esmaspäev, 29. mai 2017

Treeningnädal 22-28.05

Üle pika, pika aja, on mul meeletult hea meel enda treeningnädalat kirja panna. Praegusel hetkel, vastu kesköös, kui ma seda kirja hakkan panema, olen ma enda ja möödunud nädala üle väga uhke! Ma olen teinud kava järgi trenne, olen enda keha kuulanud ning kõik minu trennid on täitnud enda eesmärke!

Lisaks olen ma meeletult õnnelik selle üle, et olen sel nädalal mitmeid komplimente ja küsimusi saanud, et kas ma olen alla võtnud. Jah, juba pooleteise nädalaga, saavad inimesed aru, et midagi nagu hakkab muutuma. Selle üle on ju ainult hea meel. Ibizani on jäänud täpselt kolm nädalat ja nüüd, kui kohe on Dancestis trennid lõppemas, saan ma enda toitumist natukene veel rohkemgi kontrollida.

Juba möödunud nädal oli veidikene kergem ning jooksutreeningutes andis see koheselt tunda. Esiteks, oli mul juba aega, et jooksma minna. Siinkohal mängis ilm ka muidugi minu kasuks. Küll tundis keha samaaegselt ka pingelangust ning kolmapäeval jäin ma natukene tõbiseks. Kuid siinkohal kuulasingi ma enda keha ning lihtsalt keskendusin tähtsale ning surusin maha sundmõtted, et aktiivsus on vaja täis saada  või et pean end piitsutama. Ei pea! Ma pean olema terve, et ma suudaks edaspidi trenne teha!

Aga näitan enda nädala ka ette.

Esmaspäev:
Piloxing: 53min:45sek- Piloxing hakkab minu jaoks kuidagi ära vajuma. Kavad on muutumas kuidagi väga lahjaks ning ma tunnen natukene puudu sellest Piloxingust, mida mina õppimas käisin. Eks suvel saab veidi eemal olla ning siis sügisest vast tuleb vana arm uuesti esile...
Hip hop: 1h:02min:13sek- Mulle Vrajimi tunnid meeldivad, aga pean tunnistama, et ma pole kindel, kas ma peale tulevat neljapäeva enam viimastesse kahte tundi lähen.

Teisipäev:
Fatburn: 1h:1min:19sek- Marianna ei lasknud väga palju kaasa teha. Pulss madal ning kalorikulu väike.
Jooks: 56min:36sek/ 8km- Rahulikus tempos 8km jooks. Pulss pidi jääma alla 155bpm ning endalegi üllatuseks see nii jäi. Natukene tõusis vaid tõusude peal, aga langes üsna kiirelt alla tagasi ka. Tegelikult oli asi isegi nii hea, et keskmine pulss suutis jääda 150bpm juurde, mis on minu puhul äärmiselt haruldane! Mitte üht kõnnisammu!



Kolmapäev:
Olin haige ja ei läinud trenni.

Neljapäev:
Jooks: 33min:17sek/ 5.18km- olin veel natukene tõbine, aga otsustasin oma jooksu mingil määral siiski ära teha. Kavas oli kirjas, et peaksin jooksma 2km soojendust ning siis 6x3min fartlekki koos 3min lõdvestusjooksudega. Lõppu veel 1km lõdvestust. Aga kuna ma ei tundnud end päris tervena, otsustasin ma veidi kava petta. Jooksin vaid fartleki ära. Pulss mängis väga kenasti ning enesetunne oli hea. Alustasin 3min soojendusjooksust ning liikusin kohe tempo peale edasi. graafikus on esimesed 3+3min kohemata koos, sest unustasin kella vajutada.



Reede:
Fatburn: 56min:59sek- mul on vaid ühe asja pärast hea meel, et fatburnid läbi saavad. Kuigi ma armastan neid ning ma teen neid suurima hea meelega kaasa, siis Marianna ei lase väga mul ise kõike kaasa teha. Eriti veel sel reedel, sest olime eelnevalt 6h juuksuris istunud ning lapsed oli väsinud ja näljased.
YOGAFUNC: 58min:46sek- õnneks Gunnar tuli Marile järgi ning sain jooga ilusti ära teha. Tegime lite versiooni.

Laupäev:
Kavas oli 13km jooks, aga ma olin lihtsalt nii meeletult väsinud, et lubasin endale puhkepäeva.

Pühapäev:
Jooks: 1h:26min:50sek/13km- ma venitasin jooksma minekuga terve pika päeva. Lõpuks läksin ma alles kell 21 toast välja. Tegelikult oli ette nähtud 5km rahuliku tempo jooks ning 5x150m rütmijooksud, aga otsustasin ära teha eelmise päeva 13km. Kavas oli kirjas, et ma jookseks ära 6km pulsil kuni 160bpm, kõnniksin 1km pausiks ning teeksin otsa teise samasuguse 6km. Ma otsisin esimesed kolm kilomeetrit mingeid vabandusi peas, et saaksin otsa ringi keerata ja koju minna. teate ju küll seda homsest alates. Kalkuleerisin veel et kumba jooksu ma siis teen; laupäevase või pühapäevase. Kui mul oli kolm kilomeetrit juba täis, mõtlesin ma, et vaid kolm veel ning siis saab kõndida, küll tagasi ka joostud saab. Jooksin selle teise kolm kilomeetrit ära ning tundsin, et ma ei vaja seda kõnnipausi. Ja jooksin edasi. Ja jooksingi terved 13km ära. Pulss tõusis üle 160 vaid tõusude peal. Ülejäänud aja oli ta kuskil 158bpm juures ning tempo oli võrreldes mõne nädala tagusega väga ilus. Viimasel kahel kilomeetril vaid kippus pulss veidi liiga kõrgeks tõusma. Koju jõudes, olin ikka väga uhke enda üle!




Ma olen väga rahul sellega, et minu töö, olgugi et see on viimasel ajal katkendlik, on hakanud vilju kandma. Kuid ja kuid maadlesin ma oma pulsiga ning lõpuks olen ma ta alla saamas. Madalapulsi jooksud tulevad täiesti loomulikult ning pulss jääb kõvasti alla lubatud maksimumi. Sealjuures tõuseb samm-sammult ka tempo. See annab mulle lootust ja enesekindlust, et kui ma nüüd need Ibiza treeningud üle elan, on maratoni läbimine sügisel täitsa võimalik. Sinna ei lähegi ma ju mingit rekordit püüdma vaid seda läbima.



pühapäev, 21. mai 2017

Treeningnädal 15-21.05

Järjekordne nädal on möödunud. Pean tunnistama, et see oli üks raskemaid nädalaid üldse, sest olin Dancestis päris üksi ning trenne, mida asendada, oli rohkem kui vaja. Käisin Kelas kahel korral asendamas, andsin Aleksandra asemel rühmatrenne ja olin laste judo trennides ka jälgija ning abiline.

Jooksmisega läks sel nädalal kuidas läks. Nii väga kui ma ka ei proovinud, siis peale ühe korra ma jooksurajale ei jõudnud. Reedeses trennis tundsin järjekordselt valu enda paremas põlves ja ei julgenud jooksuga katsetama minna.

Aga ilma keerutamata, möödunud nädal on teie ees:

Esmaspäev:
RVP (Kela): 59min:34sek- käisin järjekordselt Kelas Reisi-vatsa-Pakarat tundi asendamas.
Piloxing: 52min:13sek- Pulsi järgi vaatan, et kuidagi liiga rahulikult sai tehtud. Või siis on pulsid langenud.
Hip Hop: 1h:02min:18sek- Oh, ma nii nautisin seda tundi. Mõnus flow ja koreo!

Teisipäev:
Fatburn: 55min:29sek- Marianna tõmbas mul kõbasti tempot alguses maha. Samas lihastreeningu ajal tuli lisaraskuseks peale.
FitBox: 1h:04min:45sek- järjekordne Aleksandra tunni asendus. Pean tunnistama, et vahelduseks väga mõnus!
Jooks: 43min:59min/ 6km- madala pulsiga jooks. Mulle väga meeldis. Pulsid sain ilusti paika ja keskmiseks tuligi 155bpm. Tõusis pulss vaid tõusudel.



Kolmapäev:
Latinissimo+Reggeaton: 1h:34min:07sek- lapsed ajasid mind hulluks ning pidin pidevalt nendega tegelema selle asemel et korralikult tundi teha. Millegi pärast oli keha väsinud ka ja motivatsioon puudus täielikult.
Showtants: 39min:11sek- kuna ma rühmatrennis end hästi ei tundnud, kolisin lastega taharuumi ja harjutasin enda go-go'd. Asi, mida ma peaks tihedamalt tegema.

