teisipäev, 26. september 2017

Mis toimub?

Jälle on  siin pesakeses päris pikalt vaikus olnud. Ma nagu ei taha tulla siia iga kindla aja tagant mingit juttu välja punnitama, aga samas ei taha ka nagu täitsa ära kaduda. Elu on kiire, aga samas piisavalt rutiinne, nii et mingeid erilisi jutustusi kuskilt välja ei ime.

Mis me siis teinud oleme? Olemegi rutiinseks muutunud. Mina käin pea iga päev saalis trenne tegemas või andmas, Elina käib eelkoolis ja Marianna kasvab mühinal.

Sellest poolaastast käin ma siis saalis viis, ei kui kuus koda nädalas. Kuigi ma tahaks kõigis tunniplaani trennides osaleda, siis paljudel päevadel, pean endale vastu tahtmist piiri peale tõmbama ja aduma, et ma ei saa hakata kohe ületreenima ja pean mõned õhtud perega kodus ka olema. Minu iganädalane tunniplaan näeb hetkel välja selline:
  • esmaspäev: showtants- Marta on saanud Ibizalt sellise energia ja inspiratsiooni laengu, et tantsutrennis on keskmiseks pulsiks olnud 165bpm. Kõige crazymal päeval nägin 189bpm lausa ära! Kes ütles, et tantsutrenn on kerge!?
  • teisipäev: fatburn + hip-hop
  • kolmapäev: showtants+ latinissimo- tegelikult on tunniplaanis ka esmaspäevit latinissomo, aga see on just see päev, kui ma tõmban piiri peale ja lähen koju perega õhtut veetma. Marta tundidest ma aga loobuda ei saa!
  • neljapäev: fitbox+ reggeaton+ hip-hop- tõenäoliselt praegu veel kõige hullem päev nädalas. Pean tunnistama, et reggeatonist vahel ikka viilin ka.
  • reede: go-go heels- minu eesmärk on ennast videode ja Ibiza jaoks tippvormi viia ja seda ka tantsulises mõttes
  • pühapäev: piloxing+ yogafunc

Nagu näete, siis üsnagi tegus nädal. Vaid laupäeva olen meelega puhkamiseks jätnud. Aga eks sealgi tuleb erinevaid workshope ja niisamagi perega käimisi.
Toitumisega on nii kuidas on. Mõni päev on kõik väga hea ja siis teisel päeval sirutub käsi justkui iseenesest sushi järgi. Olgu neetud see Prisma sushilett, mis nii ahvatlev peale trenne alati on! Kuid ei, eile oli mul tantsutrennis tohutu reallity check ning nutsin endal pikalt silmi välja. Meil on tulemas kohe-kohe üks suur projekt, jille kohta ma juba mitu aega tagasi kirjutasin Martale, et ma ei soovi seal osaleda, sest noh, ma olen... nagu ma olen. Ja eile, kui me seda tantsu tantsisime, siis ma mind valdas korraga täielik masendus, sest kuigi ma oskan kava ilusti välja tantsida, siis täna oma kehamassile-ning suurusele, ei suuda ega jõua ma oma keha valitseda nii nagu enne. Ja mul on endal kole seda kõike peeglist vaadata.
Ma ei saa aru, kaua saab pks inimene iseenast petta? Millal ma ükskord päriselt ka aru saan, et ma pean oma elustiili uuesti 100% tervislikuks muutma, millala ma ükskord taipan, et kõik need ampsud ei ole okeid vaid tänu sellele, et ma nagunii käin trennis? Millal? Miks on ühel täiskasvanud inimesel nii raske tulla kõige sellega toime? Ja mul on mõttetu siia sajaneljakümne seitsemndat korda kirjutada, et tänasest hakkan ma päriselt korralikuks. Seda juttu on kõik juba pikemad neli kuud lugenud ja mitte kellelegi teisele, peale iseenda ei loe see tegelikul mitte kellelegi. Ja asi ei olegi ju nagu selles, et ma reaalselt suur välja näen vaid selles, et mul on raske tantsida ja treenida.

Kui aga keegi tahab minuga kampa lüüa ja üksteist toetada, siis anna endast märku! Äkki on koos kergem!

