teisipäev, 14. juuni 2016

Eesti: trennid ja nende puudumine

Need Eesti reisid on mul üldiselt ühed saatanast reisid. Laevasõidu ja ühest Eesti otsast teise rändamisega, läheb söömine üsna paigast ära ja lisaks kõigele, tundub mulle, et Marianna vihkab mu ema*.

Sellega, et ma kolmapäeval liikuma ei pääse, olin ma arvestanud, kuna siis oli laevasõidu päev. Kui neljapäeva õhtuks aga oli aktiivsust kellal vaid 20%, tuli miskit ikka välja mõelda. Lõpuks, kella kaheksa ajal, paningi lapsed riide ja saatsin nad emspiga õue. Marianna oli vankris ja tänu sellele ta ei näinud, kes teda sõidutas ja oli rahulik. Mina ajasin aga ema vana ratta-käula välja ja hakkasin seda tallama. See on vist maailma kõige hullem ratas, millega ma sõitnud olen! Selle lenkstangid või esiratas olid nii imelikud, et mul oli koguaeg tunne nagu ma oleks purjakil ja üritaks ratast kontrollida. Lisaks sellele olid pedaalid sõna otseses mõttes ära tallatud ja väljapoole kaldu. Õudne!
Ilm oli ka nadi- tuul ja jahedus. Sõitsin siis Kehtna mõisaparki ja sealt Raplasse tagasi. Minnes oli veel enam-vähem okei, aga tagasi tulles oli õudne vastutuul ja tempo langes kolinal. Mõte oli 20km ära vändata, aga lõpus kärutas lapspere vanaemaga vastu ja suundusime kõik koos koju. Kokku tuli 18.77km ja aega kulus 1h:7min. Kella aktiivsuse sai täis, aga väga ebamugav oli!

Reedeks olid mul ka suured plaanid, et lähen ikka õhtul intervalli jooksma, aga kui ma kella ühe ajal hambaarstilt pääsesin, sadas Tallinnas lausvihma. Telisime takso, et see meid peatumispaika viiks, sest kui me Elinaga empsi ja Marianna juurde Kadriorgu jõudsime, olime me läbimärjad. Lisaks viis takso meid veel vale maja juurde ja nii me pidime seal külmetanud ja märgade lastega õiget maja vihmas ja tuules otsima. Tänud Tulika takso!
Igatahes, kui õhtuks ilusamaks läks, otsustasin ma küll välja minna, aga ega sellest miskit välja tulnud, sest Marianna röökis kogu aja, mil ta vanaemaga pidi olema.

Ja no, laupäevast ma juba rääkisin, miks ma siis end liigutama ei jõudnud.

Õnneks olime pühapäevaseks laevaks valinud suht varase väljumise, nii et olime kella kuue ajal juba kodus. Õhtul ikka vedasin end lõpuks välja ka. Jooksin rahulikud viis ja pool kilomeetrit. Natukene kõndisin ka peale seda.

Eile, esmaspäeval pidid toimuma nii tantsu- kui funci trenn, aga kuna meie stuudio majas juhtus õnnetus ja tulekahju, siis jäi see päev ära. Lõpuks käisin õhtul kella 22 ajal lihtsalt väljas. Tegin sellist natukene lõigutrenni moodi asja, kus kõndisin 3min ja jooksin siis 2min. Ja nii üheksa korda ehk 45 min.

Tänasest aga olen tagasi enda kavade juures. Vähemalt jooksukava. Lähengi kohe peale publish nupu vajutust tempokõndi ja jooksuharjutusi tegema.

Eestis läheb alati toitumine ka nihu. Ükskõik kui hästi ma ka ei püüaks, ikka käib suu koguaeg. Nüüd siis olen täna terve päeva korralikult ja ilusti söönud. Praegu on veel hea olla. Käisin eile ühe enda uue sõbrakesega** kokku saamas ja see andis mulle suure motivatsiooni laksu.
Pealegi see polstri tunne, mis peale Eestist kehal valitseb, on õudne!

Kõige raskemaks asjaks tegelikult kogu asja juures on väsimus. Eestis olles lapsed olid reisist väsinud ja iga päev oli mingi sõitmine. Tähendab, et magamamineku ajad venisid ja hommikul oli vaja ikkagi vara üles saada. Ja see trall on kestnud tänaseni. Ma sain eile kell pool kaks magama ja pidin täna kell kaheksa ärkama, sest üks mees leppis Elina päivakoti kohtumise hommikuks kokku. Õnneks on need lapsed täna ise ka väsinud ja ehk saab normaalsel ajal magama. Seepärast kiirustangi nüüd kõmpima, et siis enne kella ühteist saaks juba õndsat und magada!



*Tegelikult ta vist ei vihka, aga hämmastaval kombel on muidu leplik Marianna, minu emaga õudne- vaid karjub ja nutab ning otsib mind taga.
** Mäletate, sain talvel diplomi lõpetatud toitumiskoolituse eest. Nüüd võtsin ma endale paar nn sõbrakest, keda ma siis püüan aidata kaalulangetuste teekonnal :). Põnev!

13 kommentaari:

minajamuud.blogspot com ütles ...

Ega midagi, ma arvan, et Tuusula järv igatseb meid. Pühapäeviti pidid sul jooksupäevad olema, seega... Kuidas sobib? :D

Kati ütles ...

Järgmine pühapäev oleksin käpp :)

Riina ütles ...

Mh...mina ei mäleta seda diplomi juttu :/ Vahva igatahes :) Oleksin tahtnud ka see "söber" olla :) Kindlasri oled hea mentor :)

Kati ütles ...

Siin tegin sellest juttu:
http://www.katjonok.com/2016/01/treeningnadal-4-1001-11-1701.html?m=0


Eks vaatame :)

Kaja ütles ...

Mis dancestis juhtus :O ?

Kati ütles ...

Terve FB kihas ju esmaspäeval- maaaluses parklas läks auto põlema.

Kaja ütles ...

Mul pole FB-d ei tea nendest asjadest midagi :)

Kati ütles ...

Ahsoo

Kaja ütles ...

Mhmh, aga juhtus ka siis midagi?

Kati ütles ...

Ei, meie nurgake jäi õnneks puutumata :)

Anonüümne ütles ...

Ma oleksin ka olnud hea mrelega "sõbrake " . Motivatsiooni pole. Viimasel ajal on ka toitumine paigast ja seetõttu on nii raske ja halb enesetunne. 😊 Aga ehk ühel hetkel tuleb ka motivatsioon 😊

Anonüümne ütles ...

Olen juba pikemat aega lugeja. Oled ka ise juba pikemat aega blogipidaja, kuid siiski on alati su kirjutistes palju vigu. Kahjuks häirivad väga nii õigekirjavead kui ka muud kirjutamisel tekkivad lohakusvead. Võiksid ka pöörata tähelepanu lauseehitusele. Mõnikord on päris keeruline mõista, mida sa kirjutad või öelda tahad. Samuti ei saa aru nendest võõrapärastest sõnadest, mida tood esile kaldkirjas. Enamasti lugejad siiski eestlased ja ka tekst võiks olla eesti keeles.

Kati ütles ...

Ma väga vabandan! Mul tõepoolest pole seda aega ja võimalust, et kahe lapse kõrvalt seda teksti piinliku korrektsusega kirja panna ja üle vaadata ning parandada. Ma küll püüan, aga paratamatult juhtub.

Küll kasutan ma soome keelseid väljendeid ja olen neid korduvalt, ka samas tekstis, eesti keelsete väljenditega tõlkinud :).