esmaspäev, 10. september 2018

Kuidas ma oma unistuse leidsin

Minu Awaken the Goddess projektipõhine teekond hakkab lõppema. Vaid viimane nädal veel. Mind on see teekond nii palju aidanud ja muutnud. Ja mitte vaid füüsiliselt vaid rohkem isegi vaimselt. Minu jaoks üheks läbimurdvaks nädalaks oli kuues nädal, kui seal käidi läbi piiride paika panek ning enesekehtestamine. Läbi nende juhiste, leidsin ma end pikalt mõtlemas ja heietamas sellest, mis on just minule parim ning mida ma siiani olen valesti teinud. Ning ühtäkki tabasin end mõttelt, et ma olen siiani, juba mitu aastat unistanud kellegi teise unelmast. Tähendab, ma olen siiani arvanud, et miski on minu unelm ja unistus, aga ühtäkki taipasin, et aga see ju pole. Tundub loogiline? Ja ma olen koguaeg taga ajanud seda unistust, mis tegelikult polnudki minu.

Igatahes, terve selle seitsme nädala ajal olen ma püüdnud leida seda, mis see minu unistus siis on. Me panime juba esimesel nädalal paika selle hetke, kus ma lõpuks end leida tahan.
Üle-eelmisel nädalal toimus meil Dancestis selline workshop nagu Law of Attraction trough Dance, mis ühel hetkel jõudis samasse punkti- kujuta end kuskil punktis, kus Sa olla tahad.

Seiste nädalat tagasi sai minu sihiks jõuda hetke, kus ma olen uuesti saleda kehaga. Ma kannan oma erkroheliste taskutega lühikesi teksasid ja lillelist topi. Minuga koos on minu tütred, kes mind kallistavad, musitavad ja kellega ma mängin. Ma olen armastaud ja õnnelik.

Ning kui me pidime workshopil ette kujutama olukorras, siis olin ma reisil. Rannas koos tüdrukutega. Samamoodi õnnelik ja armastatud.

Ja nüüd, kui ma siin pea kaks nädalat olen mõtelnud ja oma mõtteid üles kirjutanud, siis ühel hetkel ma taipasin midagi...

Kõik need asjad, mida ma soovin, on niiöelda muudetavad ja saavutatavad asjad:
  • sale keha: treeni ja söö end saledaks
  • kool ja töö: võtad kätte ja kandideerid kooli ja peale seda tööle
  • tahad tantsida: lähed tantsutrenni ja õpid nii palju kui vähegi saad
  • tahad randa: ostad lennupileti ja lendad kuhu süda tahab ja rahakott lubab
Kõik need asjad on vaid pisikesed unistuse killukesed. Aga mis see suur, eluunelm siis on? Mis on see, mida meist igaüks meeletult taga ajab?
Kogu selle mõtlemise tagajärjel sain mina lõpuks aru, et ma olen selle suure unelma tegelikult juba ammu saavutanud. Minu mõlemas kujutelmas ja sihtpunktis oli üks ühine asi: minu tütred, kes muudavad mu õnnelikuks ja armastatuks!

Ma mäletan kuidas ma pisikesest saati vedasin oma krokodilli taga, riietasin teda enda titeriietesse ja mängisin, et see on mu tütar. Ma olen oi kui pikalt-pikalt oodanud seda aega, et ma saaksin kätele oma tütre; kunagi lugesin veel artiklit, et ilusad inimesed saavad rohkem tütreid ning naljatasime sõbrannaga, et peame lapsed ära vahetama, sest tema, ilus tüdruk tahtis poissi ja mina jälle tüdrukut.
Kui ma sain Gunnariga tuttavaks, olime mõlemad üllatunud, kui välja tuli, et meie mõlema unistus oleks kaks tütart. Kuidas me mõlemad poetasime õnnepisarad kui tuli välja, et mu kõhu sees kasvab meie esimene tütar ja kui kindlad me olime, et meie teine laps on tüdruk. Muud võimalust polnudki...

Saate aru kuhu ma sihin? Ma olen oma eluunistuse juba saavutanud- mul on kaks tütart, kes teevad mind õnnelikuks ja kes mind armastavad ja keda mina armastan!

