neljapäev, 16. märts 2017

Kuidas minust ei saa veel Pilatese õpetajat

Oh, ma kirjutan seda praegu ühest küljest väga raske, teisalt veidi kergema südamega. Nimelt see reedel algav Pilatese treeneri koolitus... Ma pole ammu olnud millestki nii vaimustuses ja nii uhke enda üle, kui sellest koolitusest. Saada endale päris-päris treeneri õpe mitte lihtsalt litsents midagi teha, on ikka suur asi juba.

Sain oma koolitusmaterjalid juba märtsi alguses kätte. Ligi 400 lehekülge õppematerjale, mis on vaja enne päris koolitust läbi lugeda, läbi töödelda ja selgeks saada. Lisaks kaks DVD-d. Ma pean tunnistama, et ma lükkasin koguaeg seda õppimise aega edasi, mõeldes, et vahetult enne koolitust õppima hakates, on materjal paremini meeles. Ja noh, ma olen ju iseseisvalt Pilatest õppinud, sellest lugenud ja tegelikult tean, kuidas seda teha. Ja ega tegelikult, kuni teisipäevani, olin ma koguaeg jooksus ja trennides ka. Lihtsalt polnudki aega.

Reaalsus oli aga see, et kui ma teisipäeval kodus olles oma pabereid lahti tahtsin teha, ärkas Marianna öösel oksendades. Elina oli just ja just esmaspäeva hommikul oma viimase oksetiiru teinud ja mõtlesin juba, et üks terve, teine maas. Õnneks marianna vist siiski kõhutõvest pääses ja oksendamine oli tingitud köhast, aga haige oli see pisikene hing ikka. Lausa 38-kraadise palavikuga. Ning nii olingi ma (loe:mu rinnad) aheldatud selle väikese inimese külge. Lisaks veel Elina, kes sel nädalal viiruse ohuga lasteaeda ei läinud.

Ühesõnaga, sinna mu imeilus õppimine läks. Püüdsin küll igal hetkel, mis sain, kaustiku kätte võtta. Sain öötundidest isegi pool matejaalist läbi loetud, aga ma tunnen, et see pole see. Kõik on inglise keelne ning ma tunnen, et ma vajan aega, et kogu info endale sisse süüa, läbi töötada ja selgeks teha.

Näiteks olen ma praegu seisus, kus mul on vaja selgeks saada 29-klassikalise Pilatese asendi nimetus, järjestus, sooritus ja kõik selle juurde käiv. Mul on kodus laps, kes ei lase mind hetkekski kõrvalt ning mul on vaja õhtuks kaks enda trenni kokku panna, millega ma pole veel alustadagi jõudnud.

Kui ma võtaks selle riski ja terve järgnevagi öö muudkui õpiks, siis on tõenäoliselt tulemus see, et ma ei suuda inglise keelse materjaliga soome keelsel kursusel orienteeruda, ma oleksin magamata ja väsinud ja ei suudaks keskenduda, ma kukuks kolinal laupäevastel eksamitel läbi ja jääksin nii-ehk-naa oma diplomist ilma.
Lisaks nõuab õpetamise õigus seda, et peale kursust läbin ma 30h iseseisva praktika. Ja seda kolme kuu jooksul. See tähendaks seda, et peaksin kolme kuu jooksul käima 10 korda Peak Pilatese õptaja juures vaatlemas, 10 tundi samat tehnikat kaasa tegema ja õpetama ning 10 tundi juba ise õpetamist praktiseeima.
Minu kevad on täis trenne, enda üritusi ja käimisi. Lisaks hakkavad juba maist pihta erinevad Eestis käimised, mis päädivad sellega, et alates juuni algusest mind enam Soomes pole. Ja seda kohe mitu kuud! Rääkimata sellest, et mais olen ma tõenäoliselt Ibizal oleva Marta silmad ja käed siinmail. Millal ma siis sinna 30h järel-tööle jõuaks? Kahe lapse kõrvalt ja pooleteise kuu jooksul? Oeh...

Ühesõnaga, lisaks mu enda kindlale sisetundele, et seekord on veel vara minna sinna koolitusele, räägib minu otsuse kasuks mitu erinevat tegurit, mida ma suure õhina ja erutusega näha ei suutnud.

Õnneks on FAF väga vastutulelik ning arusaaja. Kirjutasin oma murest neile ning kuna ma olen siiski kõik tasud maksnud, materjalid kätte saanud ning tõepoolest tahan siiski selle koolituse läbi käia, tõstavad nad mind lihtsalt sügisel toimuvasse koolitusele. See annab mulle terve kevade-suve korralikult ette end valmistada ja minna kindla peale välja.

Kommentaare ei ole: