esmaspäev, 4. aprill 2016

Have fun! Get fit! Never quit!

Tere sõbrad! Tänane postitus võib tulla üsna segane. Ma lihtsalt olen veel emotsioonidest ja tunnetest tulvil ja, kui nii võib öelda, segane. Äsja lõppenud nädalavahetus oli kergelt öeldes imeline! Lisaks sellele, et ma sain meeletult trenni teha (ja mu keha on ületanud selle lihasvalu piiri), avas see koolitus mu silmi nii mitmel viisil. Aitäh Sulle, kallis sõber, kelle kaudu ma selle koolituse leidsin. Sa ei oska aimatagi, kui palju Sa mind aitasid!

Tegemist oli siis YOGAFUNC level I instruktori treeninguga. Mina läksin sinna kolmepäevasele koolitusele mõttega, et ma hakkan joogat tegema. Päriselt. Milline hull läheb koolitusele, teadmata, millesse ta end mässib? Igatahes, joogat oli päris palju, aga see-eest fitness treeningut veel rohkem. Juba laupäeva hommikul ärkasin ma valutavate lihastega. Ja kaks täispikka koolituspäeva ootas veel ees. Kui laupäeva hommikul andis veel kuidagi ägisemata kätekõverdusi ja ülesvaatavat koera teha, siis õhtuse sessiooni ajal tahtis pisar kurku tulla. Pühapäeva õhtuseks kava harjutamiseks olid lihased juba nii valusad, et valu künnis oli ületatud. Kui selline lause üldse loogiline on? Igatahes valus oli, aga andsin endast veel rohkem.

Meile kõigile saadeti juba nädala alguses lood, mille järgi me pidime õppima selgeks koreograafia. Sain endale puhtjuhuslikult soovitud loo, aga reedel tuli välja, et muusikalises mõttes on see üks raskemaid lugusid, mille järgi teha. Reedel küll tegime trenni Jocke (YOGAFUNCi looja) juhendamisel, aga laupäeval olime nagu pea ees tundmatusse visatud kalad. Kui ma sain peale koreo esitamist enda tagasiside, oli mul häbi. Just sellepärast, et olen ju nii pikalt trenne andnud ja tean kuidas muusikasse mängida ja feilisin täiega. Aga ma arvan, et see oli vajalik. Päeva jooksul võtsime me kõik asjad üksipulgi läbi ja sain nii muusikast kui sellega mängimisest aru. Õhtuse kava esitamise ajaks oli juba asi palju parem ja pühapäeva õhtuks oli asi juba igav, ehk et baas oli paigas ja nüüd saan hakata looga nö tööd tegema.

Tegelikult, kui ma saali sisse astusin esimesel päeval, tundus Jocke ikka väga hirmuäratav mees. Kui aus olla, tundus ta terve reedese päeva hirmuäratav. Eriti kui ta lubas meile, et nädalavahetuse jooksul me kõik nutame. Teate, mina olin ainus, kes tegelikult nuttis. Aga mitte üldse sellepärast, mis te nüüd arvate. Ei, reedese meditatsiooni ja lõdvestuse ajal ma lihtsalt tundsin selliseid emotsioone, mida ma pole kunagi tundnud. Ma tundsin ülimat tänulikust, armastust, igatsust. Ja nii need pisarad voolasid, tahtsin ma või ei.


Reaalsuses oli Jocke aga väga, väga, väga lahe ja humoorikas mees. Jah, kuna toode on tema ja meil kõigil oli vaja see selgeks saada, oli vaja tagasisidet andes olla karm ja aus, aga ülejäänud aeg möödus meil kõigil naeratuse ja naerulagina saatel. Päriselt! Kõik kel Eestis võimalik, minge Jocke ja Terje trennidesse! Elaks mina seal, käiks vist iga päev!

Mis me aga selle kolme päeva jooksul siis tegime? Treenisime, õppisime, treenisime veel, õppisime veel ja lõpuks treenisime kakskümend kaheksa korda veel! Tegime palju, palju kätekõverdusi, samapalju kõhulihase harjutusi ja kümme korda rohkem erinevaid (raskeid) joogapoose. Sealhulgas vinyasat ja alla-ning ülesvaatavat koera. Pühapäeva hommikul riietudes mõtlesin korraks, et ma ei saagi spordirinnahoidjat selga. Õnneks sain!