Neljapäev:
Pilates (Kela): 45min:16sek- jäime Mariannaga stuudiosse ööseks, et ma saaks hommikul kell pool kaheksa minna Kelasse Pilates asendama. Sain öösel alles kell viis magama, aga trenn läks hästi. Kasutasin enda sügisel õpitavat materjali ning armusin ülepea-kaela uuesti enda Pilatesesse.
Fatburn: 46min:20sek- ja muidugi hommikune Fatburn kohe otsa. Ausaltöeldes on juba siis keha magamata ööst väsinud.
FitBox: 58min:30sek- kuigi ma olin päevast mee-ee-letult väsinud, oli selles trennis energia laes!

Reede: 
Pilates: 50min:38sek- saabunud suvi tegi enda töö ja saal oli tühi. Olemasolevatega otsustasime teha hoopis Pilatest.
YOGAFUNC: 1h:2min:18sek- Tegime lihasosa sisse ja jätsime mediteerimise ära.

Laupäev:
PUHKUS

Pühapäev:
PUHKUS

Tegelikult oli mul ettenähtud nii neljapäeval, laupäeval kui pühapäeval jooks, aga peale neljapäevast ööd ning trennirohket päeva, ma lihtsalt ei jõudnud õue veel minna. Ja kuna reedese YOGAFUNCi ajal käis põlvest valu läbi, siis võtsingi nädalavahetuse vabamalt. Käisime lastega õues ja jalutamas, aga jooksma ei söandanud minna.
See oli üks väga pingeline ja stressirohke nädal. On väga, väga raske hommikust õhtuni ühe kohutava kahese ja nõudliku viiesega mööda Soomet ringi lennata. Tavaliselt on nad õhtuks väsinud ja pool minu energiat läheb õhtuste trennide ajal nende ohjeldamise peale. Nii oligi, et neljapäevasest hip hopist tulin ma peale esimest seitset minutit ära, sest hoolimata Gunnari olemasolust nutsid ja jonnisid lapsed tagaruumis kordamööda.
Selle nädalapooleteise jooksul on saanud ikka meeletult pisaraid valada ning see puhke-nädalavahetus oli lisaks vigastuse vältimisele ka emotsionaalselt vajalik, et saaksin lastega aega veeta, end välja puhata ja veidi hingata.

Õnneks sai nüüd see hullumeelne nädal läbi. Aleksandra võtab uuesti enda tunnid üle, Kelas lõppesid selleks hooajaks tunnid ära ning Dancesti hooaega on järgi jäänud vaid pooletist nädalat. Ning siis hakkab puhkus. Aeg, kus ma saan pisikeste mööndustega, teha vaid iseendale ja ettenähtud trenne! Ma vist esimesel juunil nutan suurest pingelangusest!


PS: ära unusta minu poolt hääletada EBA raames. Osalen spordiblogide kategoorias ning olen Su hääle eest südamest tänulik! Muideks, ühelt IP-aadressilt saab hääletada lausa viis korda, nii et kasuta seda võimalust ka. Hääletuse lõpuni on jäänud vaid üheksa päeva! Aitäh Sulle!


teisipäev, 16. mai 2017

Treeningnädal 8-14.05/ Rapla Selveri suurjooks

Oeh, lõpuks sain ma hetke, et maha istuda ja oma möödunud nädala treeningpäeviku kirja panna. Jõudsime pühapäeva öösel alles koju ja täna, esmaspäeval, kui olin lastega natukene sisse maganud, hakkas üks jooksmine ja trennide vahet sõelumine jälle pihta. Viljar küll pühapäeval mainis, et peaksin täna puhkama, aga kus siis sellega, eks!

Aga kõigest hiljem pikemalt. Nädal numbrites on siin:

Esmaspäev:
RVP (Kela): 59min:46sek- käisin Kelas tundi asendamas. Tunniks oli siis reisi, vatsa, pakara, ehk siis maakeel reied-kõht-tagumik. Suht madalal pulsil, aga lihastööd nõudev trenn.
Piloxing: 1h:02min:01sek- ei midagi märkimisväärset. Tavaline tund.

Teisipäev:
Fatburn (Dancest): 1h:00min:23sek- kuna meid oli üsna vähe tegime tüdrukute soovil veidi rohkem eelmisel päeval Kela tunnile sarnaseid harjutusi. Klient on kuningas!
Jooks: 52min:17sek/ 7.12km- natukene raskem jooks kui eelmisel nädalal sama stiil olnud oli, aga ei midagi hullu. Mulle sellised jooksud meeldivad.
  • 5km rahulikus tempos jooksu
  • 10+20+30+40+30+20+10 sek kiirendust ja 45sek lõdvestust vahele
  • 1km lõdvestusjooks


Kolmapäev:
Fatburn (Kela): 59min:05sek- muutsin enda fatburni kava veidi ja katsetasin Kela rahva peal. Neile meeldis. Pulss mängis ilusti. Ise veidi viilisin, sest lihased olid esmaspäevast veel valusad.
Latinissimo+ Reggeaton: 1h:33min:44sek- olin kindel, et ma ei tee tundi kaasa, aga kõrvalt vaadates oli kõik nii lahe ning poole Latinissimo pealt läksin saali. Lõpuks tegin reggetoni ka kaasa. See meeldis veel rohkem!

Neljapäev:
Fitbox: 58min:15sek- Aleksandra on puhkamas ja asendan tema Bodycombati tunde. Panin kokku poksi harjutused ja lihastreeningu.
Hip Hop: 01h:01min:33sek- algasid Vrajimiga toimuvad hip-hopi tunnid, millest ma olen vaimustuses. naudin neid sajaga!

Reede:
Fatburn(Dancest): 47min:52sek- rakendasin enda saalitäie peale ka uue kava.
YOGAFUNC: 1h:02min:58sek- lite versioon.

Laupäev:
PUHKEPÄEV

Pühapäev:
Jooks: 1h:08min.42sek/ 9.96km- Rapla Selveri suurjooks. Kirjutan all pikemalt.


Nädala kohta võib kokkuvõtvalt öelda, et päris hullumeelne. Neljapäeva hommikul läksin ilusti trenni ka ikka kohale, aga tegime Fatburni asemel tantsu. Unustasin kella tööle panna. Asendan veel Aleksandra judo tunde ka.

Rapla Selveri suurjooks!

Kogu jooks algas sellega, et öösel hakkasid lapsed nohisema ning olime Gunnariga poolest ööst üleval. Kuigi kaasa mul haruldane on ja lasi mul siiski vastu hommikut magama jääda ning Marianna enda peale võttis, siis kella helisedes andis poolik ja häiritud öö tunda.

Kihutasime mõned minutid enne ühteist Selveri ette, et Elina ikka enda lastejooksule jõuaks. Seal sain minagi enda soojenduse kätte, sest väikene jooksja tahtis minuga koos enda distantsi läbida. Kui finišisse saime, olin ikka uhke ja kummis rinnaga küll!

Siis hakkasin mööda Rappeli keskust endale kõrvaklappe otsima, sest enda omad unustasin Eesti. Need käes, hakkasin jooksuriideid selga panema. Kui ma Soomest ära sõitsin, oli veel päris külm ning olin endale kaasa pakkinud pikad püksid ja jooksutagi. Ilm oli aga end kella kaheteistkümneks nii kuumaks kütnud, et lühikesed riided oleks enam kui sobivad olnud. Teinekord pakin terve garderoobi kaasa!

Enne starti kohtusin Marisega. Tahtsin koos temaga veel enda pere juurest ära hiilida, aga Maris jättis mu maha! Böö!
Igatahes küsis ta, et kuidas end tunnen ja pidin tunnistama, et üsna hästi ja rahulikult. Ma teadsin väga hästi, et hommikused jooksud mulle ei sobi, et ilm on liiga kuum ning minu riietus täiesti vale. Lisaks olin alles nädala jagu joosta saanud ning enne seda ju kuu aega põlvega rajalt maas olnud.
Nii võtsingi endale eemärgiks rahulikult maa ära läbida ning imeilusat päeva nautida.
Stardis oodates, muideks, oli pulss seal 90-93bpm peal, nii et olingi üsna rahulik.

Peale stardipauku sain üsna kiirelt liikuma. Jalad olid esimesed kilomeetrid nagu spagetid ja hoolimata igasugusest pingutusest, tõusis pulss üles. Jooksin esimesed kolm kilomeetrit laes pulsiga ära ning hakkasin siis kõnnisamme tegema. Iga kord kui pulss üle 170 küündis, hakkasin kõndima.
Tegelikult vaatasin ma, et pea pooled jooksjatest kõndisid. Eks ilm tegi oma töö.

Kuskil viiendal kilomeetril haakusin ma end sappa kahele LHV tüdrukule, kes sörkisid üsna sobivas tempos. Teoreetiliselt. Praktikas oli nii, et mu keha lihtsalt ei suutnud nii aeglaselt liikuda. Mitu korda sörkisin neist mööda ning siis võtsin hoogu maha, et pulss alla tõmmata.

Kaheksandal kilomeetril võtsin enda jõuvarud kokku ning sörkisin viimase kilomeetrini. Üheksnada kilomeetri märgi juures panin kõrvadesse Piloxingu muusika mängima ning kiirendasin. Hoolimata kruusa-mulla teest, kiirendasin ja lõpuni välja.

Ning oligi kõik! Tõmbasin paar korda hinge ning patsutasin endale mõttes õlale: " Ära tegid! Oli mis oli, aga hakkama said!" Ootasin järjekorras enda medalit ning kinkekotti ning hakkasin andmeid vaatama.

Eesmärgiks seadsin endale 1h:10min. See aeg sai murtud ning kella andmetel sai kogu jooks tehtud 1h:8min.46sek.
Numbrimärgi kiibi järgi oli netoajaks 1h:8min:31sek.
  • 10km
  • 1h:8min:31sek
  • avg pace: 6:54 min/km
  • pulss: 168/190 bpm
Ja ma tõepoolest nautisin seda jooksu. Jah, mul oli füüsiliselt raske, aga kui me kulgesime mööda Rapla maastike, siis kuulasin enda kõrvus mõnusat muusikat ning tundsin end hästi.

Peale medali kätte saamist suundusin ProRunneri telgi juurde, kus ma lõpuks ometi Viljarile tere julgesin öelda.
Pean nentima, et kogu selle jooksu muutis hea emotsiooniga jooksuks see, kui inimene, kes Sind treenib, Sind kallistab ja kinnitab Sulle, et Sa oled tubli.

Tegelikult hindasin ma enda jooksu eesmärgid kõik sellel Rapla jooksul ümber. Ma treenin korralikult nende tarbeks, aga ma ei hakka ühelgi jooksul taga ajama enda rekordeid. Minu rekordid on ammu tehtud ning nüüd on aeg jookse nautima hakata. Nii kavatsen ma Narva energiajooksul kogut 21.1km nautida, Ööjooksu nautida ja SEB Tallinna Maratonil kogu melu nautida!


 PS: vaadake, kui kihvt võistlusnumber mul oli!!!

Vat nii, sellised emotsioonid. Nüüd aga lähen uuel nädalal uue hooga edasi. Sel nädalla on veel viimased Kela tunnid ning pooleteise nädala pärast lõppevad Dancestis trennid ära. Veel viimased pingutused!


esmaspäev, 8. mai 2017

Treeningnädal: 1-7.05

Lõpuks, üle ma ei tea mis aja, saan ma panna kirja korraliku ja eeskujuliku treeningnädala. Peale esmaspäeva, kui Elinaga jooksmas  käisime, olen ma motiveeritum ja kindlameelsem kui terve möödunud poolaasta jooksul olnud olen. Ma olen hoidnud ennast terve nädala liikvel ning teinud ära kõik ettenähtud trennid. Lisaks olen ma lõpuks saanud toitumise kontrolli alla ning kui välja arvata mõningased tujukõikumised ja väsimus, on kõik hästi.

Aga ilma keerutamata, treeningnädal.

Esmaspäev:
Oli püha ja meie ka puhkasime. Käisin saalis, et aidata Martal reisiks valmistuda ja õhtul käisime Elinaga jooksmas ja jalutamas.

Teisipäev:
Fatburn: 58min:15sek- Võtsin üle Marta hommikused Fatburni tunnid.
Jooks: 44min:03sek/ 6.09km
  • 4km rahulikus tempos jooksu
  • 10sek+20sek+30sek+40sek+30sek+20sek+10sek kiirendusi+45sek lõdvestusjooksu vahel
  • 1km lõdvestusjooks
 Pulsid mängisid ilusti nii kuidas pidid. Esialgu oli peale pikka pausi raske alustada, aga peale kolmandat kilomeetril läks juba kergemaks. Veidi on paus tempolangust sisse toonud, aga ei midagi hullu.




Kolmapäev:
Fatburn (kela): 1h:00min:40sek. Pidin Marianna kaasa võtma ning temaga alguses mässamine tõi pulsi alla ning kalorikulu väiksemaks.
Fatburn (Dancest): 59min:57sek- sama teema, alguses oli veidi Marianna raskuseks aga ei midagi hullu.

Neljapäev:
Fatburn: 48min:56sek- Hommikune, tegime veidi rahulikumalt.
Jooks: 41min:18sek/ 5.54km- ette oli nähtud vist küll 6km, aga ma olin nii kohutavalt väsinud tervest nädalast, et pidin väe võimuga end välja vedama. Pulss oli pidevalt üleval ja pidin palju, palju kõnnisamme vahele tegema.