Me kujutame koguaeg ette, et meie unistused peavad olema midagi ulmelist. Ei pea, kui vaadata sügavale iseendasse, siis võib juhtuda, et Sul on juba kõik olemas, millest Sa unistanud oled.

Ärge nüüd siit välja lugege, et ma midagi muud enda elust või endast ei taha ja soovi või oota. Mul on ka hulk pisemaid unistusi ja eesmärke, mille nimel ma olen tööle hakanud. Näiteks tahan ma minna järgmisel kevadel õppima turismi. ootan praegu seda hetke, et järgmiseks aastaks sisseastumiseks ankeet ära täita. Peale seda sooviksin ma tööle minna stjuadessiks või siis reisikorraldusse. Jah, ei midagi suurt, aga see on see, mida ma teha tahaks.

Millegi pärast tahame me kõik saada või leida midagi suurt. Mingit kalliskivi hunnikut vikerkaare lõpus. Olla ja omada teistest rohkem. Märkamata seda, et ehk on meie unistused juba täitunud.

Peale seda, kui mina selle avastuse enda jaoks tegin, näen ma paljusid asju hoopis teises valguses. Ma saan aru nüüd sellest, et see et ma olen viimased 7 aastat pühendanud oma lastele ei tulene sellest, et ma oleksin laisk või ma olen mugav või mis iganes veel. Ei, ma olen tegelenud pidevalt oma eluunistusega. Ma olen seda täitnud ja kasvatanud. Ja ma olen lasknud ära võtta oma rõõmu ja õnnetunde, sest ma olen ajanud taga midagi teisejärgulist. Ma olen stressanud oma kehakaalu pärast, teiste arvamuse pärast, ühiskonna surve pärast.

Ja teate mis? Nüüd kui ma tean, et ma olen oma eluunistuse juba täitnud, ei tundu muud, pisemad unistused ja nende täitmine üldse võimatu ja hirmutav. Kõik tuleb. Kõik mis peab, juhtub. Tuleb vaid fookus paigas hoida!

Võib-olla tundub mu jutt väga segane ja arusaamatu, aga tundsin, et pean selle üles kirjutama. Kasvõi lihtsalt selle jaoks, et mul endal oleks igal ajal meeldetuletus olemas, kui ma peaks jälle muretsema ja stressama kippuma.


Jaga mulle ka oma unistusi! Ükskõik on nad siis suured või väikesed, täitunud või täitmisel 😊.

4 kommentaari:

Annika ütles ...

Minu suur unistus on päris minu oma kodu. Mitte üürikorter või muu sarnane lahendus, vaid päris minu oma kodu. Praegu elan ema korteris, küll üksi ja mul on suhteliselt vabad käed ka elamise ümberkujundamiseks, aga see pole siiski see. Päris oma tahan !
Ja kui sa nüüd ütled, et kõik on võimalik, siis ma mõtlen, et küllap ongi... :)

Kati ütles ...

Jaa, oma kodu on ka minu plaanides ja unistustes. Aga kuna ma ei tea veel, kuhu ma maabuda plaanin, siis aega veel on sellega. Oma kodu tahan ma lõpuks ikkagi sinna, kus ma südamest olla tahan. Praegune koht seda pole :). Seega jälle, elu on täpselt nii nagu peab :)

Liana ütles ...

Ma olen umbes samal lainel, mul on imeline tubli tütar ja pisikene pesamuna. Ma olen kodus vajalik ja armastatud ja väikesed inimesed saavad minult armastuse, hoole ja turvatunde. Ja siis need väiksemad... Eesmärgid, tahaks veel õppida, minna kunagi jälle oma erialale tööle ja tagada lastele turvaline ja soe kodu, et nad oleks kaetud ja toidetud, ja muidugi tahaks neid ka aeg ajalt hellitada asjade ja elamustega. :) Ja üks, mis oleks kohe täidetav mitte võimatu unistus, tahan heegeldada ja üldse osata käsitööd teha, aga see on see.. kättevõtmine ja püsivus, mida mul vahel puudu jääb. Lähen närvi, kui õpetuse lugemine keeruline ja siis jätan asja jälle pikaks ajaks katki ja imetlen teiste loomingut ja hinges nutan, et ise hakkama ei saa :) Aga sina oled väga tubli ja tütred on sul imearmsad! :)

Kati ütles ...

🧡