esmaspäev, 13. juuni 2016

EBA2016

Eesti Blogiauhinnad 2016... Ma olin ikka päris pikalt elevil, sest minu jaoks üsna mugavustsoonist välja astumine. Valisin kleiti hoolega, muretsesin meigi pärast, kaaslase puudumine... Aga ma alustan otsast.

Ärkasime terve perega oma Tatari tänava korteris üles. Olin nõuks võtnud, et lähen veel hommikul trenni, aga tänu äärmiselt nõmedale kogemusele Tulika taksoga (sellest peaks kohe eraldi postituse tegema!) ja Elina haigestumisega, jäi see ära. Ning oli ohus ka minu EBAl osalemine. Hommikul ärgates oli mul padi verine ja avastasime, et see oli pärit Elina kõrvast. Järgnes tee Mustamäe lastehaigla EMOsse ja sealse kõrvaarsti juurde. Õnneks oli Elinal vaid pisikene põletikualge kõrva sees ja lasti meid ikka minema. Laps ise õnneks rõõmus ja roosa (või siis pruun :D).

Igatahes, oli mul puudu jakk. Tahtsin kindlasti kleidile peale bleiserit või pintsakut. Käisin nagu hull Rocca Al Mare keskuse poode läbi. Lõppude lõpuks võtsin ikka H&Mist ühe täiesti klassikalise valge pintsaku ära. Vähemalt on puuvillane!

Kuna Margot pidi jääma lastega siiski koju ja minu kaaslaseks tulla ei saanud, otsisin endale õhtuks saatjat. Linnaloa sai vennanaine. Peale kaht (jah, just kaht!) tundi Margoti juures meigis istumist, suundusime koju tagasi ja jõudis Eve ka meie juurde. Kell 20:00 tellisin takso ja hakkasime teele sättima.

Kui meie kohale jõudsime, sisenes alles viimane rahvamass saali. Õnneks võtsid kaasblogijad Maris, Regiina ja Mariliis mul kohe kleidisabast kinni, kallistasid ja tervitasid ning teatasid, et hoidsid mulle kohta! Meie seltskonnas oli ka parima spordiblogi omanik Margit enda härra Jooksjaga.
Lauda jõudes sulandusid seltskonda ka Laura ja Gerda. Kõik oleks nagu ammused tuttavad olnud! Kordagi ei olnud piinliku vaikust. See oli tõepoolest parim laudkond kus olla. Tegime iseendi üle nalja, kiitsime teisi ja meil oli nii-nii palju, millest rääkida.
Mul on kohutavalt hea meel, et nende naistega nüüdseks ka reaalselt tuttav olen ja mul käivad pisikesed mõtted juba ühe suvise kohtumise suunas!

Tore oli kohata ka kõiki teisi nagu Britt, Mallukas, Merje, Maiken, Svea jne. Ma lihtsalt ei suuda kõiki nähtuid ja lemmikuid ära linkida!

Aga läheme nüüd kõike mõnusama osa juurde, eks? Autasustamine. Kui aus olla, siis esilagsetest auhinna saajatest, polnud meil kellegil õrna aimu ka mitte. Mariliisiga veel naljatasime, et hääletasime küll, aga nime järgi.

Kui hakkasid juba tuttavad nimed tulema, läks põnevaks. Tagantjärgi mõeldes on veidikene irooniline see, et enamik, kelle poolt ma hääletasin said auväärse teise koha. Briti teine koht oli mulle näiteks nagu välk selgest taevast.

Kui siis aga tulid kaalu-ja tervise blogid, kiskus eriti põnevaks. Küsisin veel mitu korda Lauralt, et kas ta on valmis lavale minema. Kahjuks jäi Laura napilt esikolmikust välja. Seda enam olin ma kindel, et nii juhtub ka minuga.
Ning siis oligi sportijate kord. Kolmandale kohale kuulutati Fit Kiku, kelle blogist ma küll olen kuulnud, aga ei jälgi. Selleks hetkeks olin ma kindel, et sealt mu esikolmik kadus. Margiti võidus olin ma kindel ja ei uskunud ma ka teist kohta. Ja kui siis kõlasid Uku suust sõnad: "Ja teise koha saab Soomes elav..." ja edasi ma ei kuulnud, sest vähemalt meie laudade juures läks nii kõvaks aplausiks ja huilgamiseks! Ma läksin näost punaseks, käed hakkasid värisema, mind valdas tohutu joovastus ja uhkusetunne. Sain enda tahvli kätte ja see aplaus vaibus alles siis, kui ma istusin.
Päriselt? Ma poleks elusees sellist tunnustust ja kaasaleamist oodanud! Ma poleks iial oodanud, et minusugune mittekeegi mingit tunnustust saab. Mu käed ja hing värisevad siiani.

