laupäev, 18. november 2017

Mida Sa ometi teed?!?

Ma vahel lausa tahaks endal kratist võtta ja raputada! Mida kuradit Sa teed? Täiskasvanud naine, aga ei saa ühe lihtsa asjaga hakkama: toituda korralikult ja liikuda piisavalt. Kalmuse kava on külmiku uksele kirjutatud, aga ikka on vaja enda isudele alla vanduda ja friikartuleid tellida!

Ma lihtsalt ei saa enam aru, mis selle viie aastaga juhtunud on! Kuidas on nii, et 24aastane Kati sai ilusti toitutud, liigutud ja kaal läks mühisedes. Nüüd aga muudkui esmaspäevad ja homsed mööduvad? Muudkui köögitad vetsupoti kohal, lubades endale, et viimane kord.

Ma tean, et vaja läheb rutiini. Aga ma ausaltöeldes ei tea, kust seda rutiini alustada. Magamaminekud venivad, trennid on hilja, tõusmised varajased.
Ma panin nädala alguses omale kirja kellaaajaliselt päevaplaani. Juhtus see, et Elina jäi haigeks, oli kodus ja ma ei pidanud vara ärkama. Mariannat on ka kahju kell kaheksa üles ajada. Kuigi ma reaalselt teadvustan endale, et see on nii talle kui mulle kasulik, siis see tund-kaks mis Mari magab hommikuti ja ma üksi olen, see on nii hea vaikne aeg mulle.

Ja sellele mõeldes tundub mulle, et ma olen laisk ja mugav. Ma pigem istun ja passin päeval enda sarju ja saateid, kui et tegutseks, liiguks ja panustaks sellele, et saan Mariannaga lõunal ühe unetiiru jalutada.

Ja see kuramuse toitumine! Jällegi, ma reaalselt tean ja teadvustan endale ka, et tervislik toit on hea ja maitseb- eritu kui ma seda ju ise endale meelepäraselt teen. Aga ikka kipud midagi vahepeal näksima, mingi lisaampsu kuskilt võtma. Äkki peaks proovima seda, et ma ei osta mitte tervislikku kraami koju kokku vaid teen 3-4 päeva menüü ette ja ostan vaid need ained koju ära.

Lisaks on mul toidukordade vahepeal liialt aega. Kui ma välja ei lähe ja midagi ei tee, siis ma reaalselt passin kodus tõhja ja käin koguaeg "midagi head" otsimas.

Ma ei tea kust ma võtan selle tahtejõu ja kindlameelsuse, et kõik jälle ümber pöörata. Pean tunnistama, et ma t´natuke tunne, et mul ei ole tuge taga. Viis aastat tagasi oli Kalmus mul alati kirja kaugusel, olin maal Ema juures, kes Elinaga aitas ja kõike toetas. Gunnar oli 100% mu taga ja saime tallegi ju kava, mida ta jälgis. Nüüd aga oleksin ma nagu täiesti üksi. Kõige rohkem tunnen ma puudust Gunnarist, kes nagu on olemas ja nagu pole ka. Raske on, kui Sa näed oma kaaslast vaid 2-3h päevas ja seda tuge ja abi, mis vanasti oli... selleks ei jää enam aega.Nüüd tundub nagu ma süüdistaks oma paks olemises ja saamatuses Gunnarit! Oh ei! Ma lihtsalt igatsen teda...

Tegelikult tunnen ma, et ma tahaks aja maha võtta. Ma vajan seda, et ma saaks aja maha võtta. Sõita kuskile nädalakski, et lihtsalt olla omaette, korrastada enda mõtteid ja olla üksi iseendaga. Koguaeg on mingi tamp peal ja ma tunnen juba pikemat aega, kuidas just see mind tagasi hoiabki.

Oeh, oleki, alusta uuesti ja väikeste sammudega, tee järgneva kolme päeva menüü endale valmis ja osta vaid vajalikud asjad koju valmis selle põhjal. Püüa kuidagi õige unerütm nii endale kui Marile sisse saada ning sulge see sarja vaatamise leht!

Sul on täpselt 50 (viiskümmend!!!) päeva et minimalselt seitse kilo alla saada. Ideaalne oleks isegi 10kilogrammi kergem olla uuel hooajal. Aga seitse kindlasti, eks?!
Ehk et eesmärk:
  • 7nädalat (50päeva)
  • 7-10kg alla
  • -1kg nädalas
  • 5.01.2018-> max 74kg.
You can do it!

Kommentaare ei ole: