnud, sest kui ma kella üheksaks Elina hoidu viisin, siis otsustasin Mariannaga imeilusat ilma nautida ning suundusime jalutama. Tundub, et väike piiga sai ka aru, et ilm on tõepoolest imeline ning tegi pea kahe-poole tunnise une! Suurepärane!

Neljapäeval oli ilm jälle muutunud ja meil oli tubane päev. Tegin üldlihastreeningut ning õhtul läksime lastega tantsima. Seekordne tantsimine jäi aga minimaalseks, sest Elina oli ülemeelikus tujus ja pidin teda pidevalt korrale kutsuma. Samas oli Marianna jälle memmekas ning enamus aega süles. Noh, pole midagi, lohutan end sellega, et nüüd ei pea ma nende kahega endam oma trenne jagama. Kuigi otsustasime, et Elinaga teeme neljapäevase mineku siiski traditsiooniks ja too tuleb minuga kaasa. Gunnar ja Marianna lihtsalt tulevad meile siis järgi õhtul.

Reedel olin ma läbi! Olin öösel vaid üksikud tunnid maganud ja jõud oli täiesti otsas. Selge, puhkepäev! Õhtul organiseerisin vaid nii palju, et Elina läks vanaema juurde ja käisin Marianna uneajal pikema poetiiru. Lihtsalt selleks et kella aktiivsus täis saada ja Gunnari viimase tööpäeva puhul talle väikene üllatus korraldada.

Laupäeval nagu ikka pikem jooks. Või noh, 10km pole minu jaoks enam pikk vaid üsna tavapärane jooks. Küll aga otsustasin  ma seekord ilma trotsida ja pulsi järgi joosta. Õhtuks olid kõik kõnniteed umbe sadanud ning liikumine üsna keeruline. valisin ma ka loomulikult parajate tõusudega marsruudi! Igatahes sai tehtud korralik treeningjooks distantsiga 10.21km, mille läbimiseks kulus 1h:04min ning mind saatis keskmine pulss sagedusel 175BPM. Väga, väga hea jooks esimese korra kohta.

Pühapäeval sai aga nii, et pidin, ei, pidin on vale sõna... Sain võimaluse jälle Martat asendada ning oma lihastreeningut pakkuda. Seekord siis terve tunni koos soojenduse ja venitusega. Ma ei tea kuidas trennilistega on, aga minul endal annavad küll lihased tunda. Ja ma olen neid harjutusi juba nädalaid kodus vihtunud! Tähendab, et ikkagi grupis ja grupi ees olles, pingutad endast rohkem välja.
Õhtul läksin veel kepikõnnile ka. Jälgisin jällegi pulssi, mille Taimi mulle kavasse ette oli kirjutanud. 8.3km ajaga 1h:18min. Oleks kiireminig, aga pulssi üle 130BPM ei saa lasta.

Selline mõnus nädal. Kurta ei saa, aga hõisata veel ka mitte. Eriti hea meel on mul nende kahe pika kärutiiru üle. Loodan selliseid sõite ka tulevikus teha. Sel nädalal vast mitte, sest nii Elinal kui Gunnaril on puhkus. Aga tulevikus.

Üleüldse hakkab mul sellest nädalast pihta treenimine Ööjooksuks. Kohandasin enda jooksukava muude trennidega klappima ning suskasin sisse ka ühe puhkepäeva. Käruga jalutamisi ma siiski treeninguks ei loe.

Minu uus kava hakkab välja nähema selline (ideaalis):
  • esmaspäev: Piloxing+ tantsutrenn
  • teisipäev: 60+min jooksutrenn pulsiga 174-180BPM
  • kolmapäev: lihastreening
  • neljapäev: intervallijooks pulsiga 150-155BPM+ 178.185BPM, kokku 32min+ tantsutrenn
  • reede: puhkepäev
  • laupäev: 60+ jooksutrenn pulsiga 174-180BPM
  • pühapäev: kepikõnd 60+min pulsiga 120-130BPM
Lisaks tulevad ka jooksuharjutused kord nädalas, peale kepikõndi ning üle nädala intervalli järgi. Ühesõnaga, päris tihe graafik saab olema. Lisaks tahaksin ma korra-kaks nädalas ka jõusaali jõuda. Millal, ma küll ei tea! Eks see kujuneb aja jooksul välja.

Igatahes olen ma äretult õnnelik, et Gunnaril uus töö hakkab, mis mul sellist graafikut pidada lubab!

