laupäev, 10. detsember 2016

Minu uued südamesõbrad: NIKE Lunarglide 8 Shield

Tere jälle üle pika aja. Praegu on jõulude ja hooaja lõpetamisega kiired ajad ning iga vaba hetk, mis mul on (loe:Gunnar kodus on), olen ma kas saalis või...saalis. Olen lisaks enda trennidele käima hakanud veel Latinissimos ja Bodycombatis. Olen selle uueks aastaks saledaks plaani ikka tõsiselt käsile võtnud. See on ka põhiliseks põhjuseks, miks ma siia pole jõudnud. Ja tegelikult, ega peale trennide ja laste ja projektide mu elus midagi huvitavat käimas pole ka.
Või noh on paar asja, mis ma olen käima lükanud, aga ootan praegu tulemusi ja vastuseid, nii et on veel natuke vara suud paotada.

Aga, kui mul midagi otseselt rääkida pole, siis ma tutvustan teile enda uusi sõpru! Kes mu sotsiaalmeediat on jälginud, teab, et mõni aeg tagasi esitlesin ma enda uusi jalavarje. Hädaldasin ma siis tükk aega ju, et jooksma ei saa. Ja kuigi mu "vabandused"  olid reaalsed, siis otsustasin ma nendest üle olla. Jah, Gunnar ei ole siiani väga tihti kodus ja kell üheksa õhtul ei kipu väga välja enam. Kuigi ennemuistsel ajal sai kell kaks ööselgi tiirud ära tehtud. Aga siis oli suvi ka ja mul oli üks laps kahe asemel. Ja hommikul ei pidanud kell seitse ärkama! Ja tõepoolest, mu jalg on ikka veel katki ka. Pikemat aega tohterdan ja plaasterdan talda, aga ikka tulevad lõhed ja haavandid sisse. Ma ise usun, et see on sellest, et olen pooled enda trennid saalis paljajalu. Aga kaldusin juba teemast kõvale!

Ühesõnaga, olen ma nüüd ikka mõned korrad sinna jooksma läinud. Käisin siin mõni nädal tagasi ja tagasi jõudsin labimärgade jalgadega. Ja nagu saatus, nägin ma Instagramis samal õhtul Nike esinduskaupluste reklaami uute Nike Air Pegasus Shield jooksutossude reklaami. Uurisin siis, et kas minusugusele lääbakale jalale ka need sobivad ja sain vastuseks, et pöördugu ma otse esindusse, et seal siis öeldakse mu jalga nähes.

No Eestisse ma ilmselgelt ei pääsenud, aga otsustasin Soome kauplusest need siiski endale kuuse alla korjata. Muide, Soome spordipoes olid nad veel tol hetkel mingi 30 EUROt odavamad, nii et läksin päris kindla plaaniga nendega sealt poest väljuda.

Küll juhtus nii, et läksin ma kõigepealt hoopis teise spordipoodi. Seal tuli kena noormees kohe ligi ja uuris, mida ma otsin. Kui talle seletasin, et tahan neid Shield tosse, aga et mul on madal võlv jalal, esitas ta mulle hoopis minu nunnukaid. Nimelt olid Stadiumi juba välja tulnud Nike Lunarglide 8 Shield.

Ma olen juba neljandat aastat järjest täiesti Lunarglide usku ja nii kaua kuniks nad seda mudelit välja lasevad, mina enda jalavarje välja ei vaheta.

Ühesõnaga, ma tahtsin neid Air Pegasusi vaid selle jaoks, et talvel, külma, lörtsi, pori ja vihmaga, jalad kuivad ja soojad oleks. Kuna talvel on vähem jooksmisi nagunii ja mul suves alles pooluued Lunarglide 7 tossud kapis seisavad, mõtlesin ma, et kannatan selle talveperioodi nö tavalise tossuga ära.
Aga võta näpust, oli täitsa minu enda jalale toss olemas. Muideks, vahemärkusena, siis Eesti Nike esindusse tulid Lunarglide Shield sarja tosud nädal peale mu ostu välja ja Soomes teistes esinduskauplustes seda sarja pole.

Aga mis vahe on siis seitsmenda ja kaheksanda sarja mudelil? Lunarglide on iga uue sarjaga üha kergemaks läinud. Minu jaoks jäi vaid viies seeria natukene liiga tavaliseks ja kuues natukene liiga jäigaks. Viienda mudeli andsin ma juba eelmisel aastal emale, sest peale rasedusest kasvanud jalga, olid need mulle väiked. Kuuendad on mul siiani kodus, aga kuna need on valged, käin ma nendega kas jalutamas või kuival ajal väljas.

Seitsmendad on jalas ülimugavad ja kerged, aga kaheksandal on võetud ära kanna osast toetav plastkummist osa, mille puudumine, muudab jalanõu veelgi kergemaks. Ja mulle tundub, et tallakoostist on ka natukene muudetud.
Lisaks, kui seitsmendal on tavalised riidest paelad, mis mul absoluutselt iga jooksu ajal lahti vajuvad, siis uuel mudelil on need tugevad ja püsivad kindlalt kinni.
Ja minu Shield mudelil on veel see eelis, et material on vetthülgav ja ei määrdu nii kiiresti. Käisin eile lörtsi ja sulakraadiga jooksmas ja kui astusin kogemata veelompi, siis püksid said kenasti märjaks, aga koju tulles olid nii tossud kui sokid kuivad. ja kui ma poes oli kahe vahel: kas osta mustad või rohelised jalanõud, siis minu hirm määrdunud värvi ees oli asjatu, sest peale kolme jooksu, pole neil ühtki plekki peal. Muide, värvi aitas mul lõpuks Elina valida!

Ahjaa, minu meelest on talla võlvi toetus ka natukene tugevam ja kindlam kui enne.

Ühesõnaga, olen ma ääretult rahul ja väga õnnelik, et ma just sel päeval ja sel hetkes just selle müüja otsa sattusin!





Minuga on üldse nii, et kuigi mu kapis on kaks riiulit spordiriideid ja terve rida spordijalanõusi täis, siis ikka pole mul kunagi midagi selga ega jalga panna! Hahaa! Olen aru saanud, et see on enamike spordiinimeste probleem! Igatahes käin ma nagu hull alati pea kõik Soome spordipoed läbi. Praegu olengi ma uute üldtreening jalanõude otsinguil, sest minu praegused on natukene libedad saalipõrandal.

Kuidas teiega on? Kui, siis mis jalanõuga jooksete ja kas olete rahul? 
Kas on sama lugu, et spordiriided-ja jalanõud on alati defitsiidis?


Vahemärkusena tahaksin ära märkida selle, et olime eile kaasaga mõlemad oma esiklapse üle ääretult uhked: elades praegu maailmas, kus inimesed ei viitsi minna tunnikeseks jalutama, hädaldavad, et ei saa trenni tulla, sest pole autot, ilm on liiga kehv jne, siis meie Elina võttis eile kätte ja jalutas minuga kuus kilomeetrit maha. Ja see ongi minu kõige suurem ja tähtsaim motivatsioon: olla eeskujuks ja teejuhiks oma lastele, et neist tervislikud ja aktiivsed inimesed kasvaksid!

Kommentaare ei ole: