esmaspäev, 25. aprill 2016

Pildisadu: hetkevorm

Nagu näete, olen jälle blogipäise pilti muutnud. Ma olen siiani ühe väga hea ja õige pildi otsinguil ja nii ma neid siin muudkui klõpsin ja sobitan. Harjutamine teeb meistriks, eks!
Igatahes sain ma eile siis veid üksi olla ja mõtlesin natukene enda üldist vormi ka pildistada. Laupäevasel trennimaratonil ütles üks mu tantsukaaslasi, et olen kuidagi järsku nagu alla võtnud. Mis mõttes? Ma olen üle nädala juba liikumatult kodus passinud ja söönud. Autos rääkisin Gunnarile ka seda ja too nentis, et vähe vist olen jah. Ise nagu aru ei saa, lihas hakkab kaduma ja kõht jälle pehmeks muutuma. Kahju!

Aga mitte virisema ei tahtnud ma tulla vaid vastupidi. Ma olen teinud ühe suure sammu selleni, et endaga lõpuks täiesti rahu teha. Vaatan mis ma vaatan neid pilte ja ma ei tunne ennast enam paksuna. Jah, kindlasti ei ole ma enda unistuste vormis, aga ka paks mitte. KMI järgi olen ma juba ammuilma normaalkaalu keskpaigas. Tõsi, kaalul ei ole ma käinud juba... kaks nädalat?

Nüüd selle nädala puhkan ma veel. Vähemalt jalal lasen puhata. Kuna ma tänase tunni ära jätsin, siis mõtlesin ma, et koleda ilma puhul läheks hoopis jõusaali. YOGAFUNC tahab saada meeletult tugevaid käsi ja lihaseid ning ülakeha treening tuleks igati kasuks. Jalg iseenesest on juba tunduvalt parem, aga lasen tal veel nädalakese rahus olla enne kui üldse jooksmisega katsetama hakkan.

Kuigi mu toitumine on enam-vähem ilus nüüd olnud, siis mõtlesin proovida ühe kommenteerija soovitust ja selle patupäeva varianti. Et olengi terve nädala korraliku toidu ja graafiku peal ning pühapäeval luban endale kõike ihaldatut. Varasemalt ma nö patupäevadesse ei uskunud, aga katsetame...

Nüüd sai aga palju juttu ei millestki jälle. Tegelikult tahtsin ma aga näidata pilte sellest, milline ma praegu olen ja et olgu mu kõht nii kole kui on, siis ise olen ma juba pildiga rahu tegemas.






4 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Seda postituse lõppu oli veidi kurb lugeda. Sa oled alati meeldinud oma südikuse ja pealehakkamise pärast ja no eks meeldid ka edaspidi, aga selline üleolev suhtumine on veidi kurb. Enesekindlus on alati hea, aga kas sellega peab kaasnema enda teistest paremaks pidamine?
Mis häiris, oli siis lause lõpp ".. ning kindlasti nii mõnestki väiksema kaalunumbriga naisest paremas vormis!". Ilma selle lõputa oleks mõte ilmselt paremini edasi antud.
Jah muidugi on su kõht paremas vormis kui nii mõnelgi väiksema kaalunumbriga naisel, AGA kindlasti on ka naisi, kes on suurema kaalunumbriga ja kelle kõht on veelgi paremas vormis. Samamoodi nagu on inimesi, kes pole ühtki last sünnitanud ja kõht on halvemas vormis kui sul ning on inimesi, kes on sünnitanud rohkem kui 2 last ja kõht on paremas vormis kui sul.
Mis ma tahan öelda on see, et eneses kindel ja endaga rahul saab olla ka üritamata teistele ära panna, teistega võrdlemata.
Ja lihtsalt igaks juhuks veel mainin, et minu meelest ka pole su kõhul viga midagi, see pole üldse mu jutu point.

Kati ütles ...

Aitäh :) ja aitäh tähelepanu juhtimast :). Kui nüüd ise ka loen, siis jah, on tõepoolest väga mõtlematult kirja pandud. Mu point oli pigem selles, et inimesed ei oleks selles kaalus nii kinni ja et väike number ei pruugi alati head vormi tähendada, aga väga paha sõnastus jäi :). Muudan ära ;)

minajamuud.blogspot com ütles ...

Mis su käe peale on kirjutatud? See tätoveering.
:)

Kati ütles ...

Fides Spes Amor ;)