kolmapäev, 3. veebruar 2016

Esineb ka selliseid päevi

Eile oli minu jaoks kuidagi väga raske päev. Kuigi ma sain magada lausa 10h ja kõik oli nagu hästi, siis ikkagi oli kuidagi rusuv tunne terve päeva peal. Mõtlesin terve päeva enda toitumise üle, enda liikumise üle ning meie pere tuleviku üle.

Käisin ka kaalul eile hommikul ja võib-olla oli see üks suur põhjus mu kurvaks meeleks. Kaal pole ikka veel, kuigi kolm peva järjest oli saanud äärmiselt palju liikuda, langenud. See ei ole normaalne, et ma kulutan kolme päeva jooksul 8500kcal ja ei söö seda tagasi, aga kaal... tõuseb. Kas tõesti lihased? Vesi? Mis? Ja ometi ma vaatan peeglist ja ma nen maika all, ilma seda tõstmatagi tugevat ja joonelist kõhtu. Jah, beebipolster on küll peal, aga mitte nii palju, et kilo võiks juurde tulla.

Nii ma siis nukrutsesin siin omaette. Vaatasin absoluutselt kõik enda toitumiskavad, mis ma elujooksul proovinud olen üle ning püüdsin teha nende toimimise ja mitte toimimise järgi jreldused, mida ma valesti teen ja mida valesti söön. Ma juba ammu ütlesin, et Orgu kava mulle ei sobi, sest see põhineb rasvadel. Rasvad mulle ei sobi. Ja kui ma nüüd siin veel asja uurisin ja arvutasin, siis jõudsin ma järeldusele, et liha on ka üks asi, mille tarbimist peaksin ma jälgima.

Et asjaga veidi ree peale saada ja esialgu abi saada, võtsin ma kõige paremini ja efektiivsemalt toiminud kava uuesti ette ning hakkan uuesti seda järgima. Mitte et ma oma peaga ei saaks hakkama, aga nii on kindlam ja lihtsam. Eriti praegusel ajal.

Igatahes viisime me Mariannaga Elina eile Kerhosse ja läksime ise jalutama. Juba kella kaheksa ajal kuulsin kuidas sahk meil akna alt midagi lükkab. Mõtlesin veel et, huvitav mida ta niisama siin asfalti lõhub. Suur oli mu üllatus, kui ärgates oli paks lume-lörtsi segu maas. Ja nii ma siis püüdsin kuidagi vankrit läbi selle pakkiva lume lükata.  Sõidutee äärsed knniteed olid õnneks lahti lükatud, aga pisematel pidid ise kuidagi hakkama saama. Nii et kuskil 4km lükkasin ma seda vankrit nii 170BPM pulsiga. Läksin sama raksuga Elinale veel järgi ka ning kpkku tuli 9.5km ning päevane aktiivsus sai selle hommikukõnniga ületatud.
Mõtlesin küll, et ma ikkagi midagi veel treenin ka: maratoni kava või siis harjutan Dancesti üli kihvti tantsu koreogreefiat, aga ma ei tahtnud. Ei jõudnud. Polnud kohe üldse tunnet midagi teha. Ja tegelikult peale sellist nädalavahetust, pole midagi imestada, et nii keha kui vaim tahavad pausi. Kuna kaal nagunii tegi mu kulul nalja, siis tegingi eile sellise totaalselt peapeale päeva ning selle asemel, et kaloreid kulutada, sõin ma neid mõnuga sisse. Tegin hunniku proteeinipannkooke, nautisin neid vaarikamoosiga, tegin söögi asemel võileibu jne.  Õnneks mul midagi nö halba kodus ei ole ning end magusast ja rasvasest üle ei saanud süüa.

Ja teate, ma tunnen end täna poole paremini! Ma tunnen endas uut energiat, uut motivatsiooni ja kindlameelsust. Ju siis ongi aeg-ajalt lihtsalt selliseid restarte vaja.
Täna ärkasin ma igatahes kell pool kaheksa üles, samaata arugi et ma vaid kolm tundi korraliku und öösel sain, panin Elina riide ja Marianna vankrisse edasi magama ning võtsin suuna hoidu. Jätsin vanema õe sinna ja läksin nooremaga uuele jalutusringile. Tulime tolle ärgates koju, sõin alles siis hommikusöögi ning kui olime vanema õe ka hoiust koju toonud, nautisime ilma ning kelgutasime maja ees.
Tegime tuppa jõudes lõunasöögi ning läksime siis kõik koos puhkama.