Kogu nädalavahetus oli tõepoolest elumuutev, silmiavav. Ma ei oska kõike sõnadessegi panna, aga pühapäeval väljusin ma sealt täiesti teise inimesena. Ma näen, mõtlen ja tunnen nii paljusid asju teistmoodi. Suhtun paljudesse asjadesse teistmoodi.

Me ei õppinud vaid koreograafiat. Me õppisime kuidas olla hea treener, kuidas anda tundi parimal võimalikul viisil. Ma sain nii palju asju teada, mida ma siiani olen valesti teinud, mida ma võiks paremini teha. Nii treeningsaalis kui elus. Ma sain teada, et kui ma vaid tahan, on mu keha võimeline palju enamaks kui ma arvan. I just have to set my mind on it!

Ma õppisin, kuidas olla õnnelikum!

Sellepärast tundsin ma ka, et see on see postitus, millega võib blogi uksed jälle avada. Meil on Dancestiga palju uusi asju tulemas, mida ma sooviks siin kajastada, ma soovin et soojad ja toetavad lugejad saaks jätkuvalt mulle kaasa elada ja need kes nii toetavad pole, saaks siit ehk motivatsiooni endaga tegeleda. Päriselt, see aitab!

Meil on nüüd aga Dancestiga päris oma tantsu-ja treeningstuudio, kuhu kõik on trenni oodatud. Meie valik on hästi suur ja varsti leiab oma koha ka YOGAFUNC. Lihtsalt mul on aega vaja, et end väga heaks lihvida ja koreograafia selgeks saada. 23.ndal aprillil on meil järjekordne trennimaraton tulemas, kus ma seda natukene juba tutvustan.

Nüüd aga poen ma oma kallikeste kõrvale pikali ja naudin seda tohutut energiat ja positiivsust, mis ma nii nädalavahetusest kui tänastest trennidest kaasa sain!

PS: Ma ei oska öelda, kas asi on nädalavahetuses või on mu keha päriselt natukene paremaks muutunud, aga ma tunnen ennast selles juba päris hästi. Nii koolitusel kui nädalavahetusel lasin ma täiesti vabalt trenni ajal kõhul paljaks vajuda ja minna ning ma ei tundnud end sugugi paksu ega jubedana.

Dancest tantsu-ja treeningstuudio


PS2: Kui kedagi peaks huvitama, siis lastega, eriti Mariannaga läks hästi. Reede oli natuke pahasti, sest mu ema oli tema jaoks veel võõras ja ta otsis ja nuttis mind taga, aga ülejäänud päevad sai Gunnar temaga hakkama ja laps oli söönud ning pidas rinnata ilusti 4h vastu!

15 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

nii tore et sa tegid enda blogi uuesti lahti:)

Kati ütles ...

Tore, et inimesed seda ootasid :)!

Pamela ütles ...

Welcome to the family (Y)

Kati ütles ...

Aitäh Pammu! Sa tõepoolest muutsid mu elu kõige raskemal hetkel :)!

Helen ütles ...

Väga tore et blogi jälle avatud on!! Kõike head ja paremat Sulle!! :)

Kati ütles ...

Aitäh! :) Nii tore on seda kuulda :)!

Marilin Hüvenen ütles ...

👍 Super. Sinust õhkas eile trennis teistsugust Katit ja seda oli hea märgata. Arvasingi, et su ndv koolitus mõjus sulle nii positiivselt. Jãtka samas vaimus 😊😉

Kati ütles ...

Nii äge, et see väljapoole ka paistab :)!

Pamela ütles ...

Olgu muutused püsivad ja rõõmustagu sind igal päeval! :) Kunagi, kui Rakverre satud, võid varitreeneriks tulla ;)

Marilin Hüvenen ütles ...

Minu arust ka :) Nakatad teisigi :D

Kati ütles ...

Kindlasti Pammi :)!


Annan endast parima, Marilin :)

minajamuud.blogspot com ütles ...

Kus kandis sa Soomes siin elad? :)

Kati ütles ...

Korsos :)

pr6uatamm ütles ...

Oeh, jälle toimus huvitav joogakoolitus ja mina magasin maha, kurb! Kus see toimus ja kas on lähiajal veel tulemas?..

Kati ütles ...

Ma soovitaks kõigepealt ühes tunnis ära käia ;). Koolitusi on tulemas küll veel, aga jooga ja YOGAFUNCi vahele ma päris võrdusmärki ei tõmbaks ja YOGAFUNCi koolitusel õpitakse siiski konkreetselt YOGAFUNCi treeneriks :).