Eriti uhkeks teeb mind veel asjaolu, et minu poolt hääletas vaid 25 inimest vähem kui Magiti poolt. Ühesõnaga, mul on tõsiselt uhke tunne, et see, mida ma teen, ei ole ilma asjata, et teid siin on ja käib ja olgugi, et mitte massides, olete te olemas! Ilma teieta poleks ma seda tunnustust saanud, nii et suur aitäh teile ja teadke, et just teie olete üheks minu motivaatoriks, et terve ja sportlik edasi olla!

Vaatasime autasustamise lõpuni, tegime hunnku pilte(mul oli korraks isegi kuulsuse tunne!) ning rahvas hakkas minekule sättima.

Ja teate mis, minu jaoks samaväärne selle ametliku tunnustusega oli see, et kaasblogijad mind teadsid. Ma poleks iial arvanud, et näiteks Mallu või Merje mind nimeliselt teavad, rääkimata teistest.
Ja nii tore oli saada nii palju komplimente! Vahelduseks teevad need hingele pai küll. Eriti kuna ma tõepoolest ei pane blogisse just väga sätitud ja ilusaid pilte endast. Sest noh, ega ma sportides just täismeiki peale ei tee või nii...

Mari-Leen oli, võttes arvesse viimase hetke viperusi, ikka väga hästi hakkama saanud ja mul on hea meel, et kohale jõudsin!

Järgmisel aastal jälle!


Foto: marimell (link)
Foto: marimell
Foto: OL/ Mari Luud
Foto: OL/ Mari Luud
Foto:  Delfi/ Raido Vint









14 kommentaari:

Mariliis Saar ütles ...

Palju õnne veel kord! Sa oled selle auhinna kuhjaga ära teeninud. Tõepoolest oli sinu aplaus kõikide omast oluliselt valjem. See tuli sellest, et sa suutsin oma olekuga lauas meid kõiki ära võluda ja me elasime sulle täiesti siiralt kaasa. Ma olin nii elevil, kui sinu blogi välja kuulutati. Nagu oleks ise kõvasti kaasa aidanud. Paraku sain aidata vaid ühe antud häälekesega, kuid tundub, et see läks täpselt õigesse kohta ;)

Kati ütles ...

Aitäh! :) Kui aus olla, siis teie tegitegi selle õhtu ideaalseks :). Mul ausalt tahtis teie ergutusest pisar silma tihkuda :)

Kaie tõnisson ütles ...

Mul tuleb praegu lugedes pisar silma

Kati ütles ...

Mul endal tuleb ka veel tagantjärele väike värin hinge :)

Karmen Lepp ütles ...

Ma kilkasin ka rõõmust ja kuulsin kõige suuremat aplausi ja kriiskamist otseülekannet vaadates ja minagi väga kaugele esikolmikust ei jäänud, üllatav neljas ja kõigest 3 häält vahet. :D

Kati ütles ...

Jaa, minagi vaatasin, et VAID kolm häält! Järgmisel aastal teeme ära ;)

Liina ütles ...

Minagi andsin oma hääle just sulle :) ja superilus näed välja!

Kati ütles ...

Aitäh, aitäh! :)

Anonüümne ütles ...

Sa oled nende piltide peal kuidagi väga paks ja soeng oleks ka võinud olla mitte niisama juuksed lahti

Kati ütles ...

Mitte nende piltide peal, vaid ma olelengi, kulla bikiinifitnessist anonüümne :)!

Anonüümne ütles ...

No tore et sa aru saad et sa paks ja kole naine oled

Kati ütles ...

Aga mul on hea meel, et Sinul kõik hästi on!

Katarina ütles ...

Palju õnne :) nii mõnusalt kirjutatud, elevus kiirgab täiega isegi läbi ekraani!

Kati ütles ...

Aitäh! :) Siiani tuleb endalgi eriline tunne sisse kui pilte vaadata :)