Reede:
Fatburn: 58min:07sek- kolmapäevased Fatburnid siirduvad mai kuus reedesele päevale. Viies Fatburn sel nädalal järjest! Võtsin üsna rahulikult.
YOGAFUNC: 58min:33sek- pühapäevane YOGAFUNC tõsteti ka reede peale. Teeme lite versiooni, sest keha sai eelnevas Fatburnis parajalt piitsa.

Laupäev:
Ette oli kirjutatud küll jooks, aga lükkasin selle edasi ja puhkasin. Käisime lastega loomaias (rongi ja praamiga kolmekesi seiklesime!) ning õhtul käisin Aleksandra sünnipäeval.



Pühapäev:
Tinze twerk workshop: 2h:34min:04sek- kaua oodatud twerki workshop. Soome parima twerkija juhendatud õppetund, kus õppisime twerki põhielemente, asendeid ja panime maha ühe hingetuks viiva koreograafia. Tegemist oli muideks, Soome kõige suurema osalejate arvuga workshopiga. Sinna soovis tulla kõvasti üle saja inimese ning mina olin üks viiekümnest, kes osalema pääses!

Jooks: 45min:32sek/ 6.98km
  • 5km jooks kuni 160bpm pulsiga
  • 5x100m kiirendust+100m lõdvestusjooksu
  • 1km lõdvestusjooks
Tegelikult pidin kava järgi küll 6km ette jooksma, aga vast väga hullu ei ole selle ühe kilomeetri pärast! Jõudsin eelnevalt workshopilt alles pool kaheksa koju ja mu kõht oli kella kuue ajal hiinaka buffees söödud salatitest punnis täis. Kuigi pulsid mängisid ilusti ja joosta oli nii-nii mõnus, siis lõpuks oli see salatihunnik mul kurgus. Kuid üllatavalt kerge ja hea oli joosta. Väga, väga nautisin!



Vat selline nädal. Nagu  ma mainisin, siis tegelikult olin ma koguaeg lennus ka. Pooltel hommikutel läksin Elina lasteaiast otse saali, tulin lõunaks lapsele järgi ja panime uuesti linna poole teele. Nii hea ikka kui on ilusad ilmad, siis on seda tahtmist ja viitsimist väljas liikuda ja olla. Ja ega mul tegelikult praegusel hetkel eriti valiku võimalust pole!

Sel nädalal ma:
  • treenisin 10h:48min:43sek
  • jooksin 18.6km
  • kulutasin 18654 kcal

Nädala lõpetan ilusal noodil ning mul on hea meel, et pühapäevane workshop ja jooks nii ideaalseks kujunesid. Ilusa nädala eest premeerisin end...  ei, mitte söögiga, vaid imeilusa uue spordikotiga.

Ibizani on jäänud tänase seisuga 43 päeva. Nelikümmend kolm päeva! Selle ajaga suudan ma kindlasti palju endaga peale hakata!

 Ärge laske korraks veel külla tuleval külmal end heidutada!

PS: ootan Sinu häält EBA raames. Hääletada saab SIIN. Asun spordiblogide kategoorias. Aitäh Sulle!

reede, 5. mai 2017

EBA 2017

Ma olen rongist täiesti maha jäänud, aga tahaksin ka panna siiski mõne mõtte Eesti Blogiauhindadega seoses kirja..

Kui siin aasta alguses läks see EBA trall lahti, mõtlesin ma pikalt, kas ma sel aastal osalen või ei. Eelmise aasta teine koht on ilus küll ja iseenesest ma mingit tunnustust ei oota. Pika vaagimise peale ma siiski kirja end panin, ise teades, et nagu Margitki, olen ma päevasel ajal hoopis Narvas poolmaratoni jooksmas. Nojah, küll kuidagi ikka jõuab!

Tunnistan ausalt, kui ma eelneval aastal teadsin, et küll ma esikolmikusse ikka pääsen, siis sel aastal seda lootust ma ei hellita. See oleks loomulikult tore, sest selle aastased blogiauhinnad jäävad mulle ja Katjonokile viimaseks, aga minu ja Margiti kõrvale on kerkinud nii-nii palju tublisid ja toredaid sportijaid-blogijaid, kes on tunduvalt jäjepidevamad ja tublimad oma ettevõtmistes kui mina.

Nagu eelmiselgi aastal, ei kutsu ma kedagi hääletama enda poolt. Ma palun Sul hääletada minu poolt, kui Sa tõesti tunned, et ma olen Su häält väärt. Mina kutsun hääletama õiglaselt ja südame järgi. Ära hääleta kellegi poolt, sest tema nimi on tuntum. Hääleta selle inimese poolt, kes tõepoolest on oma kategoorias võitu väärt!