Aga pööraks selle masendava postituse natukene positiivsematesse nootidesse. Lapsed! Elina on nüüd juba poolteist kuud käinud lasteaias ja eelkoolis. Lisaks käib ta kaks korda nädalas tööteraapias (soome keeles siis toimintaterapia, ma ei tea kuidas see eestikeelne vaste päriselt on?) ning lapse areng selle lühikese ajaga on meeletu. Eks tuleb ette ka raskeid hetki, aga üldplaanis on meil kodus hoopis teine tüdruk.
Lisaks on meil nüüd lapsehoidja. Esimesest hetkest peale, armusid mõlemad tüdrukud temasse ning me ei saaks hoidjaga rohkem rahul ollagi! Ta tuleb, mängib ja tegeleb lastega, käib nendega õues mängimas, jalutamas, poes. Lapsed on õnnelikud ning ei taha kuidagi teda õhtuti ära lasta. Kas saab veel paremini minna?  Hoidjale sobib tulla igal ajal, mil meil teda vaja on ning kunagi ei ole probleemi, et ta just sel päeval tulla ei saa. Päriselt, täielik peavõit!

Marianna räägib iga päevaga üha rohkem ja pidevalt võib tema suus juba kolme-nelja lauselisi sõnu kuulda. Igat õhtut lõpetab ja päeva alustab kalli-musi koos " Ma almastan Sind!" sosinatega. Natukene näitab ka kohutav kahene enda nägu, aga seda siiski suhteliselt harva.

Ja siis on meil kodus see paganama jänes! Ma ei ole siin maininudki, aga Elina sai suvel, lõpuks, peale aastast palumist endale küüliku. Kriteeriumid olid, et jänes peab olema, lontiskõrvadega, emane ja pisike. Nii võtsimegi me endale pesakonnast kõige pisema küülitu-tüdruku, kelle nimeks sai Arnu. Peab mainima, et perekonda sobitub Arnu, oma totaka meele pärast ilusti. Kümme punkti selle eest, et mitte üht juhet pole ta närinud. Küll lähevad saagiks aga kõik paberist raamatud, vihikud ja laste joonistused. Aga eks üldises plaani pole tal häda midagi, kalpsab siin toas ringi ja on eluga rahul.

Nii me siin elame. Iga päev üht ja sama head rutiini. Kui nüüd üks täiskasvanud inimene saaks endale mõistuse ka kuskilt sealt suurest tagumikust pähe taguda, oleks elu lill. Päriselt ka!

Vabandan, et mul ühtki pilti siia panna ei ole, aga ma meelega väldin kaamera silma hetkel!


PS: kas te oleksite huvitatud ühest küsimuste-vastuste postitusest?

4 kommentaari:

Liana ütles ...

Nellu palub ka endale jänest. Olen nii kahe vahel :( Kuidas temaga on, kui puuri puhtana hoida, ei haise? :D

Kati ütles ...

Ma ei oskagi öelda. Vahel, kui ta on nt suutnud heina laiali ajada ning sinna susse asjatanud, siis nagu haiseks aga kui tal on korralik sõim ja aluspanuks saepuru ja graanulid, siis mu meelest nagu ei haise. Ma puhastan ca 2-3 päeva tagant ja nädalas korra-kaks pesen täiesti ära. Eks veidi heina lõhna on toas, eriti kui just panna. Ainult saepuru peab tubadest iga päev koristama :D.

Maris ütles ...

Meil Regiina ja Viigiga hallab tänasest omavahel üks "toitumisväljakutse". Äkki tahad ühineda? Ei midagi ekstreemset, pigem lihtsalt kontroll peal ja suund sellele, et rohkem mõtleks, mida auuat sisse ajad ;) kui huvi, siis kirjuta mulle :)

Liinu ütles ...

Meil on merisea plaan.. ei teagi kumb seda rohkem tahab mina või Ellu :D Sajaga fännan neid loomakesi, lapsepõlves oli ka. Lisaks on meil kodus ka koer, kes elab nii toas kui õues. Nii et meil vist varsti paras loomaaed siin :)
Aga oled tubli - ma endale hetkel ei jõuagi trenni teha, aga hetkel annan ka nädalas 13 tantsutundi. Minu kõige raskem päev on teisipäev kui mul on neli tundi järjest.

Parimat sulle! Mõtle pea selgeks, leia oma eesmärk ja hoia tugevat meelde.
Teist korda tubli olla kuradi moodi raske - olen ise suht samas paadis.