Nüüd aga pakime me asjad kokku ja lähen esmaspäevasesse tantsu-ja Piloxingu trenni!


PS: suveks spagaat maha- who's with me?!

reede, 19. veebruar 2016

BeFit 2016 vahekokkuvõte

Täna avastasin ma, et Her's ajakirja BeFit2016 lõpuni on jäänud vaid 16 päeva. Vähemalt minul, sest minu kuupäev kukub 07.03. Mida ma selle ajaga teinud ja saavutanud olen? Enda arust tegelikult mitte midagi. Ma küll treenin palju ja korralikult ja isegi väga mitmekesiselt ja targalt, aga erilist muutust ma siiski täheldanud pole. Eriti masendab (no ei ta nüüd tegelikult masenda, aga saate mõttest aru, eks?!) kaal, mis mitte mingi valemiga ei lange ega lange. Jah, ma mõistan hästi, et usaldada tuleks siiski mõõdulinti ja riideid, aga... Ma ausaltöeldes ise lootsin selleks ajaks juba oma skinny aegsetes teksades olla. Selle asemel otsin ma üleeile endale spordirinnahoidja suuruses S, mis oli mulle väike. Järgmisel päeval ostsin siis M suuruse lisaks ja see istus ilusti. Nojah, rinnahoidjate kohapeal võib saatuslikuks saada ka fakt, et ma veel imetan...

Üleeile tõmbasin aga jalga ühed teksad, mis said pea 2.5a. tagasi ostetud, kui veel 60kg kaalusin. Läksid kenasti jalga ja sangasi ka ei jäänud. Suur saavutus seegi vast. Kui ma trennis käin, siis julgen juba üle ülipika aja ümber pluuse kanda. Ainsaks "häbikohaks" on matitööd, kus nahk ja kookon, kus Marianna sees oli, rippu läheb. See on kole. Aga selle vastu kuuldavasti ei aita ei trenn ega toit vaid ainult aeg. Tähendab, et trenn ja toit ka, aga võtab pikemalt aega. Mäletan, et isegi 53 kilo kaaludes ja ülitreenitud kõhuga, oli see pisikene nahatükike alati olemas. Eks kumm venib ka lõpuks bälja kui seda koguaeg venitada!

Ühesõnaga, kaalunud ma ennast ei ole mingi kaks nädalat. Mõõtnud ei ole ma rohkem kui võistluse alguses sai seda tehtud. Trenni teen ma korralikult, aga vat vahel läheb see toitumine täiesti lappama. Süüdistan totaalselt hiliseid üleval oleku aegu! Kolmapäeval sai näiteks terve päeva üliubli oldud ja kui siis õhtul/öösel Gunnariga üleval oli, sõin ma nii muuseas ära paki minipirukaid ja sinna otsa veel kama ka. Normaalne, eks?!
Ja siis tuleb ette selliseid päevai, kus vahed on liiga pikad. Söökikordadel siis. Eile läksime lastega tantsutrenni ja ostsin sinna vahepalaks kaasa ühe proteiinibatooni. Arvestasin, et olen hiljemalt 22:30 kodus ja siis söön kerge õhtusöögi. Sõin selle arvestause järgi enda batooni ära ja olin rahul. Õhtu läks aga selliseks, et sööma sain ma alles veidi enne keskööd. Selleks ajaks oli mul täielik näljapaistetus ja pisikene valugi juba platsis ja selle vastu enam söök ka ei aidanud.

Aga nüüd on 16 päeva veel aega. Kuusteist päeva, et võtta kokku enda viimasedki juvarud ja teha korralik lõpuspurt ja mingeidki tulemusi ette näidata. Õnneks sattus see lõpp hea aja peale, sest terve järgneva nädala on Gunnar kodus ja ma saan vabalt liikuda ta treenida nii palju kui ma tahan. Esimese asjana võtan ma kätte enda jooksukava ning sobitan need kõigi teiste trennidega klappima. Kuna Dancesti trennid on kindlatel aegadel ja nendega mängida ei saa, siis pean ma sobitama jooksud nii, et tuleks sisse puhkepäev ning mitu rasket trenni ühele päevale ei satuks. Lisaks püüan ma tihedamalt jõusaali jõuda. Tihedamalt siis kui kord kuue kuu jooksul! Tahaks sinna siiski 1-2 korda nädalas jõuda. Kuna ma nüüd hakkan puhast lihastrenni ka Dancestis andma, siis hulluks ei saa minna ja tuleb seegi nö lihastreeningu-jõusaali alla lükata.

Aah, nüüd ma hakkan juba puterdama ja seosetuid lauseid kokku vorpima! Andestust, sain öösel kell kolm alles magama ja ärkasin pool üheksa. Täna võtangi vast natukene rahulikumalt. Teen mõned harjutused, viin õhtul Elina vanaemale külla ja lähen Mariannaga jalutama. Õhtul teeme Gunnarile viimase Rootsi sõidu lõpetamise puhul kooku ning ehk saame kenal kellaajal magamagi. Loota ju võib!
Homme ootab ees jälle pikk jooks ja selle tarbeks peaks veidi jõudu koguma ja välja puhkama.

Aga et mitte postitust kuidagi masendava alanoodiga jätta, siis ütlen, et ega ma tegelikult väga patja nuta. Jah, ma võiks olla tubli ja selle kaalu imekiirusel liikuma saada, aga mõtlen nii, et ju on see kevad siis minu aeg ja küll ma suveks kenas vormis olen. Paljud asjad lähevad nüüdsest paremaks ja lihtsamaks ning kevad viib peagi selle musta ja sünge aja pealt. Natukene kahju on, et ma oma eesmärke BeFit konkurssi raames täide ei suutnud viia, aga leian et olen siiski suure sammu juba astunud.

Et ma aga niisama mingit jama suust välja ei ajaks, võtsin end lõpuks kokku ja tegin uued pildid ka ära. Vanu näeb SIIT (LINK). Kõiki "enne" pilte osalejatest näeb aga SIIT (LINK) ja alates 15.03, kui konkurss lukku läheb, saab hakata ka võrdluspilte hindama. Ma annan kindlasti sellest ajast ka märku, aga mingeid hääli mina endale teilt kerjama ega paluma ei hakka. Mina sooviks just, et te vaataksite neid pilte lõpuks ja annaksite enda hääle, kellelegi, kes tõepoolest on tööd teinud ja seda häält väärt!

Ja jälle jäin ma jutustama hoopis millegist muust. Rohkem enam ei keeruta ja panen klõpsud siia üles.

PS: Ma tean küll, et ühel pildil on lipikud väljas :D!

Praegune seis VS Ideaal


esmaspäev, 15. veebruar 2016

Treeningnädal: 8-14.02

Järjekordne nädal on ära treenitud. Seekord olen ma üsna rahul ja pean nentima, et uuem tehnika toimib mu puhul paremini. Energiat on rohkem, aega on rohkem ja keha tunneb end paremini.

Tänu Dancesti uutele suunadele, sai natukene teistsugusemat trenni ka tehtud ja need veidi tüütud üla-, ja alakeha trennid ära jätta.

Aga ilma keerutamata, nädal nägi välja selline:
  • esmaspäev: tantsisin 45min/ Piloxing 1h:02min
  • teisipäev: üldkehatreening 1h:32min/ tantsisin 19min/ jalutasin 54min
  • kolmapäev: Piloxing 1h:02min
  • neljapäev: hommikuvõimlemine 19min/ jalutasin 59min/ tantsisin 50min
  • reede: üldkehatreening 1h:08min/ jalutasin 54min
  • laupäev: jooksin 17.2km
  • pühapäev: üldkehatreening 31min/ kepikõnd 1h:18min

Ühesõnaga, ma vahetasin need erinevad, ala- ja ülakeha treeningud üldkehatreeningu vastu. Ja põhjus on väga lihtne: alates sellest kolmapäevast lisanduvad Dancesti tunniplaani lihastreeningud, mida viin läbi mina! Seega selle nädala panin ma hoolega kava kokku ja katsetasin erinevaid harjutusi. Enda treeningud lõpetasin ma veel maja trepil üles-alla jooksuga, mis mu enda meelest mõjus äärmiselt hästi mu vastupidavusele..

Kuna Mariannal oli teisipäeval palavik, siis järgnevatel päevadel ma teda õue ei viinud. Selle asemel tuli toas leida tegevust, mis päevase liikumisvajaduse ära täidaks. Piloxing toimib hästi. Tegelikult tegin ma vaid poksi liigutusi, aga seda parem, eks!

Neljapäeval käisime lastega tantsimas ka jälle, ja seekord olid mõlemad eeskujulikud ja sain isegi tantsida!

Laupäeval võtsin ma terve päeva muudkui hoogu. Vaatasin hommikul, et Margit käis hommikul pikka maad jooksmas. Vaatasin terve päeva, et nii ilus ilm on, et õhtul teen ka 13-14km ära. Kui ma siis kell kaheksa teele asusin, hakkas aga lund sadama. Need kuramuse lumeräätsakad olid peopesa suurused ja hakkasid lõpuks silmadele haiget tegema. Aga joosta oli kuidagi kerge. "Süüdistan" selles neid treppidel jooksmisi! Igatahes tuli kokku 17km ja ajaga 1h:49min. Talve, lumesaju ja sörgi kohta üsna kena tulemus minu arust. Keskmine pulss vaid 168BPM, seega mõnus liuglemine.

Pühapäeval sain panna enda üldkehatreeningute ühe osa käiku, sest Marta oli haigestunud ja andsin koos tema õega DanceFiti, milles Gittale jäi tantsuline osa ning minule lihastreening. Tõepoolest, seal tunnen ma end ikka väga kodus!

Lisaks otsustasin ma õhtul siiski veel välja ronida ning keppidelt tolmu pühkida. Kokku jalutasin ma 8.45km ja seda ajaga 1h:18min. Teed olid halvas korras ja libedad, muidu oleks ehk veidi kiiremaltki saanud.

Igatahes, sel nädalal on veel natukene kaootilist liikumist tulemas, aga veebruari viimaseks nädalaks on mul juba treeningkava paika pandud ja alustan vaikselt jooksuhooajaga ning Ööjooksuks treenimisega. Sattus see kõik muidugi heale ajale, sest Gunnari kodus olles, saan ma igapäevaselt selle pisukese aja näpistada endale. Hurraa!

Lõppu aga pildike sellest, millise tee ma tegelikult maha olen juba käinud. Ise nagu aru väga aru ei saagi, aga pilt räägib rohkem kui tuhat sõna. Vahe 7kuud ja 13kg!



pühapäev, 7. veebruar 2016

Treeningnädal: 1-7.02

On aeg jälle üks nädal kokku võtta. Nädal algas selles mõttes kehvalt, et astusin kaalule ja.. kilo oli juures. Positiivseks pöörasin ma aga asja sellega, et otsisin oma vanad kavad välja, et sealt natukene inspiratsiooni ja abi ammutada. Ja tegelikult mööduski terve ülejäänud nädal kenasti ning kaal langes mühinal. Kuniks tuli nädalavahetus, magamata öötunnid ja päris hektiline ajagraafik. Noh, lohutan end sellega, et homme on esmaspäeva ja saangi jälle puhtalt lehelt alustada.

Lisaks sain ma aru, et olen oma treeningutega natukene liiale läinud. Ma olen kaotanud trennides ära selle lõbususe ja mõnu tunde. Olen hakanud jälle mehhaaniliselt ja tihti ka liialdades ennast tagant sundima. Sellest võis ka see kaaluseisak tingitud olla nagu allpool kommentaarideski on arvatud.

Igatahes võtsin ma sel nädalal veidi vabamalt, puhkasin rohkem ja nautisin lihtsalt aktiivset aega. Näiteks käisin ma jõutrenni asemel nädala sees lastega kelgutamas. Lükkasin vankrit ees ja tõmbasin kelku järgi ja lisaks kehalisele koormusele, sai vaim üle tunni aja heaoluhormoone. Ideaalne ju!

Nädal nägi aga välja selline:
  • esmaspäev: jooksin 5.17km/ tantsisin 49min/ Piloxingut 1h:05min
  • teisipäev: jalutasin 9.52km/ tantsisin 10min
  • kolmapäev: jalutasin 10.34km/ tantsisin 1h:12min
  • neljapäev: jalutasin 5.30km/ tantsisin 1h:02min
  • reede: jalutasin 5.06km/ üldkehatreeningut 29min/ tantsisin 33min
  • laupäev: TRENNIMARATON: 25min tantsu/ 20min Piloxing/ 10min Bodycombat/ 15min üldkehatreening/ 20min venitust
  • pühapäev: jooksin 10km