Ja kui Sa ei suuda kahe-kolme blogi vahel valida, siis ole aus ja anna kõigile kolmele hääl. Nimelt saab sel aastal hääletada ühelt IP-aadressilt lausa viis korda 😉!


Kellele aga andsin mina enda hääled?

Arvamusblogid: Ma olen neist vaid kaht aeg-ajalt sirvinud. Aga minu kliki sai seekord Ebapärlikarp. 

Pere-ja beebiblogid: minu vaieldamatu lemmik nii eelmisel kui sel aastal on Janeli.

Ilu-ja moeblogid: Mulle meeldivad, ja ma jälgin sealt paljusid, kuid eriliselt silma, just oma vaimse poole pealt, on mulle jäänud Iti.

Elulised blogid: ja hääle sai oma sooja oleku eest Triinu-Liis.

Toidublogid: hääle sai Sandra. Ma lihtsalt tahan enda menüüst veidi liha vähemaks jätta ja retseptid on nii-nii head!

Ning siis need kõige raskemad blogid, minu jaoks.

Tervise-ja trenniblogid: ma ei suutnud siin otsustada. Päriselt ei suutnud, sest minu jaoks on kolm favoriiti. Kuigi ma jälgin aeg-ajalt ka neid tuntumaid nimesid seal listis, siis pean tunnistama, et veidi väiksemad tegijad on palju tublimad. Päriselt ka! Minu hääle sai aga seekord Mariliis ja seda seetõttu, et ta on peale lapse sündi nii ülitubli olnud ja on tõeliseks eeskujuks!

Spordiblogid: kuigi ma olen Margiti andunud fänn, siis hääle andsin ma sel aastal Karmenile. Kas te olete tema saavutusi näinud? Parim nais ultrajooksja Eestis. Ja kas te teate kedagi, kes oleks 24H jooksul osalenud? Valik on ilmselge!

Videoblogid: ma avastasin mingiaeg Liisa ning olen peale seda kõik tema videod järgi vaadanud. Sümpatiseerub millegipärast väga.


Sellised said sel aastal minu hääled. Nagu ma mainisin, siis hääleta südame ja õigluse järgi! Mina omaltpoolt olen muidugi iga Katjonokile jäetud hääle eest südamest tänulik ja õnnelik.

Hääli saab jagada aadressil http://eba.marimell.eu/ ning Katjonoki leiad spordiblogide kategoorias.



esmaspäev, 1. mai 2017

Ootamatult motiveerituks

Pühapäeval toimus meil suur Dancesti kevadpidu, kus kõik meeletud trenni-tunnid ja ületunnid said tasutud. Pidu oli võimas ja kui ükskord pildimaterjal tuleb, kirjutan kõigest pikemalt.

Täna tahaksin ma aga kirjutada sellest, kuidas ma enda motivatsiooni ja jooksurõõmu üles leidsin. Ja seda kõige ootamatust kohast üldse.

Kui ma pühapäeval, peale kaheksat söömata tundi, mida saatsid rängad proovid ja tihedad esinemised, koju jõudsin, otsustasime me Gunnariga kahekesi sööma minna. Lapsed vanaema juurde saadetud, sättisime end välja. Leidsime ühe sushi koha, mis oli üks üksikuid mis lahti veel oli.

Jõudsime sinna kell seitse ja koht suleti kell kaheksa. Võtsime endile buffee pileti, mis tähendas, et saime siis letilt kõike mis seal oli, süüa. Sest noh, tagant nad enam sööke välja ei andnud. Seal oli sushit, oli woki rooge, oli igasugu küpseid toite. Ja me maitsesime kõike! Nii mööda minnes mainiks näiteks ära, et meie kõrval söönud vanapaar võttis silguga sushit, mille pealt nad silgu ära koorisid ja siis seda paljast riisi sõid 😄. Lisaks võtsid nad veel muna! See selleks!
Meie igatahes tahtsime kõike proovida.

Ja lõpuks, kui me sealt väljusime, oigasime me mõlemad oma täis kõhtudega. Isegi kodus oli mul nii jube olla, et kallistasin vetsupotti.

Aga, kui me seal söömas olime, võtsime me koos vastu ühe otsuse. Maksku mis maksab, me hakkame korralikeks! Me hakkame toituma teadlikult ja tervislikult, ei osta koju enam rämpstoitu ega snäkke ja toetame üksteist sel teel.

