esmaspäev, 4. september 2017

Küll kõik saab korda!

Täna, üle mitme-mitme aja, tunnen ma, et lõpuks on kõik korda saamas. Eile alustasime Dancestis enda sügishooajaga ning kuidagi iseenesest hakkas kõik paika loksuma. Ma tunnen, kuidas suur trenni isu minusse iga hetkega tagasi voolab, kuidas ma suudan enda tagumiku hommikul arvuti eest ära vedada ja päeva produktiivseks muuta. Ma tunnen, kuidas ma suudan lõpuks oma emotsioone ja söömisi kontrollida!

Augusti alguses kirjutas Laura postituse, kus ta mainis sellist raamatut nagu Have Your Cake & Skinny Jeans. Hakkas see raamat mind huvitama ning ostsin ka endale selle. Kui ma paar nädalat tagasi Eestis puhkamas ja akusid laadimas käisin, hakkasin seda lugema. Pea esimesest leheküljest tundsin end igal sõnal ära ning pidin rongis ja laevas istudes ikka kõvasti pisaraid tagasi hoidma. Sel samal õhtul kirjutasin ka inimestele, kes mulle koostöö pakkumisena toitumiskava pakkusid ning keeldusin nende pakkumisest.
Tunnistan, ega ma raamatu lugemisest terveks ei saanud ja saledaks ei muutunud. Järgnevad kaks nädalat ma taastusin. Ma püüdsin võimalikult palju õppida uuesti enda keha tundma ja kuulama ning lubasin endale kõike, mille järgi isu oli. Alles eile õhtul, kui olin Dancesti trennid ära andnud, lapsed magama saanud ning arvuti ees filmi passisin, tabasin end kurki ja tomatit söömast. Ja siis järsku käis peas plõks ära, et köögiviljad ja puuviljad on reaalselt ka parema maitsega kui ükskõik mis pitsa või küpsis! Läksin magama ja hommikul ärgates kaevasin enda vanad, ja mida ma tean et minu puhul toimivad, kavad üles. See on küll pooleldi ritsi-vastupidi raamatus õpetatule, aga mul on vaja midagi, millest esialgu kinni haarata ning sealt edasi minna. Ma võtan oma kava alustõed ning kohandan neid vastavalt sellele, mida mu keha mulle räägib.
Ma olen kindel, et nüüd, kui mu teine, Dancesti pere on tagasi, saan ka mina uuesti enast korda!

Täna tuleb lastega tutvuma neiu, kes loodetavasti jääb neile lapsehoidjaks. Kuna ma pean olema kuuel päeval nädalas saalis ning Gunnar ei jõua minu mineku ajaks koju, siis läheb meil vaja kedagi, kes tüdrukutel selle kaks tunnikest silma peal hoiab. Pöidlad pihus!
Juba hommikul hakkasin peale suurpuhastusega, mis kuidagi sujuvalt muutus tubade ümbertõstmiseks ning otsustasin lõpuks Marianna meie magamistoast välja kolida ning nüüd on tüdrukud ühes toas. Eks siit tulevad jälle mõned raskemad ja pikemad ööd, aga loodan et asi on seda kokkuvõttes väärt.

Õhtul ootab ees selle poolaasta esimene tantsutrenn, kus juba Marta ette hoiatas, et õnnitletakse mind sünnipäeva puhul järgi. Ma südamest loodan, et keegi mind tooliga tõstma ei taha hakata! Esiteks olen ma siiski päris raskeks läinud suvega ning teiseks kardan ma seda meeletult!
Ühest küljest on kindlasti tore kõik peale pikka suve näha, aga teisalt tunnen ma pisikest hirmu ja häbi. Ma ei ole pikalt ennast häbenenud ja nüüd häbenen ma ennast ja enda nõrkust ikka väga.

Tegelikult on üldises plaanis kõik ju hästi. Ma tunnen end üpris normaalselt ning püüan näha vaid heledaid värve. Tahtsingi vaid natukene märku anda, et olen veel täitsa olemas ning rahulikul sammul hakkan parema ja ilusama enda poole tatsama.

Olge tublid,
teie Kati, algkaaluga 79kg!


4 kommentaari:

Mariliis Saar ütles ...

Sa oled nii soe ja armas inimene. Ma loodan, et sa saad oma rõõmu kiirelt tagasi ja oma eesmärgid täidetud. Kui eesmärk on olla õnnelik, siis las see kaal olla teisejärguline. Edu ja jaksu! P.s. tahan ka seda raamatut nüüd :)

Kati ütles ...

Aitäh :)!

Ps: Sa ei tohi seda lugeda, sest oled dieedil :D

Anonüümne ütles ...

Tubli! Elan kaasa Sulle, olen ise u 5 kilo raskem ja alustasin ka septembrist sajaviiekümnendat korda salenemise teekonda :)

Kati ütles ...

Aitäh! Ükskõik palju uuesti peab alustama, peaasi, et käega ei löö :)