Õhtul teen veel pisikese trenni ja nii ta läheb.

Muideks, ma pean veel rääkima seda, kui rahul ma olen, et uuesti tantsutrennidesse läksin. Marta tõi Jamaicalt nii palju energiat ja uusi samme ja liigutusi, et ma olen täiesti lummatud. Kuigi ma paras pudrujalg olen, siis mulle meeldib, et ma pean sammude selgeks saamiseks vaeva nägema ja tööd tegema. Kujutan ette, et sellest tuleb üks väga, väga kihvt hooaeg!

Kui esmaspäevast veel rääkida, siis ega ma tuure maha ei võtnud. Käisin lõunal viiekat jooksmas, sealt suundusin otse tantsutrenni ning päeva lõpetasin Piloxinguga. Pole üldse ime, et keha siis eilset vajas, eks?!
Lisaks kõigele käisin ma esmaspäeval juuuksuris. Ma ei tea, kuidas mul on juuksuriga nii vedanud, aga ta teab alati täpselt, mis mul mõtteis on ning tulemus on alati selline nagu ma soovin. Nüüd läksin ma ta juurde sooviga saada endale balayage stiilis värvimine ja... kuigi nimi talle võõras oli, siis ta tegi mu juuksed imeliselt ilusaks.


Aga aitab lobast, hakkan oma kõhtu ja ülakeha treenima!



6 kommentaari:

giina1 ütles ...

Ilusa soeng (Y)

Kas ei või sinu kaaluseisaku taga olla hoopis liiga vähe toitu? Sa teed trenni ikka hullult palju aga kui palju sa sööd? Vaadates minu kogemust orguga, kus maadlesin ja maadlesin ja midagi ei langend ja nüüd kui tõstsin koguseid siis kaal hakkas mühinal kukkuma siis ehk on sinul sama viga?

Kelle kava juurde tagasi pöörudsid?

Ehk on sul võimalik millalgi eestisse tulles pöörduda mõne toitumisnõustaja või treeneri poole, kes teekski spetsiaalselt sulle mõeldud, sinu vajadusi arvestava kava või on annaks suunised, et palju kaloreid umbes tarbima peaksid või kui suuri toidukoguseid, sest noh mulle tundub ikkagi, et sinu ülitubliduse taga peaksid sa ikka juba täielik piits olema, mitte võitlema veel mõne kilo käes, mida mina pildil küll ei näe ;) Aga ehk, et äkki on kulutamine ja tarbimine balansist väljas ja kui liiga pikalt keha defitsiidis on siis igaks juhuks hoiab kümne küünega kinni, et mitte päris nälga jääda?

Kati ütles ...

Ei, ma seda ei usu, et keha näljas oleks, eile panin selle vana kava järgi ja enesetunne oli super.
Ma ise kaldun arvama, et unetus ja väsimus mängivad ka suurt rolli. Vaatan, mis see kaal mulle nüüd järgneva kahe nädala jooksul ütleb.

Võtsin enda kõige esimese kava, mida Elina ajal tegin ette ;).

giina1 ütles ...

ja unetus ja väsimus on siin ka loomulikult võtmesõnad :) Mul nii kui üks öö vahele jääb kaal seisab ja nälg on suurem ja siis sööks magusat ka, mida muidu nagu ei tahagi enam... eks me lihtsalt peame leppima selle tõsiasjaga, et tük kaega veel oleme väsinud ja magamata ja kaal ei pruugi tänu sellele üldse langeda.... Kasvaks need hambad ometi ära juba :D

Kati ütles ...

Mu väsimus kahjuks või õnneks on praegu veel ainult mu enda (ja telekanalite :D ) süü :D. Kuidagi tahaks nagu seda enda vaba aega ja lõdvestust laste krvalt leida ja siis passitki pol ööd üleval, et rahus midagi head vaadata :D

Anonüümne ütles ...

Nii ilusad juuksed!

Kati ütles ...

Aitäh!