Ma olen tihti mõelnud, et miks, MIKS ometi ei suuda ma end kätte võtta ja ikka ja jälle mõne ampsu lõksu langen. Ja mõni aeg tagasi toimunud toitumisloengul sain ma aru- tookord, kui ma suure tööga hakkama sain, oli mul tagalas toetamas mu pere. Gunnar oli samamoodi kaalulangetamise ja tervislikuse tsoonis ja kahekesi oli nii kerge. Seekord mul seda seljatagust ja kaaslast polnud. Kuni selle hetkeni.

Teisipäevast hakkan ma jälle poole kohaga saalis elama ja kavatsen sinna osta  juurvilju ja puuvilju millest püreesuppe ja smuutisi teha. Kodus sama asi, kolime suppidele üle, sest neid on lihtne nii ülessoojendada kui säilitada. Pluss maitsevad tervele perele!

Aga see pole päris see motivatsioon, millest ma rääkima tulin.

Juba tükk aega tagasi käisime me Elinale kevadeks tosse ostmas. Tema oli kindel, et soovib jooksutosse. Kindlameelselt käis ta poes ringi ja nõudis JOOKSUtosse ( ta teab, et mu jooksuriietel ja -jalanõudel on NIKE märk ja tahtis just neid samu saada). Ostsin talle siis ühed, mis olid soodustuses nagunii ja sobisid ilusti. Peale seda olen ma paar korda temalt riielda saanud, kui olen ilma temata jooksmas käinud.

Esimesel mail oli kevadele kohane ilus ilm. Pakkusin lõunal Elinale välja, et kas läheme õhtul jooksma. Laps oli rõõmuga nõus. Vaja oli vaid poest osta jooksupüksid ka. Nõudlik nagu ema!

Vastu õhtut palusin lapsel end riide panna, et läheme siis jooksma. See väikene inimene oli minutitega valmis ja jättis isa ja õega hüvasti juba siis, kui ma alles tagi otsisin. "Tsau issi! Tsau Manni, ma lähen nüüd jooksma": hüüdis uhke hääl.

Kui me õue läksime, täitus mu süda uhkusega. Vaatasin seda elevil väikest inimest, kes ootas õhinaga, et oma emmega joosta saaks. Sel hetkel tundsin ma, et olen midagi ikka väga õigesti teinud. Mul tuli õnnepisar silma ja klõpsasin jooksjast mõned pildid.

Elina võttis mul käest kinni ja me alustasime sörki. Ja me jooksime. Jooksime üle kilomeetri enne kui ma küsisin, kas ta kõndida ehk vahepeal tahab. Tegime mõned kõnnisammud ja pöörasime metsatukka. Seal otsustasime metsas matkata. Seiklesime seal väikses metsatukas kuniks jõudsime kohta, kuhu on ehitatud puidust mõned võimlemise... asjad? Igatahes tahtis Elina teada, mis trenni seal tehakse ning minu ette näitamisel püüdis kõiki harjutusi järgi teha.

Tegelikult ei ole see esimene kord, kui ta kellegi trenni kaasa tahan teha. On püüdnud ta minuga kaasas käies asju kaasa teha ning viimane neljapäev jooksis Aleksandra Bodycombati lõpus koos naistega venitama.

Aga kui meil peale jooksu lihasharjutused tehtud said, läksime me mänguplatsile natukeseks ning siis sörkisime koju tagasi.

Ning sealt see mu motivatsioon ja jooksurõõm tagasi tulidki. Minu enda laps süstis minusse usku iseendasse, andis mulle soovi joosta ja pingutada rohkem. Minu suurimaks sooviks on olla enda lastele hea eeskuju ja ma olin selle vahepeal ära kaotanud kogu kiire tempo sisse.

Ning mais kavatsen ma võtta enda lapsi trennidesse kaasa, et nad oleksid trenni keskel, harjutaksid, õpiksid ning see muutuks neile koheselt elu loomulikuks osaks. Ma kavatsen vähemalt kaks korda nädalas Elinaga jooksmas käia ning mahutan enda jooksukava ka nendesse pikkadesse ja valgetesse õhtutesse.

Ja mul on hea meel, et leidsin üles enda kaasa, kes mind minu toitumises toetab ja koos minuga tervislikuks hakkab!

Hoidke ja toetage enda lähedasi ja armsaid! Loodan, et kevad tuli nüüd, et jääda ja päike meile kõigile energiat ja rõõmu annab!