Okei, mõne meelest pole ehk ma siiski ennast liigutamise suhtes tagasi võtnud, aga sellele nädalale juhtus lihtsalt see trennimaraton, mille jaoks pidin veidi ettevalmistusi tegema. Aga nii palju suutsin ma end tagasi ikkagi hoida, et tahtsin minna veel peale trennimaratoni jooksma ja enne pühapäevast jooksu DanceFiti, aga ei teinud seda. Valisin hoopis tagasitõmbamise ja otsustasin, et pole mõtet end ribadeks tõmmata.
Alates eelmisest nädalast lisandusid siis kavasse ka tantsutrennid. Kaks korda nädalas. Neljapäevased trennid on küll veidi kožmaarsed, sest mul on lapsed kaasas, kes mind piiravad, aga pole hullu, midagi saab ikkagi tehtud ja mõte on see mis loeb. Paari nädala pärast võib miskit põnevat veel juhtuda!

Trennimaraton läks meil üle ootuste hästi. Minu jaoks eriti tore oli tagasiside lihastreeningu kohta. Täna tulid naised Combatisse ja kurtsid, et nad ei saa ei istuda ega astuda. See on ju ometi hea! Tähendab, et trenn läks asja ette. Ja ma usun siiralt, et üks selline treening peaks kuuluma iga trennilise kavasse. Ja teate, ma ei teinud pooltki plaanitust ära. Aga nii palju kui ma neid eile jälgisin, siis olid kõigil näeod lõbusad ja mitte üks ei saanud aru, kui suurt trenni nad tegelikult teevad. Alles täna jõudis see kohale.

Tahtsin väga ka Bodycombatis osaleda, aga pean tõdema, et üle kümne minuti ma seal olla ei suutnud.  Kardan, et ma olen liialt nõrk, nii et minu respect kõigile, kes seal nädalast-nädalasse käivad!
Marta Dancehallis sai ka keha mõnusa koormuse ja oi, kuidas mulle see stiil meeldib.

Ühesõnaga, kokkuvõtteks öeldes, siis ma püüan end veidi tagasi tõmmata. Ma tean ja tunnen, mis asi on ületrenitus ja seekord vist tundsin üsna vara juba märgid ära. Hakkasin ennast teistega võrdlema, teistest rohkem kaloreid kaotama jne, jne. Mõtlemata sellele, ei ainus, kellega ma ennast võrdlema peaks, olen ma ise. Nii et ma pigem keskendun veidi rohkem menüüle ja liigutan end täpselt nii palju kui vaja. Kui ikka lastega kelgutiirust piisab, siis piisab. Sest nagu teada, siis puhkus on tugevatele!

BeFit 2016 konkurssi raames on aega veel täpselt kuu ehk neli nädalat. Lihast on nüüd alla ehitatud, nüüd viimased nädalad on aeg mõni kilo kaotada siiski ning lihas nähtavale tuua. usun, et uue menüü ning veidi teistsugusema treeninglahendusega, ei tohiks see probleem olla!

Pöidlad pihku!

PS: Tulge meile trenni!




Piltide au nagu ikka Allan Jorits Photography.

kolmapäev, 3. veebruar 2016

Esineb ka selliseid päevi

Eile oli minu jaoks kuidagi väga raske päev. Kuigi ma sain magada lausa 10h ja kõik oli nagu hästi, siis ikkagi oli kuidagi rusuv tunne terve päeva peal. Mõtlesin terve päeva enda toitumise üle, enda liikumise üle ning meie pere tuleviku üle.

Käisin ka kaalul eile hommikul ja võib-olla oli see üks suur põhjus mu kurvaks meeleks. Kaal pole ikka veel, kuigi kolm peva järjest oli saanud äärmiselt palju liikuda, langenud. See ei ole normaalne, et ma kulutan kolme päeva jooksul 8500kcal ja ei söö seda tagasi, aga kaal... tõuseb. Kas tõesti lihased? Vesi? Mis? Ja ometi ma vaatan peeglist ja ma nen maika all, ilma seda tõstmatagi tugevat ja joonelist kõhtu. Jah, beebipolster on küll peal, aga mitte nii palju, et kilo võiks juurde tulla.

Nii ma siis nukrutsesin siin omaette. Vaatasin absoluutselt kõik enda toitumiskavad, mis ma elujooksul proovinud olen üle ning püüdsin teha nende toimimise ja mitte toimimise järgi jreldused, mida ma valesti teen ja mida valesti söön. Ma juba ammu ütlesin, et Orgu kava mulle ei sobi, sest see põhineb rasvadel. Rasvad mulle ei sobi. Ja kui ma nüüd siin veel asja uurisin ja arvutasin, siis jõudsin ma järeldusele, et liha on ka üks asi, mille tarbimist peaksin ma jälgima.

Et asjaga veidi ree peale saada ja esialgu abi saada, võtsin ma kõige paremini ja efektiivsemalt toiminud kava uuesti ette ning hakkan uuesti seda järgima. Mitte et ma oma peaga ei saaks hakkama, aga nii on kindlam ja lihtsam. Eriti praegusel ajal.

Igatahes viisime me Mariannaga Elina eile Kerhosse ja läksime ise jalutama. Juba kella kaheksa ajal kuulsin kuidas sahk meil akna alt midagi lükkab. Mõtlesin veel et, huvitav mida ta niisama siin asfalti lõhub. Suur oli mu üllatus, kui ärgates oli paks lume-lörtsi segu maas. Ja nii ma siis püüdsin kuidagi vankrit läbi selle pakkiva lume lükata.  Sõidutee äärsed knniteed olid õnneks lahti lükatud, aga pisematel pidid ise kuidagi hakkama saama. Nii et kuskil 4km lükkasin ma seda vankrit nii 170BPM pulsiga. Läksin sama raksuga Elinale veel järgi ka ning kpkku tuli 9.5km ning päevane aktiivsus sai selle hommikukõnniga ületatud.
Mõtlesin küll, et ma ikkagi midagi veel treenin ka: maratoni kava või siis harjutan Dancesti üli kihvti tantsu koreogreefiat, aga ma ei tahtnud. Ei jõudnud. Polnud kohe üldse tunnet midagi teha. Ja tegelikult peale sellist nädalavahetust, pole midagi imestada, et nii keha kui vaim tahavad pausi. Kuna kaal nagunii tegi mu kulul nalja, siis tegingi eile sellise totaalselt peapeale päeva ning selle asemel, et kaloreid kulutada, sõin ma neid mõnuga sisse. Tegin hunniku proteeinipannkooke, nautisin neid vaarikamoosiga, tegin söögi asemel võileibu jne.  Õnneks mul midagi nö halba kodus ei ole ning end magusast ja rasvasest üle ei saanud süüa.

Ja teate, ma tunnen end täna poole paremini! Ma tunnen endas uut energiat, uut motivatsiooni ja kindlameelsust. Ju siis ongi aeg-ajalt lihtsalt selliseid restarte vaja.
Täna ärkasin ma igatahes kell pool kaheksa üles, samaata arugi et ma vaid kolm tundi korraliku und öösel sain, panin Elina riide ja Marianna vankrisse edasi magama ning võtsin suuna hoidu. Jätsin vanema õe sinna ja läksin nooremaga uuele jalutusringile. Tulime tolle ärgates koju, sõin alles siis hommikusöögi ning kui olime vanema õe ka hoiust koju toonud, nautisime ilma ning kelgutasime maja ees.
Tegime tuppa jõudes lõunasöögi ning läksime siis kõik koos puhkama.

Õhtul teen veel pisikese trenni ja nii ta läheb.

Muideks, ma pean veel rääkima seda, kui rahul ma olen, et uuesti tantsutrennidesse läksin. Marta tõi Jamaicalt nii palju energiat ja uusi samme ja liigutusi, et ma olen täiesti lummatud. Kuigi ma paras pudrujalg olen, siis mulle meeldib, et ma pean sammude selgeks saamiseks vaeva nägema ja tööd tegema. Kujutan ette, et sellest tuleb üks väga, väga kihvt hooaeg!

Kui esmaspäevast veel rääkida, siis ega ma tuure maha ei võtnud. Käisin lõunal viiekat jooksmas, sealt suundusin otse tantsutrenni ning päeva lõpetasin Piloxinguga. Pole üldse ime, et keha siis eilset vajas, eks?!
Lisaks kõigele käisin ma esmaspäeval juuuksuris. Ma ei tea, kuidas mul on juuksuriga nii vedanud, aga ta teab alati täpselt, mis mul mõtteis on ning tulemus on alati selline nagu ma soovin. Nüüd läksin ma ta juurde sooviga saada endale balayage stiilis värvimine ja... kuigi nimi talle võõras oli, siis ta tegi mu juuksed imeliselt ilusaks.


Aga aitab lobast, hakkan oma kõhtu ja ülakeha treenima!