neljapäev, 1. juuni 2017

Lobapostitus 01062107

Avastasin, et juba jälle on mitu nädalat siin vaid treeningnädala postitused ilmunud. Mõtlesin, et vahepeal võiks veidi niisama elust ka jutustada.

Tänase seisuga on Ibizani jäänud vaid kahekateist päeva. Ma ei suuda uskuda! Veidi üle kahe nädala veel oodata! Kui aus olla, siis pole me veel pileteid ka ära ostnud. Selle asja peaks lähipäevil siiski ette võtma. Kui kõik läheb plaanitult, siis lendame me 20nda lõunal Riiast Milanosse ja sealt edasi Ibizale. Tähendab, et järgmisel nädalal Eestisse minnes, pean ma kogu reisikraami kaasa vedama. Juttude järgi siis ega eriti peale jalanõude midagi vaja ei ole. Kaasa peaksin siis vedama jooksutossud, sneakerid ja kontsad. Õnneks saan need ilusti kolme kotti ära mahutada.

Enne seda aga ootavad Eestis Dancesti suvepäevad. 12-15 juuni oleme lastega Taevaskojas ning 15-18 oleme täiskasvanutega Krabil. Mina omaltpoolt kutsun ka teid osalema! Kui mitte kõigil kolmel päeval, siis tulge võimalusel meie rühmetrennegi proovima!



Ja noh, enne seda on veel Narva Energiajooks. Viimase aja jooksudega olen ma saanud kindlustunde, et läbi ma selle teen. Olen viimase kahe jooksuga juba ennast nii palju motiveerinud, et hoolimata kõigist poolelijätmise mõtettest, olen ma viimase kui ühe kilomeetri ära jooksnud. Kolmapäeval jooksin teisipäevast kaheksat kilomeetrit. Läksin õue ning mõtlesin omaette, et ah, küll kuuestki piisab. Terved neli kilomeetrit mõtlesin igasugu põhjuseid, miks koju tagasi pöörata. Küll oli kell palju ja küll pidi Gunnar tagasi tööle sõitma. Aga ei, lõpuks tuli see kaheksa nii kergelt ära. See, kui pulsid mängivad ilusti ning aeg enam teokiirus ei ole, annab palju juurde. Jah, ma tean et kaheksa kilomeetrit pole ligilähedalegi poolmaratonile, aga küll sellegi tehtud saan! Eile Margit just postitas, et sooja pidi 22-kraadi tulema, nii et eks ma sinna lihtsalt nautima lähen. Ribaks ennast ei tõmba ja aega taga ajama ei lähe.

Ja samal õhtul on Blogiauhindade jagamine. Nii paljud juba kirjutavad postitusi, et pole midagi selga panna ja mida sinna selga panna. Minul oli jällegi algusest peale kindel visioon. Kingad on mul juba Maltalt ostetud ning kleidi leidsime ka Elinaga üsna kiiresti. Kui Elinat juba mainida, siis tegelikult tahaksin ma ta väga kaasa võtta. Ma ainult ei tea, kas see on sobilik ning lubatud. Üritus toimub Venus Clubis ju nüüd.

Elina lõpetas eile lasteaia. Ma ei suuda uskuda! Juba sügisest läheb ta eelkooli. Mul on juba suur laps kodus kasvamas. Absoluutselt igal jooksuõhtul saan ma selle väikese suure inimese käest riielda, et miks ma teda jooksma kaasa ei võtnud. Igatahes eile, lasteaeda järgi minnes, sai ikka kõvasti pisaraid valatud. See lasteaed oli tõepoolest nii-nii tore ja toetav. Elina kasvas seal päriselt suureks. Kohe kindlasti tahaksin ma ka Marianna sinna lasteaeda saata.



Mariannal hakkab aga tänase seisuga rinnavõõrutus. Ootasingi seda aega, et kui vaja saan teda terve öö kussutada ja kääksutada. Elina ei pea hommikul lasteaeda minema ning mina ei pea trennidesse jooksma. Ma loodan, et paari päevaga saab asi korda. Eks muidugi oleks reisil mugav kui laps veel rinda saaks, aga teisalt tahaks Ibizat ka nautida. Ja aeg ka juba vast sealmaal. Sai ta juba ju pea poolteist nädalat tagasi kaheseks.

Ja tänasega lõppevad saalis rühmatrennid ka ära. Lähen annan veel viimase FitBoxi ning siis ongi kõik. Edasi lähevad vaid Vrajimi latinissimod ning hip-hop tunnid. Lõpp on igatemoodi emotsionaalne ning tunneterikas olnud. Pean tunnistama, et pole üldse kerge olla üksi Dancesti eesotsas ning olla Martale silmadeks ja kõrvadeks. Õnneks andis see aeg kinnitust sellele, et isegi hoolimata vahemaast, oleme me nii ühel lainel kui veel vähegi saab! Ja pean tunnistama, et ma ei jaksa enam järgnevat kümmet päeva ära oodata, et ta Eesti jõuaks!

Ühesõnaga, kuigi midagi suurt toimumas veel ei ole, siis olen ma suhteliselt rahul ja õnnelik. Ma tunnen ennast hästi ja olen tänulik, et ma olen siin kus ma olen.

Kuid Ibizaga seoses oleks mul teile ka üks küsimus. Kas te tahaks, et ma seal olles ka reisist rääkiks ning Hispaaniast postitusi teeks? Kindlasti täitub minu Instagram piltidega, aga mõtlen just postitusi. Oleksite ka neist huvitatud? Eks jooksmised ja trennid sealses kliimas ja olustikus ole nagunii juba omaette teema!

1 kommentaar:

Anonüümne ütles ...

Mina olen just blogipostituste ootaja ja lugeja. Mul ei olegi insta kontot ja ei plaani ka teha. Vahvat reisi Sulle ja head toimetulekut kõigega!